Henno Käo

Henno Käo (vasakul) ja Ott Arder 2002. aasta detsembris. Foto: Jaak Urmet

Henno Käo (10. jaanuar 1942 Laheküla (praegu Allikalahe) – 2. juuli 2004 Tallinn) oli eesti raamatukunstnik, lastekirjanik ja luuletaja.

Elukäik

Henno Käo lõpetas Kahtla kooli. Õppis Tartu Kunstikoolis ja Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis.

Töötas aastatel 1963–1968 Tallinnfilmi nukufilmi kunstnikuna, 1969–1982 Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis. Pärast seda oli vabakutseline. Aastatel 1968–1969 õppis Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafikat, 1975–1978 Villu Tootsi kirjakunsti koolis.

Looming

Kunstnikuna on Henno Käo tuntud eeskätt raamatuillustraatorina, kuid ta on loonud ka pastell- ja akvarellmaale ning kujundanud eksliibriseid. On osa võtnud kirja- ja karikatuurinäitustest. Tema karikatuure on avaldatud näiteks ajakirjas Pikker, teabelehes Memento,

Käo oli ansambli Peoleo üks asutajaid, laulusolist, kitarrist ja laulusõnade looja. Tema laulutekste esitasid teisedki ansamblid, näiteks Kukerpillid.

Henno Käo on paljude lasteraamatute autor, kõik oma raamatud illustreeris ta ise. On illustreerinud ka kooliõpikuid.

Tunnustused

• 1992 Nukitsa konkurss III koht ("Oliüks", 1989)
• 1994 Nukitsa konkurss I koht ("Tondijutud", 1993)
• 1994 AS Bürootarvete ja Kultuurilehe eriauhind ("Väike Kahvatu Kummitus", 1994)
• 1998 Nukitsa konkurss III koht ("Olematu saar?", 1997)
• 1999 "Miku-Manni oma raamat" konkurss ("Kusagil mujal", 2000)
• 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk
• 2002 Nukitsa konkurss I koht ("Kusagil mujal", 2002)
• 2002 Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind (luulekogu "Hinge korter", 2001)

Teosed

• Suure Kivi lood, (Eesti Raamat, 1985)
• Kui mind üldse olemas ei oleks (Eesti Raamat, 1986), (Avita, 1999)
• Oliüks (Eesti Raamat, 1989)
• Kui õige laulaks? : Kupleetekste 1988-1991,(Meelejahutaja, 1991)
• Kuningas, kuninga kass ja teised, (Kupar, 1993)
• Tondijutud (õudselt jubedad): enamjaolt küll lastele, aga ka kõvema närviga keskealiste keskmisele astmele. (Tiritamm, Tallinn, 1993)
• Vares Villemi reis maailma lõppu, (Tiritamm, 1993)
• Vares Villemi jõulud (Koolibri, 1993)
• Väike Kahvatu Kummitus, (Egmont Estonia 1994), (TEA Kirjastus, 2008)
• Väike Sabatäht (Egmont Estonia 1994)
• Noorpagana lood Koolibri 1995, (TEA Kirjastus 2010)
• Lumeröökija ehk Üheksa ametit (Olion 1995)
• Olematu saar? (2002)
• Kaheksajalgade planeet (Koolibri, 1999)
• Läbi hõreda kivi, (Faatum, 1999)
• Oliüks ärihaide hambus (Hotger 1999)
• Kusagil mujal (Tiritamm 2000)
• Hinge korter (Tiritamm 2001)
• Printsuss (Tiritamm 2001)
• Maailma loomine ja teisi lugusid (Ilo 2001)
• Kui veel telekat ei olnud (Ilo 2001)
• Maailma ots ja teisi lugusid (Ilo 2002)
• Ahjukoll ja teisi lugusid. (Ilo, Tallinn 2003)
• Tähed ja taburet (Faatum 2004)
• Viimane minut (Faatum 2003)
• Napakad jutud: postpõdernistlik raamat (Ilo 2003)
• Väike rüütel Rikardo (Tänapäev 2004)
• Tähestikulinn (Faatum 2005)
• Siil Sagriku seiklused (Tänapäev 2006)
• Röövlilaev (TEA Kirjastus 2007)
• Mina, emme ja teised (Tänapäev 2008)
• Ajamasin (TEA Kirjastus 2009)
• Inimese pesa (TEA Kirjastus 2009)
• Kosmiline teekond. Kõige suurem seiklus (Eesti Urantia Assotsiatsioon 2015)

Välislingid

• Raimu Hanson, "Laste lemmikkirjaniku käsi käib väsimatult" – Tartu Postimees 7. mai 2002
• Nekroloog – Sirp 9. juuli 2004
• Neeme Korv, "Lastekirjaniku mõtlemapanev ja hinge liigutav testament" ("Väike rüütel Rikardo", 2004) – Postimees 1. oktoober 2004
• Jaak Urmet, "Henno Käo – mees, kes oskas välja mõelda" ("Väike rüütel Rikardo") – Sirp 17. detsember 2004