Ivo Posti
Ivo Posti (sündinud 26. oktoobril 1975 Tartumaal Vana-Kuustes[1]) on eesti ooperilaulja (kontratenor[1]) ja religiooniantropoloog.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ivo Posti õppis aastatel 1983–1994 Tartu 7. Keskkoolis ja 1994–1996 Tartu Ülikoolis ajalugu. Aastatel 1996–2001 õppis ta Heino Elleri Muusikakoolis klassikalist laulmist[1] (Aino Kõivu juhendamisel[2]) ning 2001–2007 klassikalist laulu Haagi Kuninglikus Konservatooriumis[1] Rita Damsi ja Barbara Pearsoni[2] juhendamisel. Ta on täiendanud end ka Marius van Altena ja Diane Forlano, Taru Valjakka, Thomas Wiedenhoferi, Michael Chance'i ja Jill Feldmani meistriklassides.[2] Aastatel 2011–2021 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna religiooniantropoloogia magistriõppes ning sai magistrikraadi tööga "Eesti konservatiivsete kristlaste vaated keskkonnaküsimustele ja aktivismile".[1]
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1996–2001 töötas Ivo Posti õpingute kõrvalt Tartu Karlova Gümnaasiumis politoloogiaõpetajana.[1]
Aastatel 1985–1995 laulis ta Tartu Poistekooris, 1994–1996 Tartu Üliõpilassegakooris ja 1995–2000 Tartu Ülikooli Kammerkooris.[1] 1998–2000 oli ta Vanemuise teatri lepinguline solist.[viide?] Aastatel 2007-2008 töötas ta Hollandis De Nederlandse Opera ooperistuudios.[1] 2011. aasta sügisel laulis ta Vanemuises Henry Purcelli semiooperis "Haldjakuninganna" ja 2025. aastal Henry Purcelli semiooperis "Kuningas Arthur".
Posti on töötanud Narva Muuseumi teadusjuhina, 18. detsembrist 2017 oli ta selle muuseumi direktori kohusetäitja ja 2018–2021 direktor.[3]
Maist 2021 kuni veebruarini 2022 oli ta Setomaa Muuseumide direktor ja aastatel 2022–2023 Eesti Maanteemuuseumi direktor.[4]
2023. aasta sügisest on ta Vanemuise teatri külalissolist, üks kolmest peaosalisest (kolmest kontratenorist) Händeli barokkooperis "Julius Caesar" (2023, Vanemuine).[5][6]
Ivo Posti töötab ka produtsendi ja lauluõpetajana.[7]
Poliitika
[muuda | muuda lähteteksti]1996. aastal kandideeris Ivo Posti Isamaaliidu nimekirjas Tartu linnavolikokku ning oli volikogu liige (ning laste- ja noorsookomisjoni esimees) kuni 1999. aastani.[1]
Aastatel 1997–1999 oli ta Isamaaliidu Tartu piirkonna juhatuse liige ja 2000–2011 lihtliige.[1]
Muusikasaavutused
[muuda | muuda lähteteksti]2013. aastal soleeris ta Corelli Musicu kontserdisarjas "Kirikupühad Maarjamaal" "Stabat Materis", esitades sellest Giovanni Battista Pergolesi ja Antonio Vivaldi komponeeritud versioone.[8]
Konkursid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1994 Vello Saage nimeline etluskonkurss – I koht
- 1994 Juhan Liivi nimeline luulekonkurss – II koht
- 1997 Raimond Valgre nimeline laulufestival – parim Valgre feeling, parim Valgre laulu esitus, parim meessolist ja parim ansambel (koos Ahti Bachblumiga)[viide?]
- 1999 Kolme Kooli Konkurss (Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, Eesti Muusikaakadeemia, Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool) – noorema rühma võitja
- 2000 Estvokaal 2000 – publiku lemmik ja I koht[viide?]
- 2000 Pärnu Merelaulude Festival – ilusaima hääle preemia[viide?]
