Helsingi olümpiastaadion

Allikas: Vikipeedia
Helsingi olümpiastaadion

Helsingi olümpiastaadion on Soome suurim spordiareen. Lisaks spordivõistlustele toimuvad seal suvel ka kontserdid. Staadion asub Töölö linnaosas. Staadion asub ligi kahe kilomeetri kaugusel Helsingi kesklinnast. Staadion esindab arhitektuurselt funktsionalismi.

Staadioni ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Olümpiastaadioni torn

Helsingi olümpiastaadioni ajalugu algas 11. detsembril 1927, kui Helsingi linn ja mitmed spordiorganisatsioonid moodustasid Staadioni Sihtasutuse. Sihtasutuse eesmärk oli Helsingisse ehitada staadion, mis võiks olla suveolümpiamängude peaareen. Staadioni projekti saamiseks korraldati arhitektuurivõistlus, mille võitsid arhitektid Yrjö Lindegren ja Toivo Jäntti oma funktsionalismi printsiipe järgiva projektiga.

Olümpiastaadioni ehitati 12. veebruarist 1934 kuni 12. juunini 1938. Staadion pidi võõrustama 1940. aasta olümpiamänge, kuna Tokio oli oma õigusest olümpiamänge korraldada loobunud. Loobumise põhjuseks oli Jaapani osalemine 1937. aastal alanud Teises Hiina-Jaapani sõjas. 1938. aastal valis ROK pärast Tokio loobumist uueks olümpiamängude korraldajaks Helsingi. Kuid kahjuks jäid mängud 1939.–1940. aastal toimunud Talvesõja kahjustuste ja Euroopas hoogustunud sõjategevuse (Teine maailmasõda) pärast ära.

Olümpiastaadioni on kohendatud mitu korda. Staadioni suurim pealtvaatajate mahutavus oli 1952. aasta olümpiamängude ajal, kui sinna mahtus üle 70 000 pealtvaataja. Olümpiastaadioni suurem ümberehitus oli aastatel 19901994.

Staadioni juhtkond[muuda | muuda lähteteksti]

Olümpiastaadioni sihtasutuse esimene juht oli Erik von Frenckell, kes oli sellel ametipostil 50 aastat, 19271977. Täpselt oma juhtimisaastate keskel sai ta näha oma tehtud töö tulemust, kui Helsingis korraldati 1952. aastal olümpiamängud. Sihtasutus tegutseb endiselt olümpiastaadionil. Sellel on kaks haldusosakonda, sihtasutuse juhtkond ja sihtasutuse liikmed. Sihtasutuse juhtkond tuleb aastas kokku kaheksa-üheksa korda, kõik liikmed korra aastas. Juhatuse esimees on Erkki Aurejärvi ja asetäitja Esko Paukkonen. Sihtasutuse praegused liikmed on Heidi Ruhala, Kari Piimies, Riitta Hämäläinen-Bister, Mari Puoskari, Timo Haukilahti, Antti Pihlakoski ja Pekka Hämäläinen.

Staadioni mõõtmed[muuda | muuda lähteteksti]

Olümpiastaadioni torni kõrgus on 72 meetrit ja 71 cm, mis on 1932. aasta olümpiamängudel Los Angeleses Soomele odaviskes kuldmedali toonud Matti Järvineni võidutulemuse pikkus. Staadioni pikkus on 243 meetrit ja laius 159 meetrit. Suurim pealtvaatajate arv 70 435 oli 1952. aasta OM-il. Praegu on istekohtade arv 40 600, millest 15 000 on katuse all.

Staadionil toimunud tähtsündmused[muuda | muuda lähteteksti]

Kontserdid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]