Malnava vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Malnava vald

läti Malnavas pagasts

Pindala: 163,7 km²
Elanikke: 1136 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,9 in/km²
Keskus: Malnava
Malnavas pagasts LocMap.png
Rītupe jõgi

Malnava vald (läti Malnavas pagasts) on vald Lätis Kārsava piirkonnas.

Vald piirneb sama piirkonna Kārsava linnaga ja Mežvidi, Goliševa, Mērdzene ning Salnava vallaga. Kirdes piirneb vald Venemaaga.

Valla pindala on 164 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1246 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 1063 lätlast, 198 venelast, 6 valgevenelast, 17 ukrainlast, 2 poolakat ja 1 leedulane.[3] Valla keskus on Malnava küla. Vallavanem on Irēna Kaupuže.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1945 moodustati Kārsava vallas Božauka külanõukogu, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Božauka külanõukoguga likvideeritav Nesteri külanõukogu, aastal 1965 aga Kārsava külanõukogu sovhoosi Malta alad. Aastal 1975 liideti sellega veel osake Kārsava külanõukogust, ent külanõukogu nimetati ümber Malnava külanõukoguks. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Malnava vald.[5] 2009. aastast kuulub vald Kārsava piirkonda.

Kohaliku kaitse all on Malnava mõisa ait.[6]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub suuremalt jaolt Velikaja madalikul, edelaosas ka Ida-Läti madalikul. Valla kõrgeim punkt on Malnava lähistel asuv Žurilova mägi (120 m). Valla piiril voolab Rītupe.

Looduskaitse all on Barkāni hõberemmelgas, Barkāni künnapuu, Malnava Adrapärn, Malnava Idalehis, Malnava Kõver tamm, Malnava Paraaditamm, Malnava vaher, kuusk nimega Malnava elus känd, Dagušova tamm, Ziedoņi pargi mänd ja Kabulova jalakas, lisaks veel kolm nimetut põlispuud.[7]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on viiskümmend üheksa küla. Valla keskuse Malnava (vidējciems ) elanike arv aastal 2020 oli 324. Sama staatusega on veel kaks valla küla – Bozova 67 elanikuga aastal 2020 ja Lemešova 64 elanikuga aastal 2020. Seitse valla küla on staatusega mazciems – Kārsavas stacija 20 elanikuga aastal 2020, Mihaļčenki, Naglāni 38 elanikuga aastal 2020, Nesteri 28 elanikuga aastal 2020, Novoselki, Soldoni ja Zibla 16 elanikuga aastal 2020. Nelikümmend üheksa valla küla on staatusega skrajciems – Ancāni 2 elanikuga aastal 2020, Barkāni 15 elanikuga aastal 2020, Barkāni 15 elanikuga aastal 2020, Beržovka 12 elanikuga aastal 2020, Buzinkova 2 elanikuga aastal 2020, Čāvi 1 elanikuga aastal 2020, Čūdari 9 elanikuga aastal 2020, Dagušova 2 elanikuga aastal 2020, Drikaški 13 elanikuga aastal 2020, Gadžiunes 9 elanikuga aastal 2020, Grebņova 4 elanikuga aastal 2020, Ījovka 2 elanikuga aastal 2020, Īrubine 3 elanikuga aastal 2020, Jieči 3 elanikuga aastal 2020, Kabulova 6 elanikuga aastal 2020, Kaskāni 17 elanikuga aastal 2020, Kokori 2 elanikuga aastal 2020, Krīveņi, Kukari 4 elanikuga aastal 2020, Lāpova 17 elanikuga aastal 2020, Lielā Bandarova 14 elanikuga aastal 2020, Lielā Zeļčova 45 elanikuga aastal 2020, Liuzinīki 16 elanikuga aastal 2020, Ločukolni 3 elanikuga aastal 2020, Lozdova 6 elanikuga aastal 2020, Lugi, Lukstinīki 15 elanikuga aastal 2020, Ļurbova 18 elanikuga aastal 2020, Malnovas fermas 32 elanikuga aastal 2020, Mazā Bandarova 9 elanikuga aastal 2020, Mazā Zeļčova 14 elanikuga aastal 2020, Meitri 11 elanikuga aastal 2020, Mihaļčenki 10 elanikuga aastal 2020, Morozovka 1 elanikuga aastal 2020, Moseji 10 elanikuga aastal 2020, Novoselki 58 elanikuga aastal 2020, Orlāni 5 elanikuga aastal 2020, Petinova 11 elanikuga aastal 2020, Rūdiņova 10 elanikuga aastal 2020, Salinīki 8 elanikuga aastal 2020, Skobulīne 5 elanikuga aastal 2020, Soldonie 67 elanikuga aastal 2020, Stabule 1 elanikuga aastal 2020, Straujenka 9 elanikuga aastal 2020, Šnitki 40 elanikuga aastal 2020, Zastinski 8 elanikuga aastal 2020, Tipani 3 elanikuga aastal 2020, Tronova 16 elanikuga aastal 2020 ja Ubagova 1 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Kārsavas novads, vaadatud 9.08 2020
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 9.08 2020
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 9.08 2020
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]