Harilik ussilakk

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Ussilakk (perekond)

Harilik ussilakk
Ussilakk 2009.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Liliopsida
Selts: Liilialaadsed Liliales
Sugukond: Lemmelillelised Melanthiaceae
Perekond: Ussilakk Paris
Liik: Harilik ussilakk
Ladinakeelne nimetus
Paris quadrifolia
L., 1753
Sünonüümid
  • Paris pentafolia P. Renault
  • Paris quadrifolia var. angustiovata D.Z.Ma & H.L.Liu
  • Paris trifolia P.Renault[1]
Ussilaka õis
Ussilaka vili

Harilik ussilakk (Paris quadrifolia) on taimeliik lemmelilleliste[2][3] või liilialiste sugukonnast.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Harilikku ussilakka on varem liigitatud liilialiste sugukonda. APG II süsteemis aga lemmelilleliste sugukonda.

Levik ja kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Ussilakk on varjulembene ja suhteliselt niiskete kasvukohtade taim. Teda leidub nii salu-, laane- ja lodumetsas kui ka puisniitudel. Leviala hõlmab Euroopa lähisarktilist ja paraskliima alasid ning ulatub Lääne-Aasiasse ja Siberisse. Eestis ja Soomes[4] on tavaline.[5]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Ussilakk on mitmeaastane ühekojaline rohttaim kõrgusega 18...45 cm.[5] Varre tipus paikneb männasena neli (sageli 3–8) äraspidimunajat lihtlehte. Mais ja juunis moodustub üks tipmine õis. Õiekate on lihtne. Välimised õiekattelehed on laimirohelise värvusega, 4–7 cm laiused ja neid on harilikult 8. Kroonlehed on kollakasrohelised. Emakkond on mitmeosaline. Tolmukapead on oranžikas-kollakad. Tolmlemine toimub tuule abil või isetolmlemise teel. Umbes 13 mm läbimõõduga vili on peaaegu kerajas väikese kirsi suurune mari [6], mustjassinise värvusega ning sisaldab keskmiselt 34 seemet.[7] Seemned on pruunid, kurrulised, poolkeraja kujuga ning 2,5 × 1,5 mm suurused.[7] Ussilakk paljuneb nii seemnetega kui ka risoomiga, mis on tal pikk, peenike, harunev ja soomustega kaetud.

Ohtlikkus ja kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kogu taime peetakse osade loomade (sh inimeste) jaoks mürgiseks, eriti marja. Marjade (maitse ebameeldiv[6]) või risoomi söömine põhjustab kõhuvalu, soolte ja põie kramplikke kokkutõmbeid, oksendamist, iiveldust, peavalu ja -pööritust. Südame rütmihäired võivad ilmneda peale mõne marja söömist. Kümnete marjade söömise järel võib saabuda surm krampide ja südame- või hingamislihaste halvatuse tõttu.[6]

Marjade ja risoomi mürgisus arvatakse tulenevat saponiini paristifiini (toimib limaskestadesse) ja sapoglükosiidi paridiini (toimib südamesse) sisaldusest. Esmaabiks kutsuda esile oksendamine, anda aktiivsütt ja raskema mürgistuse korral teha maoloputus.[6]

Mürgisusest hoolimata on taime kasutatud rahvameditsiinis pea- ja närvivalude korral ning hingetorude haiguste ja kõripõletiku puhul.[5] Homöopaatias on samuti kasutusel närvisüsteemile avalduva toime tõttu: peavalu, närvivalu, migreeni ja peapöörituse korral. Mõnel pool tarvitatakse seemneid ja marju suguiha suurendamiseks.[6] Ürti (Paridis quadrifoliae herba) kogutakse vilja valmimise ajal.

Lisaks on ta ka hinnatud dekoratiivtaim.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Paris quadrifolia L., Kasutatud 24.02.2017 (inglise)
  2. Paris quadrifolia www.eol.org Kasutatud 23.02.2017 (inglise)
  3. Paris quadrifolia L. www.catalogueoflife.org Kasutatud 23.02.2017 (inglise)
  4. Sudenmarja (Paris quadrifolia), Kasutatud 24.02.2017 (soome)
  5. 5,0 5,1 5,2 Ussilakk bio.edu.ee Kasutatud 23.02.2017
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 653, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  7. 7,0 7,1 Paris quadrifolia (herb paris) www.kew.org Kasutatud 23.02.2017 (inglise)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]