Järvakandi Aleviraamatukogu

Järvakandi aleviraamatukogu lastenurk septembris 2013

Järvakandi aleviraamatukogu on rahvaraamatukogu Rapla maakonnas Järvakandi alevis. Raamatukogu asub endise teenindusmaja kolmandal korrusel, aadressil Pargi tänav 1.

Ajalugu

Algusaastad

7. aprillil 1929 toimus Järvakandi klaasivabriku Haridusseltsi juhatuse koosolek, kus otsustati asutada raamatukogu Järvakandi keskusse. Raamatukogu esimeseks koduks sai Tehaste Rahvamaja, kus oli kasutada üks tuba kahe kapiga.

Alates 1931. aasta 12. juunist kuulus Järvakandi klaasivabriku Haridusseltsi raamatukogu Harjumaa Järvakandi valla avalike raamatukogude võrku. Raamatukogu pidas ülal Järvakandi klaasivabriku Haridusselts. Arvatavasti oli raamatukogu esimeseks juhatajaks Haridusseltsi juhataja Johannes Bachmann.

5. märtsil 1933 kinnitati Järvakandi Haridusseltsi üldkoosolekul raamatukogu kodukord ning raamatukogu juhatajaks määrati Selma Puns ja tema abiks Leonhard Mikiver. 1935. aastal sai raamatukogu juhatajaks Albert Lippe.

Aastad 1945–1950

1945. aastal alustas raamatukogu tööd Ilse Põlma juhtimisel, siis juba riikliku asutusena. Raamatukogu kuulus Harju maakonna avalike raamatukogude võrku. Saadi ka uued ruumid asukohaga Pärnu mnt 15. 1946. aastal asus raamatukogu juhatajana tööle Ilse Virro. 1950. aastal hakkas raamatukogu juhataja läbi viima selgituskoosolekuid rahvale. Nende eesmärk oli selgitada kirjanduse tähtsust ning teavitada lugejaid registreerimise korrast. Samast aastast kannab raamatukogu nime Järvakandi aleviraamatukogu.

Aastad 1951–1957

Järvakandi oli Vändra rajooni administratiivjaotuses. Raamatukogu asus Kaupluse tn 1, kus oli kasutada üks ruum, millel põrandapinda vaid 20 m². 15. novembrist 1951 asus juhatajana tööle Maimu Jaansalu. Nendel aastatel ei korraldatud ühtegi lugejate konverentsi, ei töötanud ükski lugemisring ning puudus lugemistuba. Pearõhk raamatukogutöös oli suunatud kahe kolhoosi (Ahekõnnu ja Nõlva) teenindamisele. Lugejate paremaks teenindamiseks olid kirjanduse nimestikud.

Aastad 1958–1962

Tänu Vändra kultuuriosakonna juhatajale K. Luhtile ja Järvakandi Tehaste parteialgorganisatsiooni sekretärile Kaarel Eelmaale sai raamatukogu ruumid praeguse bussiootepaviljoni kohal asunud nüüdseks lammutatud hoones. Ühes toas asus raamatufond, teises lugemistuba, laenutusruumiks oli esik. Lugejate paremaks teenindamiseks hakati pidama süstemaatilist ja alfabeetilist kataloogi. Raamatukogu teenindas kombinaadi Järvakandi Tehased töölisi, Järvakandi Keskkooli õpilasi ja õpetajaid ning Ahekõnnu kolhoosi liikmeid. Raamatukogu propageerimiseks kasutati töötajate koosolekuid, kirjandusõhtuid, komsomolikoosolekuid ja isetegevusringide proove. Olid uudiskirjanduse väljapanekud. Alates 19. septembrist 1959 hakati kasutama avariiuleid. Rändraamatukogusid oli 1960. aasta andmeil kolm: Järvakandi haiglas, Ahekõnnu kolhoosis ja Kõnnu metskonnas. 1960. aastal sai raamatukogu juhatajaks Heli Augjärv.

