Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. Arvatakse, et hunnid olid mongoliidid ja kõnelesid turgi keelte hulka kuuluvat keelt.

Ajalugu

Hunne on esimest korda mainitud Hiina Zhou dünastia ajastu allikais 3. sajandil eKr. Nende algne asuala oli praeguses Põhja-Hiinas. Rahvaarvult polnud hunne rohkem kui 300 000. Antropoloogiliste tunnuste poolest erinesid hunnid hiinlastest (kroonika mainib, et hunnid olid suuremate ninadega). Kuigi arvuliselt oli hunne vähe, on nende mõju maailma ajaloole olnud suur.

Barbarite ja hunnide invasioonid 1.–5. sajandini

2. sajandil, pärast kaotust hiinlastele ja mongolite esivanematele, jagunesid hunnid neljaks.

• Esimene haru liitus mongolite hõimudega.
• Teine haru läks tagasi itta oma algsele kodumaale Huangtse jõe äärde, kus nad asusid hiinlaste teenistusse.
• Kolmas haru liikus Tarbagatai ja Sauri mägedesse, kust hiljem edasi liikudes vallutasid nad Kesk-Aasia. Arvatakse, et Afganistani mägedes elab siiani nende järglasi.
• Neljas, Euroopale tuntud haru rändas aastateks 155–158 läände Uurali jõe piirkonda (Kaspia merest põhjas). Sel ajal mainitakse ka nende mongoliidset päritolu.

Lääne-Rooma keisririik ja hunnide Attila impeerium u 450. aastal

Invasioon Euroopasse

Arvatavasti assimileerusid ümbritsevad europiidid järgnevate sajandite jooksul hunnidega. Sellest harust on kreeklastel järgmised märkmed alles 360. aastast pKr, kui algas hunni-alaani sõda, mis lõppes 370. aastal hunnide võiduga. Põhja-Kaukaasias elanud alaanide poolel oli võimas gootide riik (goodid asustasid 2. sajandist Sküütiat, Daakiat ja Pannooniat), kelle alistatud rahvad liitusid hunnidega ning olid nende seas Attila surmani.

Kreeklaste kirja pandud legend räägib, kuidas hunnid läksid ratsaväega ühe hirve jälgedes üle Kertši väina Krimmi ning sattusid sealt Doni jõe ääres ootavate gootide selja taha. Sellega oli hunnide strateegiline võit saavutatud ja tulevased liitlased tagatud. 375. aastal põgenesid läänegoodid hunnide ja nende liitlaste eest üle Doonau Ida-Roomasse. Idagoodid liitusid hunnidega.

Rahvaste asualad pärast hunnide riigi lagunemist 5. sajandil

Aastal 400 ilmusid hunnid Pannooniasse. Täielikult asus enamik hunne Pannooniasse pärast 412. aastat. Hunnide hiilgeaeg oli Attila valitsusajal (434–453), kui nende võimuliit valitses Mustast merest Reini jõeni ulatuvat maa-ala. 451. aastal ületasid nad Reini ja tungisid Gallias Orléansini. Lääne-Roomaga peetud Katalaunia lahing jäi viiki. Aasta hiljem rüüstasid hunnid Põhja-Itaaliat ja hävitasid Aquileia. Arvatakse, et hunnide retked olid ka üheks Veneetsia linna tekkimise põhjuseks.

454. aastal, aasta pärast Attila surma, hõimuliit lagunes. Osa hunne hukkus sõdades, osa rändas itta ja segunes Ida-Euroopa stepirahvastega. Hunnide riigi territooriumi vallutasid sinna tunginud madjarid.

Hunnide valitsejad

• 415–422: Bendegúz
• 422–434
• 434–453: Attila

Vaata ka

• Hunnide impeerium

Välislingid

• Kujutis hunnide asualadest 200 aastat eKr
• Uuring: Attila ja hunnid polnudki arutud metslased, nagu Rooma allikad kirjutavad