Iiri Vabariiklik Armee

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Iiri Vabariiklik Armee (IRA) on nimi, mida kasutasid erinevad paramilitaarsed organisatsioonid 20. ja 21. sajandi Iirimaal. Selle nime all tegutsevad organisatsioonid on pühendunud veendumusele, et kogu Iirimaa peaks olema iseseisev vabariik, mis on vaba Briti võimust.[1]

Algne Iiri Vabariiklik Armee (niinimetatud "Vana IRA") tekkis 1917. aastal Iiri Vabatahtlike ja Iiri Kodanike Armee liikmetest, hiljem tugevdasid nende ridu iirlastest sõdurid, kes naasid Iirimaale esimesest maailmasõjast. Iiri seaduste kohaselt[2] oli see IRA revolutsioonilise Iiri Vabariigi, mille kuulutas 1919. aastal välja Dáil Éireann, armee.

Järgneva sajandi jooksul reorganiseerus ja muutus ja lõhenes esialgne IRA korduvalt, sellisel määral, et paljud hilisemad paramilitaarsete organisatsioonide on tuntud selle nimega - kõige tuntum neist Ajutine Iiri Vabariiklik Armee, mis oli üks võtmeosalistest Põhja-Iirimaa konfliktis. Praegused IRA organisatsioonid väidavad kõik, et just neil on ainuõigust selle nime kasutamiseks, kuna nad kõik peavad ennast algse IRA ainsaks legitiimseks järeltulijaks.

IRA-de ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene IRA lõhenemine toimus pärast Inglise-Iiri lepingut 1921. aastal, kus lepingu pooldajad moodustasid vastloodud Iiri Vaba Riigi Rahvusarmee tuuma, samas kui lepinguvastased jõud jätkasid Iiri Vabariiklik Armee nime kasutamist. Pärast Iiri kodusõja lõppu (1922–23) eksisteeris IRA ühel või teisel kujul nelikümmend aastat, kui see jagunes 1969. aastal Ametlikuks Iiri Vabariiklikuks Armeeks ja Ajutiseks Iiri Vabariiklikuks Armeeks. Viimasest eraldusid aja jooksul veel mitmed organisatsioonid, nimelt Tõeline Iiri Vabariiklik Armee ja Järjepidev Iiri Vabariiklik Armee, kes mõlemad väitsid end olevat Iiri Vabariikliku Armee tegelik järeltulija.

Erinevad IRA vormid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Origins of the IRA name". An Sionnach Fionn Blog. 27.09.2014. 
  2. Lawlor, Sheila. Britain and Ireland, 1914–23. Gill and Macmillan, 1983. p.38