Briģi vald

Allikas: Vikipeedia
Briģi vald

läti Briģu pagasts

Pindala: 124,81 km²
Elanikke: 465 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,7 in/km²
Keskus: Brigi

Briģi vald (läti keeles Briģu pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.

Vald piirneb sama piirkonna Zilupe linna ning Isnauda, Nirza, Līdumnieki, Cibla ja Zaļesje vallaga. Idas piirneb vald Venemaaga.

Valla pindala on 125 km². 2011. aasta seisuga elas seal 608 inimest. Aastal 2011 elas vallas 204 lätlast, 369 venelast, 18 valgevenelast, 2 ukrainlast, 9 poolakat ja 2 leedulast.[2] Valla keskus on Brigi küla. Vallavanem on Andris Valeinis.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastani 1925 kandis vald nime Janovole vald, seejärel hakkas see kandma nime Brigi vald. Toona oli vallas 4842 elanikku, neist 1738 olid lätlased, 44 juudid ja 3011 venelased.[4] Aastal 1935 oli valla pindala 183,6 km² ja seal oli 4947 elanikku; neist 1422 olid lätlased, 55 valgevenelased, 3257 aga venelased.[5]

Aastal 1945 moodustati Brigi vallas Briģi, Fedorki, Jučeva ja Krivanda külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Briģi külanõukoguga Fedorki külanõukogu, ent kolhoosi Putj Iļjiča maad liideti Ploskije külanõukoguga. Aastal 1956 liideti külanõukoguga likvideeritava Skrini külanõukogu kolhoosi Krasnaja zvezda maad. Aastal 1979 liideti osa külanõukogu maadest Cibla külanõukoguga, ent aastal 1980 liideti külanõukoguga osa Cibla külanõukogu alasid. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Briģi vald.[6] 2009. aastast kuulub vald Ludza piirkonda.

Kaitstavad paigad[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Reiki õigeusu kirik ja sealsed maavalitseja väravad, Jorzova muinaskalmed, Briģi muinaskalmed ehk Francuzskije mogili ning Zabolocki keskaegne kalmistu.[7]

Looduskaitse all on Ņiviņi künnapuu ja Brigi pappel.[8]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on kolmkümmend seitse küla. Valla keskuse Brigi (vidējciems ) elanike arv aastal 2020 oli 275. Viis valla küla on staatusega mazciems – Jučova 12 elanikuga aastal 2020, Lielā Pīkova 50 elanikuga aastal 2020, Ņivņiki 13 elanikuga aastal 2020, Opuļi 36 elanikuga aastal 2020 ja Reiki 5 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla külad on staatusega skrajciems – Berjozovka 2 elanikuga aastal 2020, Bļaideļi 7 elanikuga aastal 2020, Cibuļi 1 elanikuga aastal 2020, Dilāni 9 elanikuga aastal 2020, Dinaburski, Fedorki 2 elanikuga aastal 2020, Garbari, Janova 10 elanikuga aastal 2020, Jaunā Slobodka 2 elanikuga aastal 2020, Jerčova 3 elanikuga aastal 2020, Jorzova 4 elanikuga aastal 2020, Kliši 8 elanikuga aastal 2020, Konogoļci 9 elanikuga aastal 2020, Ļukati 1 elanikuga aastal 2020, Matisenki 5 elanikuga aastal 2020, Mazā Pīkova 8 elanikuga aastal 2020, Mieržova 6 elanikuga aastal 2020, Noviki 7 elanikuga aastal 2020, Ņičipurenki, Pīzāni 5 elanikuga aastal 2020, Poddubje 13 elanikuga aastal 2020, Popsuiki 4 elanikuga aastal 2020, Prohori 4 elanikuga aastal 2020, Puncuļi 1 elanikuga aastal 2020, Rancāni 11 elanikuga aastal 2020, Rimši 2 elanikuga aastal 2020, Samuši 5 elanikuga aastal 2020, Senčati 3 elanikuga aastal 2020, Sokāni, Svikli 2 elanikuga aastal 2020 ja Zabolocki 9 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Jaunā Slobodka kalmistu

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Ethnic composition of Latvia 2011
  3. Ludzas novads, vaadatud 16.12 2020
  4. M. Salnais, A. Maldups. Pagastu apraksti (pēc 1935. gada tautas skaitīšanas materiāliem). Valsts Statistiskās pārvaldes izdevums, Rīgā, 1935. gadā
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 16.12 2020
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 9.08 2020
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]