Illuminaadid (vandenõuteooria)

Illuminaadid (1776–1793) on kujunenud rahvakultuuri ja vandenõuoletuste osaks. Nimetust kasutatakse tänapäeval mistahes kujuteldava salajase eliidi kohta, millel usutakse olevat maailmavalitsuse soove. Illuminaadid ei olnud revolutsiooniline organisatsioon ja nad oleks tõenäoliselt tänaseks unustatud, kui nad poleks saanud ühe ajaloo suurima vandenõu keskmeks.

Nad olevat endale seadnud peamisteks eesmärkideks monarhia kukutamise kogu Euroopas, kiriku hävitamise ja ühiskondliku elu mõistusliku ümberkorralduse (eraomandus). Teose "Proofs of a Conspiracy" (1797–1798) autorid Augustin Barruel ja John Robison süüdistasid illuminaate 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni põhjustamises. Selle oletuse tunnistab ekslikuks Georg Schuster, sest kaks lühiajaliselt Pariisi külastanud illuminaati ei saanud ajaliselt ja vahendite puudusel sellist pööret korraldada. Illuminaatidel polnud võimalik põhjustada Ameerika Ühendriikide isesisvussõda, sest see algas aasta enne salseltsi asutamist. Illuminaatide vastaste liikumiste esindajad levitasid valeväidet paanika tekitamiseks rahva seas. Kuna illuminaatide klubi peagi suleti, siis hakati rääkima illuminaatide ja vabamüürlaste maailmavallutusplaanide vandenõu oletusest, mille vastu võitles katoliiklik kirik (näiteks 20. sajandil pidas illuminaatide vastast propagandavõitlust Opus Dei).

19. sajandil ja 1920. aastate esoteerikalaines pandi illuminaadid kokku vabamüürlaste, kommunistide ja muude ühingutega ning hakati kõnelema rahvusülese hargmaise ühingu salajasest maailma juhtimisest. "Illuminaatide vandenõu oletus" levis ka ilukirjanduses (näiteks Dan Brown seostas illuminaadid ismailiitidega). Oletuse ekslikusele viitab asjaolu, et vabamüürlased, roosiristlased, illuminaadid ja teised seltsid hoopis konkureerisid üksteisega. Illuminaatide nime kasutanud liikumistel ajaloos pole omavahelisi seoseid.

Barrueli ja ja Robisoni ajaloo võltsinguid uskus ka Nesta Webster, kelle "Secret Soceties and Subversive Movements" ("Salaühingud ja õõnestavad liikumised" 1924 ja sagedased kordusväljaanded) seostasid illuminaadid ja vabamüürlased Leniniga, Iiri Vabariikliku Armeega ja "rahvusvahelise juutlusega". Webster kirjutas samal teemal muidki raamatuid. Kuigi illuminaatide kohta on palju kirjutatud, teatakse neist tegelikult vähe. Nende tegevuse ja organisatsiooni kohta käivate väljamõeldiste poolest jäävad nad maha ehk vaid templirüütlitest.

Benedict Andersoni ("Kujutletud kogukonnad") arvates Prantsuse 1789. aasta pööre polnud veel ettekavandatud, vaid oli juhuslike sündmuste tulem. Üleilmsed maailmavalitsemise kavad said võimalikuks alles 19. sajandil toimunud esimese globaliseerumise algusega. Hargamaise kavandamise esimesi tunnuseid võib leida alates 1917. aasta pööretest Venemaal, mida ilmestas võitlus kapitalistliku raha ja kommunistliku ühismajapidamise kavade esindajate vahel (ühtset kava ei olnud). Varasema ajaloo keerukuse surumine ühtsete ja lihtsustavate skeemide alla on ajaloolis-ühiskondlike vastuolude liigne lihtsustus. Juhustel ja katkestustel on ajaloos palju suurem tähtsus, kui lihtsustustavatel üldskeemidel.

Maailmavalitsuse teema kohta vaata: Uus maailmakord (vandenõuteooria)