Aastad 1963–1970

Raamatukogu töötas Rapla rajooni alluvuses. Koliti uutesse ruumidesse Vana-Asula 1. 1963. aastal alustati ajaleheartiklite süstemaatilise kartoteegi pidamist. Koostati mitmeid raamatuplakateid. Koos komsomoli algorganisatsiooniga korraldati kirjandusõhtuid. 1965. aastal tegutses raamatukogu juures noorte raamatusõprade ring, kuhu kuulusid Järvakandi Keskkooli õpilased. 1970. aastast hakati raamatukogus omaalgatuslikult pidama topograafilist kartoteeki.

Aastad 1971–2002

Raamatukogu sai taas uued ruumid, koliti aadressile Mai 4. Lasteosakond sai eraldi toa. Lastele hakati tegema fondis olevate raamatute piltkataloogi. 1974–1991 kandis raamatukogu nime Järvakandi haruraamatukogu. Raamatute ostmine ja tellimine hakkas toimuma Rapla Keskraamatukogu komplekteerimisosakonna vahendusel. 1978. aastal tuli juhatajaks Peeter Pentla. Suurt rõhku pandi teenindusele lugemissaalis, hakati korraldama kirjanduslikke ekskursioone, muinasjutuhommikuid ja kirjandusviktoriine. 1988 sai taas juhatajaks Heli Augjärv. 1993.–1996. aastal tegutses raamatukogus laste näitering. 1995. aastal sai juhatajaks Rita Merekivi. 1998 loodi raamatukogu juurde täiskasvanutele mõeldud Neljapäevaklubi.

Aastad 2002–2008

Raamatukogu kolis teenindusmaja kolmandale korrusele aadressil Pargi 1. 2003. aastal toodi raamatukokku üle avalik internetipunkt, tänu millele saadi juurde üks töökoht, infotöötaja. 2004. aastal liitus raamatukogu raamatukoguprogrammiga Urram. Hakati osalema koolitustel Raplas ja Tallinnas. Täiskasvanud Õppija nädalal kuulutati välja, et Järvakandi aleviraamatukogu on nimetatud 2006. aasta Raplamaa kõige koolitussõbralikumaks organisatsiooniks. Raamatukogul on tihe koostöö valla, kooli, lasteaia, rahvamaja ja noortekeskuse töötajatega. Raamatukogu juures tegutseb Kaitseliidu Rapla maleva kodutütarde rühm Kipi. 2006. aastal saadi raamatukokku Wi-Fi-ühendus ja uued arvutid.

Raamatukogu tänapäeval

Raamatukogu kuulub kohaliku omavalitsuse haldusalasse. Raamatukogus töötab kolm raamatukoguhoidjat ja üks poole töökoormusega olmeteenindaja. Raamatukogus on võimalik teha koopiaid, printida, skaneerida. Koostöösuhted vallavalitsuse ja teiste valla allasutustega on head. Koos kooli ja lasteaiaga korraldatakse üritusi. Koostöös klaasikunstnikega korraldatakse aastast 2005 vabariiklikku kunstikonkurssi "Minu klaas". Endiselt tegutseb Neljapäevaklubi. Klubi ürituste raames käiakse kord aastas vabaõhuetendustel ja kirjandusega seotud paikades. Populaarsed on Põhjamaade raamatunädala avaüritused, ettelugemise-küünlavalgusõhtud novembri teisel esmaspäeval. Alati on raamatukogus üleval ka mõni raamatuväljapanek.

Raamatukogu juhatajad

• 1933–1935 Selma Puns
• 1935–1940 Albert Lippe
• 1945 Ilse Põlma
• 1946–1952 Ilse Virro
• 1952–1956 Maimu Jaansalu
• 1956–1958 Helju Antsmaa
• 1958–1960 Reet Tammeväli
• 1960–1978 Heli Augjärv
• 1978–1988 Peeter Pentla
• 1988–1995 Heli Augjärv
• 1995–... Rita Merekivi

Kirjandus

• Järvakandi aleviraamatukogu kroonika

Välislingid

• Järvakandi aleviraamatukogu blogi
• Järvakandi vald