Imelaps

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jean-Baptiste Greuze´i maal, millel on kujutatud Wolfgang Amadeus Mozart, 1763-64. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt õppis noodikirja selgeks ja alustas muusika kirjutamist

Imelaps on määratletud psühholoogia-alases kirjanduses kui kuni 10-aastane laps, kes on keskmisest andekam erakordseid oskusi nõudval alal[1] ja/või loob mingil alal tulemit täiskasvanud eksperdi ja/või esineja tasemel.[2][3][4]

Imelaps on tundlikus eas laps, kelle arengust määrab tugevasti sotsiaalne keskkond, kelle puhul saame rääkida tema unikaalsetest kognitiivsetest võimetest ja tehnikast ning kes eristub eakaaslastest ainulaadse intellektuaalse maailmapildi poolest.[5]

Imelapsed on haruldased ja mõnedes valdkondades puuduvad imelapsed üldse. Imelaps ei pruugi alati olla väljapaistev täiskasvanuna.

Eestipärastatud mõiste vunderkind (saksa keeles Wunderkind, sõna otseses mõttes "imelaps"; inglise keeles wonder child, prodigy, pärineb ladinakeelsest sõnast prodigium – jumalate antud märk või enne tuleviku kohta) kasutatakse mõnikord "imelapse" sünonüümina, eriti meedias. Samuti kasutatakse meedias mõistet vunderkind, et tunnustada neid noorukeid või noori täiskasvanuid, kes saavutavad edu ja tunnustust varakult karjääri alguses.[6]

Näiteid[muuda | muuda lähteteksti]

Muusikas: Wolfgang Amadeus Mozart, Franz Liszt, Felix Mendelssohn, Frédéric Chopin, George Enescu, Evgeny Kissin, Teresa Milanollo, Dika Newlin, David Helfgott, Heimo Haitto, Ruth Slenczynska, Alex Prior; Niccolò Paganini, Yehudi Menuhin, Sofia Gubaidulina. Prantsuse heliloojat Camille Saint-Saëns`i on tunnustatud muusikaajaloolaste poolt kui üks suurimaid muusikalisi imelapsi, kuid tema ema oli ettevaatlik ning ei tahtnud ära kasutada oma poja oskusi, kartes, et see põhjustaks talle emotsionaalseid probleeme.[7]

Males: Paul Morphy, Bobby Fischer, Samuel Reshevsky, Polgár Judit, Magnus Carlsen, Sergei Karjakin, Paul Morphy, José Raúl Capablanca, Mihails Tāls; Sven Magnus Øen Carlsen

Matemaatikas: Carl Friedrich Gauss, Évariste Galois, Shakuntala Devi, Srinivasa Ramanujan, Ruth Lawrence, János Bólyai, John von Neumann, Terence Tao, March Boedihardjo, William James Sidis, Zerah Colburn, Maria Gaetana Agnesi, Norbert Wiener;

Kirjanduses: Rabindranath Tagore, Arthur Rimbaud, Carlos Blanco, Thomas Chatterton, S. E. Hinton;

Kunstis: Pablo Picasso, Wang Ximeng;

Spordis: Wayne Gretzky, Pelé, Matti Nykänen, Jennifer Capriati, Kelly Sildaru;

Filosoofias: Friedrich Wilhelm Joseph Schelling, Saul Kripke, Jeremy Bentham;

Keeltes: William James Sidis

Teaduses: Blaise Pascal, Thomas Young, Murray Gell-Mann

Antiigi alal: James Harries

Meditsiinis: Gregory R. Smith

Näitlemises: Shirley Temple, Macaulay Culkin

Majanduses: õed Анжела Евгеньевна Князева ja Диана Евгеньевна Князева

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Feldman, David Henry (Sügis 1993). "Child prodigies: A distinctive form of giftedness". Gifted Child Quarterly 27 (4). ISSN 0016-9862. doi:10.1177/001698629303700408. Vaadatud 1. juuni 2014. 
  2. Mall:Cite encyclopedia Mall:Subscription or libraries
  3. Rose, Lacey (2. märts 2007). "Whiz Kids". Forbes. Vaadatud 3. aprill 2015. "At the moment, the most widely accepted definition is a child, typically under the age of 10, who has mastered a challenging skill at the level of an adult professional." 
  4. Feldman, David Henry (1993). "Child prodigies: A distinctive form of giftedness". Gifted Child Quarterly 27 (4): 188–193. ISSN 0016-9862. doi:10.1177/001698629303700408. Vaadatud 1. juuni 2014. 
  5. Shavina. L.V (1999). The psychological essence of the child prodigy phenomenon: sensitive periods and cognitive experience. Gifted Child Quarterly. Kd. Vol 43, No 1. Winter. Lk 25-38. 
  6. "wunderkind". Vaadatud 06.12.2012. 
  7. Charles McGrath (28.01.2006). "Philosopher, 65, Lectures Not About 'What Am I?' but 'What Is I?'". The New York Times. Vaadatud 23.01.2008.