Henno Käo
Henno Käo (10. jaanuar 1942 Laheküla (praegu Allikalahe) – 2. juuli 2004 Tallinn) oli eesti raamatukunstnik, lastekirjanik ja luuletaja.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Henno Käo lõpetas Kahtla kooli. Õppis Tartu Kunstikoolis ja Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis.
Töötas aastatel 1963–1968 Tallinnfilmi nukufilmi kunstnikuna, 1969–1982 Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis. Pärast seda oli vabakutseline. Aastatel 1968–1969 õppis Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafikat, 1975–1978 Villu Tootsi kirjakunsti koolis.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Kunstnikuna on Henno Käo tuntud eeskätt raamatuillustraatorina, kuid ta on loonud ka pastell- ja akvarellmaale ning kujundanud eksliibriseid. On osa võtnud kirja- ja karikatuurinäitustest. Tema karikatuure on avaldatud näiteks ajakirjas Pikker ja teabelehes Memento.
Käo oli ansambli Peoleo üks asutajaid, laulusolist, kitarrist ja laulusõnade looja. Tema laulutekste esitasid teisedki ansamblid, näiteks Kukerpillid.
Henno Käo on paljude lasteraamatute autor, kõik oma raamatud illustreeris ta ise. On illustreerinud ka kooliõpikuid.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1992 – Nukitsa konkurss, 3. koht kirjanike kategoorias ("Oliüks", 1989)
- 1994 – Nukitsa konkurss, 1. koht kirjanike kategoorias ("Dondijutud", 1993)
- 1994 – AS Bürootarvete ja Kultuurilehe eriauhind ("Väike Kahvatu Kummitus", 1994)
- 1998 – Nukitsa konkurss, 3. koht kirjanike kagetoorias ("Olematu saar?", 1997)
- 1999 – "Miku-Manni oma raamat" konkurss ("Kusagil mujal", 2000)
- 2001 – Valgetähe medaliklassi teenetemärk[1]
- 2001 – Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind ("Hinge korter", kunstnik Anne Linnamägi)
- 2002 – Nukitsa konkurss, 1. koht kirjanike kategoorias ("Kusagil mujal")
- 2002 – Eesti Näitemänguagentuuri laste- ja noortenäidendite võistluse äramärgitud töö ("Arvutialune")
- 2004 – Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev korraldatud lastejutuvõistluse "Minu esimene raamat" II koht ("Väike rüütel Rikardo")
- 2004 – Aasta Rosin ("Väike rüütel Rikardo")
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- Suure Kivi lood, (Eesti Raamat, 1985)
- Kui mind üldse olemas ei oleks (Eesti Raamat, 1986), (Avita, 1999)
- Oliüks (Eesti Raamat, 1989)
- Kui õige laulaks? : Kupleetekste 1988-1991,(Meelejahutaja, 1991)
- Kuningas, kuninga kass ja teised, (Kupar, 1993)
- Tondijutud (õudselt jubedad): enamjaolt küll lastele, aga ka kõvema närviga keskealiste keskmisele astmele. (Tiritamm, Tallinn, 1993)
- Vares Villemi reis maailma lõppu, (Tiritamm, 1993)
- Vares Villemi jõulud (Koolibri, 1993)
- Väike Kahvatu Kummitus, (Egmont Estonia 1994), (TEA Kirjastus, 2008)
- Väike Sabatäht (Egmont Estonia 1994)
- Noorpagana lood Koolibri 1995, (TEA Kirjastus 2010)
- Lumeröökija ehk Üheksa ametit (Olion 1995)
- Olematu saar? (2002)
- Kaheksajalgade planeet (Koolibri, 1999)
- Läbi hõreda kivi, (Faatum, 1999)
- Oliüks ärihaide hambus (Hotger 1999)
- Kusagil mujal (Tiritamm 2000)
- Hinge korter (Tiritamm 2001)
- Printsuss (Tiritamm 2001)
- Maailma loomine ja teisi lugusid (Ilo 2001)
- Kui veel telekat ei olnud (Ilo 2001)
- Maailma ots ja teisi lugusid (Ilo 2002)
- Ahjukoll ja teisi lugusid. (Ilo, Tallinn 2003)
- Tähed ja taburet (Faatum 2004)
- Viimane minut (Faatum 2003)
- Napakad jutud: postpõdernistlik raamat (Ilo 2003)
- Väike rüütel Rikardo (Tänapäev 2004)
- Tähestikulinn (Faatum 2005)
- Siil Sagriku seiklused (Tänapäev 2006)
- Röövlilaev (TEA Kirjastus 2007)
- Mina, emme ja teised (Tänapäev 2008)
- Ajamasin (TEA Kirjastus 2009)
- Inimese pesa (TEA Kirjastus 2009)
- Kosmiline teekond. Kõige suurem seiklus (Eesti Urantia Assotsiatsioon 2015)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Raimu Hanson, "Laste lemmikkirjaniku käsi käib väsimatult" – Tartu Postimees 7. mai 2002
- Nekroloog – Sirp 9. juuli 2004
- Neeme Korv, "Lastekirjaniku mõtlemapanev ja hinge liigutav testament" ("Väike rüütel Rikardo", 2004) – Postimees 1. oktoober 2004
- Jaak Urmet, "Henno Käo – mees, kes oskas välja mõelda" ("Väike rüütel Rikardo") – Sirp 17. detsember 2004
