Viru jalaväepataljon
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Viru jalaväepataljon | |
|---|---|
 Viru jalaväepataljoni embleem | |
| Tegev |
1918–1940; 1992. aastast |
| Riik | Eesti |
| Kuuluvus | Eesti kaitsevägi |
| Haru | Eesti maavägi |
| Liik | Jalavägi |
| Ülesanne |
Rahuajal:
Sõjaajal:
|
| Suurus | Pataljon |
| Osa | 1. jalaväebrigaad |
| Garnison/staap | Jõhvi |
| Deviis | Eesti kodu kaitseks |
| Tähtpäevad |
Formeeritud: 6. detsember Taastatud: 22. mai |
| Ülemad | |
| Praegune ülem | Kolonelleitnant Viljar Laaneste |
| Märkimisväärsed ülemad |
Aleksander Seimann Jakob Vende |
Viru jalaväepataljon (varem JVÕK Viru üksik-jalaväepataljon, Viru üksik-jalaväepataljon) on Eesti kaitseväe maaväe pataljonisuurune jalaväeosa.
Viru jalaväepataljon asub Jõhvis ja kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu.
Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Viru jalaväepataljoni ülem on kolonelleitnant Viljar Laaneste[viide?]
Pataljoni õppekoosseisu kuuluvad rahuajal:
- staap
- Jalaväepataljoni jalaväekompanii
- Jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii
- Tagalakeskus
Kokku on rahuajal teenistuses üle 250 ajateenija ja ligikaudu 50 tegevväelast ning töölist.
Ülesanded ja tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Pataljoni ülesandeks rahuajal on õpetada välja jalaväepataljoni jalaväekompaniisid ja jalaväebrigaadi tankitõrjeallüksusi. Õpetatakse ka vastava eriala nooremallohvitsere. Laskmisi viiakse läbi peamiselt Sirgala karjääris.
Lisaks õpetatakse välja eelnimetatud erialade nooremallohvitsere ja allüksuste autojuhte. Väljaõppetsükkel jaguneb reakoosseisu õppetsükliks, mis kestab 8 kuud, ja nooremallohvitseride ning autojuhtide õppetsükliks, mis kestab 11 kuud. Vastavalt kaitseväe ajateenistuse süsteemile rakendatakse eelvõtmist, kus tulevased nooremallohvitserid ja autojuhid kutsutakse teenistusse kolm kuud enne sõdur-koosseisu saabumist.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1917–1920[muuda | muuda lähteteksti]
Viru jalaväepataljoni ajalooliseks eelkäijaks võib lugeda 1917. aastal eesti rahvusväeosade loomisel 4. jalaväepolku. Hilisem 4. rügement oli Virumaa ja 1. diviisi väeosa. Alates 1928. aastast paiknes 4. üksikuks jalaväepataljoniks ümberformeerunud rügement Jõhvis, nüüdses Viru pataljoni asukohas. Nii ajaloolised kui ka geograafilised põhjused annavad seega alust pidada Viru pataljoni 4. rügemendi (üksikpataljoni) traditsioonide pärijaks.
28. novembril võttis 4. rügement koos selle ülemale allutatud mõnesaja Narva ja Virumaa kaitseliitlasega vastu punaväe 6. diviisi rünnaku. Pärast Narva mahajätmist taandus 4. rügement viivitusvõitlust pidades läände. 4. jaanuaril 1919, mil 4. rügemendi allüksused olid edukalt tõrjunud vastaste kallaletungid Valkla juures, andis 1. diviisi ülem direktiivi vastupealetungiks. Eduka vastupealetungiga vabastati 19. jaanuaril 1919 Narva. Sõja lõpuks oli 4. jalaväepolk kasvanud täiskoosseisuliseks, loendades oma ridades 53 ohvitseri ning 1476 allohvitseri ja sõdurit. Polgu ülem oli kolonel Jakob Vende.
1920–1940[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast Tartu rahu sõlmimist koondati 4. rügement Narva-Jõesuusse ja viidi sealt Kadrinasse. Rügement tõmmati kokku kaadripataljoniks, kes asus valvama randa Narva-Jõesuust Loksani. 12.07.1921 liideti see 1. rügemendiga 4. pataljoniks, asukohaks sai Narva. 1. aprillil 1924 viidi 4. pataljon sama numbri all 5. rügemendi koosseisu. Kogu selle aja vältel oli endisel 4. rügemendil alles ka Jõhvi üksus. Seoses üldise sõjaväereformiga 1. oktoobril 1928 taastati väeosa 4. üksiku jalaväepataljonina ja paigutati Jõhvi, mis jäigi väeosa koduks. Pataljoniülemaks sai kolonelleitnant Voldemar Koch.
28. oktoobril 1928 andis Narva linn 4. pataljonile lipu, olles Vabadussõjas Narva peamine kaitsja, sai pataljoni-ülemaks kolonelleitnant August Tomander ja alaliseks dislokatsioonipaigaks Jõhvi mõis ning välibaasiks Kurtna (kuni 500 sõdurile). 1940. aasta juunis likvideeriti väeosa Nõukogude Liidu okupatsiooniga.
Alates 1992[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast Eesti taasiseseisvumist otsustas Vabariigi Valitsus 22. mai 1992. aasta määrusega nr 155 formeerida kaitsejõudude jalaväepataljon traditsioonilisse paiknemiskohta Jõhvi. Algul koosnes pataljon tavapärastest jalaväepataljoni allüksustest, kuid vähendati ja formeeriti aastate 2003–2004 reformide käigus õppekeskuseks, saades nimeks "Jalaväe Õppekeskus Viru üksik-jalaväepataljon". Hiljem muudeti nimi lihtsamaks "Viru jalaväepataljoniks".
2014. aastal arvati seni Kirde kaitseringkonda kuulunud Viru jalaväepataljon 1. jalaväebrigaadi koosseisu.