- 2001 Estvokaal 2001 – grand prix (koos Liisi Koiksoniga)
- 2001 Kolme Kooli Konkurss – eripreemia[1]
Ooperirolle
[muuda | muuda lähteteksti]- Nero Monteverdi ooperis "L'incoronazione di Poppea" Amsterdamis Concertgebouwis (2006) [2]
- Vaim – Henry Purcelli ooperis "Dido ja Aeneas" Aix-en-Provence'i festivalil (2008)
- Grazia – Francesco Cavalli ooperis "Ercole amante" De Nederlandse Operas (2009)
- Vjazemskaja ja Šarik Raskatovi ooperi "Koera süda" maailma esiettekandel De Nederlandse Operas (2010)
- prints Orlovski – Johann Straussi operetis "Nahkhiir" Hollandis, Belgias ja Saksamaal[1]
- Ptolemaios (üks kolmest peaosast, kolmest kontratenorist) Händeli barokkooperis "Julius Caesar" (2023, Vanemuine)[6][9]
- Venus või Honour – Henry Purcelli semiooperis "Kuningas Arthur" Sadamateatris (2025, Vanemuine)[10]
Artikleid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ivo Posti. Maailma esimene tehisintellekti rekonstrueeritud barokkooper Arvustus. Ajakiri Teater. Muusika. Kino. Oktoober 2024.
- Ivo Posti. Armastuse klavikord Arvustus. Ajakiri Muusika. 22. jaanuar 2025.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ivo Posti on Eesti Üliõpilaste Seltsi[1] ja Eesti Punase Risti liige. Ta harrastab ujumist, sõudmist ja korvpalli.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Martin Pau "Naishäälne mees teeb Eestis debüüdi" Tartu Postimees, 31.10.2011, lk 8.
- 1 2 3 4 "Ivo Posti" Opera Studio Nederland (vaadatud 5. novembril 2011)
- ↑ "Ivo Posti juhib Narva muuseumi järgnevad kaks aastat" kultuur.err.ee, 19.03.2018.
- ↑ "Maanteemuuseumi uueks juhiks saab Ivo Posti" ERR kultuur, 16.02.2022.
- ↑ Maanteemuuseumi uueks juhiks saab Rita Valge ERR Kultuur, 30.10.2023.
- 1 2 Ooper "Julius Caesar" Vanemuise teatri kodulehel. Vaadatud 01.11.2023.
- ↑ Ivo Posti tutvustus Eesti Interpreetide Liidu koduleht. Vaadatud 29.06.2025.
- ↑ Corelli Music: “Kirikupühad Maarjamaal – Stabat Mater” Kylauudis.ee, 29.03.2013.
- ↑ Tiiu Levald. Händel, Joost, Nüganen ja "Julius Caesar" Ajakiri Teater. Muusika. Kino. Detsember 2023.
- ↑ Tiiu Levald. Kui teatri- või kontserdikülastus täidab su lootused Teater. Muusika. Kino. Aprill 2025.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ivo Posti |
- "Ivo Posti" Opera Studio Nederland / De Nederlandse Opera
- Martin Pau. "Naishäälne mees teeb Eestis debüüdi" Tartu Postimees, 31. oktoober 2011
- "Viis küsimust Ivo Postile" Kultuuriministeerium, 28. märts 2018
- "Uus juht tõi Narva muuseumi kriisist välja" ERR, 27. detsember 2018
- Delta. Külaline. Eesti esimese ooperikontratenorina tuntuks saanud Ivo Posti Klassikaraadio, 26. oktoober 2023
- Ivo Posti kastraatlauljatest: vaestele peredele oli see toona ainus lootuskiir ERR Kultuur, 29. oktoober 2023
| Eelnev Andres Toode |
Narva Muuseumi direktor 2018–2021 |
Järgnev Maria Smorževskihh-Smirnova |
| Eelnev Merily Marienhagen |
Setomaa Muuseumide direktor 3. mai 2021 – 28. veebruar 2022 |
Järgnev Merily Marienhagen |
| Eelnev Kadri Valner |
Eesti Maanteemuuseumi direktor mai 2022 – august 2023 |
Järgnev – |