Iduse mõis

Asendikaart

Iduse mõis (saksa keeles Idwen, läti keeles Idus muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Väike-Salatsi kihelkonnas. Praegu asub Lätis Valmiera piirkonnas Sēļi vallas Iduse külas.

Aastal 1816 oli sel Ruhja kihelkonnas Bahlingmuische kõrvalmõis, hilisem Bahlenhofi kõrts.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt kuulusid selle mõisa maad Ruhja ordulinnusele. Aastal 1625 eraldati need Jasper Matson Krusele kuuluvaks mõisaks. Reduktsiooni ajal sai sellest riigimõis. Aastal 1762 eraldati sealne mõis Numersitele tingimusel, et teatav osa sellest jääb riigimõisaks ja sealt saadav tulu kuulub kroonile.^[1]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 10 ja 5/8 adramaad, millest kümme adramaad oli mõisa pärusvaldus, ülejäänud osa kuulus ametlikult aga riigile. Sellele allus 404 mees- ning 453 naishinge.^[2] Samasugune oli olukord aastal 1757. Aastal 1734 oli mõisal adramaid 3 ja 1/4, aastal 1688 aga 4 ja 1/4. Aastal 1641 oli mõisa suurus 1 ja 1/2 adramaad.^[3] Aastal 1832 oli mõisa pärusvaldusel adramaid 10 ja 3/20, riigi osas oli adramaid 12/20. Aastal 1881 oli adramaid 5 ja 56/80, lisaks veel 14 ja 19/80 adramaad maad mõisale alluvate talude koosseisus.^[4]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Peterhof ja Friedberg.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 136
↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 244.
↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 134
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 213.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 71.

[1] Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 136

[2] Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 244.

[3] Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 134

[4] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 213.

[1]

[2]

[3]

[4]