Julius Aamisepp

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Julius Aamisepp (1. september (vkj 20. august) 1883 Harjumaa, Kloostri vald, Karilepa, Karlepa-Tõnu talu – 19. jaanuar 1950 Jõgeva) oli eesti sordiaretaja, Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliige.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1893–1897 õppis Vasalemma algkoolis, 1897–1900 Paldiski kroonualgkoolis, 1902–1903 Haapsalu linnakoolis, seejärel sõjaväe elektrotehnika koolis Peterburis ning aastatel 1911–1912 läbis ta põllutööministeeriumi põllutöödepartemangu linnukasvatuse instruktorite kursused Peterburis.

Aamisepp oli oma erialal iseõppija ning luges põhiliselt venekeelset kirjandust.

Nimetati 1946 Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmeks. 1947. aastal sai põllumajandusdoktoriks.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Julius Aamisepp sattus sõdurina Peterburi. Aastal 1905 heideti ta revolutsioonilise tegevuse pärast sõjaväekoolist välja. Aastatel 1905–1906 oli vangis Peeter-Pauli kindluses. Sõjaväeteenistusse jäi 1907. aastani, hiljem oli politseilise valve all.

Julius Aamisepp alustas kartuli sordiaretust kloonvaliku teel (1907) ja kartulisortide võrdluskatseid (1908) juba isatalus Karilepa Tõnul. Kuue aastaga aretas ta kartulisordist "Imperaator" esimese eesti kartulisordi "Kalevipoeg", mille saagikus ületas "Imperaatori" 58% võrra.

Esimese maailmasõja ajal oli ta 19141916 Tallinnas suurtükiväe ametnik. Ta aitas 1917 moodustada eesti rahvuslikke väeosasid.

Töötas 1920–1950 Jõgeva Sordiaretusjaamas (Jõgeva Sordikasvanduses) osakonnajuhatajana. Oli 1919–1921 ajakirja Väikeloomakasvataja toimetaja, 1923–1930 ajakirja Aed toimetaja, Eesti Kartulikasvatajate Ühingu (1926–1929 Kartulikasvatuse Edendamise Toimkond) asutajaid ja 1926–1940 selle esimees. 1947–1950 Eesti NSV Ülemnõukogu saadik.

Julius Aamisepp on aretanud 43 kartuli-, 20 herne-, 14 õunasorti ning põldoa-, söödapeedi-, söödanaeri, sibula, karusmarja-, musta sõstra, punase sõstra, pirni- ja ploomisorte. Tema kõige tuntum kartulisort on "Jõgeva kollane".

Aamissepp kogus Jõgevale ühe suurema kartulikollektsiooni maailmas (1500 sorti koos teisenditega, kokku umbes 3000 säilikut). Korraldas kartuliseemnekasvatust, algatas seemnekartuli ekspordi Lõuna-Euroopasse. Tegutses ka linnu- ja väikeloomakasvatuse ning ühistegevuse alal.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1925 Kanakaswatus põllumehe tuluallikana, Tallinn
  • 1926 Kartul loomatoiduna, Tartu
  • 1926 Kuidas kartulikaswatust tõsta ja selle kasutamist korraldada, Tallinn
  • 1926 Paremad kartuli sordid, Tallinn
  • 1926 Paremad loomatoidu juurwilja sordid, Tallinn
  • 1928 Ettevõtte söötjuurvilja kasvatus (koos August Ojaga), Tallinn
  • 1930 Kuidas tõsta kartulikasvatuse tulukust?, Tallinn
  • 1930 Seemnekartuli lõikamine ehk poolitamine, Tallinn
  • 1930 Soo- ja mineraalmaal kasvanud kartuli saagi ja selle väärtuse võrdlev hinne, Jõgeva
  • 1931 La pomme de terre d'Estonie (Eesti kartul)
  • 1931 Die Methodik des Feldversuches mit Kartoffeln in Eesti (Estland) (Välikatse metoodika kartulitega Eestis), Jõgeva
  • 1931 Kartoffelbau in Eesti (Estland) (Kartulikasvatus Eestis), Jõgeva
  • 1931 Varajase kartuli kasvatamine, Tallinn
  • 1933 Jõgeva kartulisordid "Kalev" ja "Kungla";"Kalev" und "Kungla" - die Kartoffel-Neuzüchtungen der Saatzuchtanstalt Jõgeva, Tartu
  • 1933 Omamaa suhkrutööstuse loomise võimalustest ja suhkrupeedi sortide võrdluskatsete tulemustest, Tartu
  • 1934 Jõgeva kartulisordid välismaa katsejaamade andmeil; Kartoffel-Neuzüchtungen der Saatzuchtanstalt Jõgeva in d. Versuchen der ausländischen Versuchsstationen, Tartu
  • 1936 Meie kartul piirituse ja tärklisetööstuse seisukohalt; Den Stärkegehalt der Kartoffelknollen beeinflussende faktore im Zusammenhang mit der Sortenwahl zu technischen Zwecken in Estland
  • 1936 Seemnekartul lootusrikka eksportainena, Tallinn
  • 1937 Jõgeva roheline söögihernes; Die neue Speiseerbsensorte "Grüne von Jõgeva", Tartu
  • 1937 La patata para siembra de Estonia: su cultivo y calidad (Eesti seemnekartuk: selle kultiveerimine ja kvaliteet, Tallinn
  • 1937 La pomme de terre de semence d'Estonie: sa culture et ses qualités (Eesti seemnekartuk: selle kultiveerimine ja kvaliteet, Tallinn
  • 1938 Seemnekartuli kasvatamine ja sortimine, Tallinn
  • 1939 Võrdlevaid uurimusi kartulisortidega Eestis: kokkuvõtteid katsetulemustest Sordiaretus- ja Katseinstituudis Jõgeva Sordikasvandus 1923-1938; Vergleichende Untersuchungen mit Kartoffelsorten in Estland: Zusammenfassungen von Versuchsergebnissen des Selektions- und Versuchsinstituts in Jõgeva, Tartu
  • 1940 Jõgeva kartulisordid Kratt ja Näkk; Kratt und Näkk - die Kartoffel-Neuzüchtungen des Selektions- und Versuchsinstituts in Jõgeva, Tartu
  • 1940 Väetuskatse söögihernega; Düngungsversuche mit Speiseerbsen, Tartu
  • 1946 Külviajakatse söögihernega Jõgeva Sordiaretuse Instituudis 1933-1939, Tartu
  • 1946 Juhend kartulipõldude tunnustajaile: kartulitaime morfoloogilised tunnused ja sortide kirjeldus, Tartu
  • 1946 Jõgeva uued kartulisordid võrrelduna paremate välissortidega, Tallinn
  • 1946 Võrdlevaid uurimusi hernesortidega Jõgeva Sordikasvanduses 1932-1940, Tartu
  • 1947 Herne keemise kestus ja vahendid selle lühendamiseks, Tartu
  • 1947 Kartuli õite murdmise mõju mugulasaagile Jõgeva Sordikasvanduses 1928-1932, Tartu
  • 1948 Kartuli seemnemugulate eelidandamine saaki tõstva tegurina, Tartu
  • 1949 Väliste kasvutegurite mõjust kartuli pärilikkusomaduste muutumisele, Tartu

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanemad olid Siim Aamisepp ja Liisa Aamisepp (neiuna Vrager). Ta abiellus 1917. aastal Anna Marie Volmeriga.

Ants Aamisepp, Ilmar Aamisepp ja Valve Jaagus on Julius Aamisepa lapsed.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Heino Kiik. Dr. Julius Aamisepa teaduslikust pärandist, Tallinn 1959.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]