János Bolyai

Allikas: Vikipeedia
Bolyai János (Márkos Ferenc festménye).jpg

János Bolyai (15. detsember 1802 Kolozsvár27. jaanuar 1860 Marosvásárhely) oli ungari matemaatik ja insener, üks mitteeukleidilise geomeetria rajajatest. Ta on ungari teaduse suurkuju, üks kuulsamaid ungari matemaatikuid.

Bolyai sündis Austria-Ungaris Kolozsváris (tänapäeval Cluj-Napoca Rumeenias) matemaatik Farkas Bolyai ja Zsuzsanna Benkő esimese lapsena. Ta oli ka oma isa õpilane. Ta õppis Viini sõjaväeakadeemias ja lõpetas selle suurepäraste tulemustega sõjaväeinsenerina, läbides 7-aastase õppekava 4 aastaga. Juba õpingute ajal huvitus ta sedavõrd Eukleidese 5. aksioomist (paralleelide aksioom), et tema isa ütles talle: "Ma palun, jäta Jumala eest sellega tegelemine. Karda seda mitte vähem kui meelelisi naudinguid, sest see võib samuti võtta kogu sinu aja ja röövida su tervise, meelerahu ja elurõõmu." János jätkas sellest hoolimata oma uuringut ja jõudis järeldusele, et 5. aksioom on sõltumatu teistest geomeetria aksioomidest ja selle eitusele võib rajada teisi järjekindlaid geomeetriaid. Ta kirjutas oma isale: "Ma lõin uue, teistsuguse maailma eimillestki."

1831. aastal ilmunud teosega "Appendix" pani ta aluse mitteeukleidilisele geomeetriale. See ilmus tema isa matemaatikaõpiku lisana.