Zaļesje vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Zaļesje vald

läti Zaļesjes pagasts

Pindala: 108,79 km²
Elanikke: 479 (1.01.2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,4 in/km²
Keskus: Zaļesje
Zaļesjes pagasts LocMap.png

Zaļesje vald (läti keeles Zaļesjes pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.

Vald piirneb sama piirkonna Zilupe linnaga, Lauderi, Pasiene, Nirza, Rundēni ja Istra vallaga ning idas Venemaa Pihkva oblasti Sebeži rajooniga.

Valla pindala on 109 km². 2011. aasta seisuga elas seal 659 inimest. Aastal 2011 elas vallas 136 lätlast, 352 venelast, 137 valgevenelast, 7 ukrainlast, 20 poolakat ja 1 leedulane.[2] Valla keskus on Zaļesje küla.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1945 moodustati Pasiene vallas Beļajeva, Belomojeva, Bondari, Horoševa, Pasiene, Ploskije, Sirotina, Tuļeva ja Zaļesje külanõukogud, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Lauderi külanõukoguga Bondari külanõukogu, aga aastal 1960 Horoševa külanõukogu. Aastal 1965 liideti Pasiene sovhoosi maad Pasiene külanõukoguga. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Zilupe linna alasid. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Lauderi vald. Külanõukogus tegutses kolhoos Zaveti Ļeņina, mis muudeti aastal 1970 Lauderi sovhoosiks, Lauderist sai aga sovhoosi keskasula. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Zaļesje vald.[3] 2002. aastal liideti vald Zilupe linnaga Zilupe piirkonnaks. 2021. aastast kuulub vald Ludza piirkonda.

Kaitstavad paigad[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Naumki linnamägi ehk Šibeņica, Duboviki linnamägi ehk Gorodok või Sopka ja Terehova katoliku kabeli altar ning altarimaal.[4]

Looduskaitse all on Čivčiši tamm ja Zaļesje pärn.[5]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub valdavalt Latgale kõrgustikul. Kõrgeim koht on valla edelasas (185,5 m). Valla idaosa on madalam ja jääb Velikaja madalikule, seal voolab ka valla suurim jõgi Zilupe jõgi. Teine suurem jõgi on selle lisajõgi Istra jõgi. Valla suuremad järved on Zaļesje järv ja Sovāni järv. Suuremad sood on Terehova sood.[6]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on nelikümmend kuus küla. Valla keskuse Zaļesje (vidējciems ) elanike arv aastal 2020 oli 94. Sama staatusega on veel Ploski 75 elanikuga aastal 2020. Saveļinki küla oli staatusega mazciems 61 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla külad on staatusega skrajciems - Belomoje 7 elanikuga aastal 2020, Bondari 16 elanikuga aastal 2020, Brigi 7 elanikuga aastal 2020, Bukatina 2 elanikuga aastal 2020, Cibuļi 6 elanikuga aastal 2020, Černova, Čiučiši 9 elanikuga aastal 2019, Derjagina, Duboviki 25 elanikuga aastal 2020, Gubina 6 elanikuga aastal 2020, Gumņišče 9 elanikuga aastal 2020, Horoševa 18 elanikuga aastal 2020, Janovole 10 elanikuga aastal 2020, Jučeva, Kalpinka 5 elanikuga aastal 2020, Kamenka 3 elanikuga aastal 2020, Kastričina, Lomoši 8 elanikuga aastal 2020, Marcinpole 7 elanikuga aastal 2020, Naumki 16 elanikuga aastal 2020, Podavaļina 5 elanikuga aastal 2020, Rabova 21 elanikuga aastal 2020, Radiškina 3 elanikuga aastal 2020, Rakovci 4 elanikuga aastal 2020, Rakšina 28 elanikuga aastal 2020, Rancāni 1 elanikuga aastal 2020, Riucāni 4 elanikuga aastal 2020, Romašenki 7 elanikuga aastal 2020, Rutki 2 elanikuga aastal 2020, Skaistova 1 elanikuga aastal 2020, Sļadzeva 7 elanikuga aastal 2020, Sovāni 32 elanikuga aastal 2020, Strugi 6 elanikuga aastal 2020, Surbeļi 38 elanikuga aastal 2020, Surmači, Sviļova 10 elanikuga aastal 2020, Šilova 1 elanikuga aastal 2008, Zaļeščina 2 elanikuga aastal 2020, Ziļi 2 elanikuga aastal 2020, Žiževa 9 elanikuga aastal 2020, Terehova 15 elanikuga aastal 2020 ja Troški 8 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
  2. Ethnic composition of Latvia 2011
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 28. 02 2021
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 9.08 2020
  6. "Zilupes novads". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2022. Vaadatud 28. veebruaril 2021.
  7. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]