Harilik maikelluke

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Maikelluke

Harilik maikelluke
Harilik maikelluke
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Liliopsida
Selts: Liilialaadsed Liliales
Sugukond: Liilialised Liliaceae
Perekond: Maikelluke Convallaria
Liik: Harilik maikelluke
Ladinakeelne nimetus
Convallaria majalis
L.
Convallaria majalis range.png

Harilik maikelluke ehk maikelluke ehk piibeleht (Convallaria majalis L.) on mitmeaastane rohttaim liilialiste sugukonnast maikellukese perekonnast.

Maikellukese rahvapäraste nimede hulgas on piibeleht, lillikas, karikelled, villvallikas ja lambakeel.

Levila ja kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Maikellukese levila on Aasia ja Põhja-Ameerika parasvööde ning peaaegu kogu Euroopa, sealhulgas Eesti.

Ta kasvab sega-, leht- ja okasmetsades, kadastikes, metsaservadel, jõekallastel, puisniitudel, pärisniitudel, laanemetsades, lodumetsades, vähem loometsades, palumetsades ja salumetsades.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Taime kõrgus on 12–40 cm. Risoom on roomav, nöörjas, harunev, asub tavaliselt 7–8 cm sügavusel. Juurestik on keskmiselt arenenud narmasjuurestik.

Lehti on ühel taimel 2–3, need on juurmised, laielliptilised ja teritunud tipuga. Lehetuped lillakad.

Lõhnavad, valged, kellukjad õied ripuvad hõredas ühekülgses kobaras. Õitseb mai–juunis. Vili on ümar oranžpunane mari, mis sisaldab 2–6 seemet. Marja läbimõõt on tavaliselt 0,7–1,1 cm. Seemned valmivad septembris või oktoobris. Seemned on sinist värvi ja kerajad.

Hariliku maikellukese marjad

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Maikelluke paljuneb vegetatiivselt risoomi abil ja ka seemnetega.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Harilik maikelluke on levinud ilutaim. Hinnatud just oma varjutaluvuse poolest. Farmaatsiatööstuses on südameravimite tooraineks[1].

Et maikellukese lõhn on väga atraktiivne, siis toodetakse muu hulgas selle lõhnaga seepe, lõhnaõlisid, šampoone ja kreeme.

Seemneid söövad paljud loomad. Lehti ja õisi söövad teod. Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit.

Kõik taimeosad on inimesele mürgised, eriti marjad ja seemned. Põhjustab oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, nõrkust ja südame rütmihäireid, sealhulgas pulsi aeglustumist.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pihlik, U. Kasulikud ilutaimed, Ajakirjade Kirjastus, 2009