Palumetsad

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Palumets)

Palumets on pohla ja mustika kasvukohatüüpides levinud metsatüüp. Eesti metsatüüpidest on palumetsad kõige levinumad, nende kogupindala moodustab 23,5 % metsade pindalast. Palumetsades on kõige levinumad männikud (60,7 %), kuusikud (19,2 %), kaasikud (15,7 %) ja haavikud (3,6 %).[1]

Metsad kasvavad parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel ning nad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel.

Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi.

Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus.

Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske.

Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene, kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas.

Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust.

Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein).

Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ""Aastaraamat mets 2008"". www.keskkonnainfo.ee. Keskkonnaministeerium. Failitüüp: PDF. Kasutatud 26.11.2010.