Illuminaadid
![]() |
See artikkel räägib ajalooliselt teada olevatest illuminaatidest; vandenõuteooriates kujutatavate illuminaatide kohta vaata artiklit Illuminaadid (vandenõuteooria) |
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2015) |
![]() | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Illuminaadid (ladina keeles illuminati, 'valgustatud') olid aastatel 1776-1786 tegutsenud salaseltsi enesenimetus. Selts levis hiilgeajal 1780-1783 Saksamaal ja Austrias, kuni varises sisetülides 1784. aastal. Baieris tegutsenud 295 liikme kohta on säilinud põhjalik ülevaade, erinevat nt tollastest loožidest. Enne keelustamist võis kogu Euroopas olla 1000-2000 liiget. Naiste, munkade ja teiste salaseltside liikmete vastuvõtt polnud lubatud.[1]
Ühing asutati 1. mail 1776 Baierimaal tudengite lugemisringina, keelati aastal 1784 ja lõplikult 1786. Katse ühing taastada aastal 1793, ebaõnnestus. Illiminaatide selts polnud seotus vabamüürlusega.
1. mail 1776. aastal asutas Adam Weishaupt, kanoonilise õiguse professor Ingolstadtis Baierimaal, katoliku kiriku vastase salajase tudengite rühmituse. Weishaupt kasutas esimesel paaril aastal nimetust perfektilibilisten, 'täiustumisvõimelised'. 1779 aastal hakati kasutma illuminaatide nimetust. Ta õpetas vabamõtlejatest tudengitele ja hiljem teistele liikmetele ateistliku arusaama inimkonna täiustumisvõimesse, loodusfilosoofiat, vabariigi aluseid ja positiivset kristlust.
On teada mitme väljapaistva liikme nimi, nende seas Johann Wolfgang von Goethe, aga tõenäoliselt ei ulatunud liikmete arv kunagi üle kahe tuhande, alates asutamisest 1776. aastal kuni mahasurumiseni 1785. aastal. Klubi eesmärgiks paistis olevat ratsionaalne, ateistlik valitsus.
Illuminaatide organisatsiooniga ühines 1. juulil 1780 vabamüürluses pettunud Adolph Knigge. Sellel ajal oli u 60 liget. Erinevalt Weishauptist püüdis Knigge meelega kaasata liikmeteks mõjukaid, andekaid ja rikkaid vabamüürlasi. Alates 1780.a võisid tekkida üksikliikmetel kontaktid vabamüürlastega. Illuminaadid levisid Adolph Knigge tegevuse tulemusel ka Saksamaa protestantlikele aladele ja naabermaadele. Mõlema organisatsiooni koosolekute salajasus tegi neist suurepärased kohad ohtlike ideede arutamiseks – ideede, mis tõmbaksid riigivalitsuse ja riigikiriku mittesoovitavat tähelepanu, kui neid liiga avalikult välja toodaks. Hirm uute ideede ees, rääkimata veel salaja arutatavatest, ajendas 1785. aastal Baierimaa valitsust nii illuminaate, kui ka vabamüürlasi keelustama. Toimusid läbiotsimised, kuid mitte repressioonid. Mujal Sakasamaal ei toimunud midagi.
Weishaupti ja Knigge vahel tekkis konflikt. Weishaupt ei soovinud juurde lisada vabamüürlaste rituaale ja ta oli täiesti vastu revolutsioonilisele poliitikale. Kniegge lahkus klubist 1. juulil 1784. Pärast mitme olulise liikme vahistamist klubi lagunes ja muutus ebapopulaarseks. Aastal 1793 tegid järelejäänud liikmed ebaõnnestunud katse klubi taastada. Kuna see ei õnnestunud, siis neist rohkem ajaloos teateid pole (v.a ilukirjandus). Ateistliku klubi edu Saksa valgustuses oli lühiajaline. Erinevalt vabamüürlusest ei suutnud illuminaadid sisekonflikti ja keelustamise põhjustatud ebapopulaarsust üle elada.
Muud samanimelised rühmitused ajaloos[muuda | muuda lähteteksti]
Illuminaatide nime kasutanud liikumistel ajaloos pole omavahelisi seoseid.
Alumbrados[muuda | muuda lähteteksti]
Ameerika Illuminaatide Ühing[muuda | muuda lähteteksti]
Ameerika Illuminaatide Ühing kujutas endast lõhenenud mormoonide salaühingut, kes laenas Weishaupti ordu nime, omamata selget ettekujutust traditsioonist, millele ta pretendeeris. Ordu asutas umbes 1850. aasta paiku James G. Strang. Tavalisel mormooni moel võtsid nad vaid mehi vastu, kuigi oli Lepinguks (Covenant) nimetatav abiorganisatsioon, mis võttis vastu mõlemast soost isikuid. Peaordust ei ole palju teada, aga Leping võttis lihaselise ehk sõjalise mormonismi näo ning andis vande kaitsta kirikut kuni verevalamiseni välja.
Strang oli innukas polügaamia pooldaja ja ilmselt naiste aluspükste imetleja; üks tema järgija, keda oli avalikult piitsutatud, kuna ta keeldus sundimast oma naist sellist riietuseset kandma, tulistas ja tappis ta. Tema surma järel hävitasid kalurid, kes elasid Koprasaarel Michigani järve põhjaosas, palvemaja (mõlema organisatsiooni peakorteri) ja järelejäänud poolehoidjad läksid laiali.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Illuminaadid (vandenõuteooria)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- The Secret School of Wisdom: The Authentic Ritual and Doctrines of the Illuminati, ed. by Josef Wäges and Reinhard Markner, Lewis Masonic, London, 2015
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Weis, Ebehard (1987). Der Illuminatenorden (1776—1786) (saksa). Münhen: VERLAG DER BAYERISCHEN AKADEMIE DER WISSENSCHAFTEN. ISBN 3 7696 1546 8.