Haridusministeerium
| Asutatud | 1918, 1936, 1989, 1996 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1929, 1940, 1992, 2002 |
| Asukoht |
Toompuiestee 3 Tln[1], Tõnismägi 11, Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
| Juhtkond |
Eesti haridusminister: Peeter Põld (1918) Karl Friedrich Luts (1918–1919) Harald Alfred Johannes Laksberg (1919) Juhan Kartau (1919) Konstantin Edmund Treffner (1919–1920) Friedrich Sauer (1920) Jüri Annusson (1920–1921) Heinrich Bauer (1921–1922) Aleksander Veiderma (1922–1924) haridusministri kt Rudolf Georg Gabrel (1924) Hugo Bernhard Rahamägi (1924–1925) Jaan Lattik (1925–1927) Alfred Julius Mõttus (1927–1928) . Nikolai Kann (1936–1936) Aleksander Jaakson (1936–1939) Paul Nikolai Kogerman (1939–1940) . Rein Loik (1989–1992) kultuuri- ja haridusminister Georg Aher (1996–1999) Peep Ratas (1999–2002) haridus- ja teadusminister |
| Emaorganisatsioon | Eesti Vabariigi Valitsus |
Haridusministeerium oli üks Eesti ministeeriumeid, aastatel 1918–1929, 1936–1940, 1989–1992 ja 2000–2002.
1918–1929[muuda | muuda lähteteksti]
Haridusministeeriumi koosseisus olid 1928. aastal:
- Riigikoolivalitsus
- Teaduse ja Kunsti Peavalitsus
- Riigi Keskarhiiv (Hetseli tänav 1, Tartu)
- ministeeriumi juures tegutsesid: tehnikaeriteadlaste registreerimise komisjon, Kultuurkapitali nõukogu, Muinsusnõukogu, Keskkooliõpetajate kutseeksami komisjon, Kooliraamatute komisjon.
19. märtsil 1929 Haridusministeerium ühendati Töö- ja Hoolekandeministeeriumiga Haridus- ja Sotsiaalministeeriumiks.
1936–1940[muuda | muuda lähteteksti]
1938. aasta Valitsemise korraldamise seaduse järgi oli Haridusministeeriumi ülesandeks: rahvahariduse, kutseoskuse ja noorsoo kasvatuse juhtimine, edendamine ja järelevalve; õppejõudude ettevalmistamine; teaduse, kunsti, kirjanduse ja kehakultuuri edendamine[2].
1936. aastal taastati iseseisev Haridusministeerium, mille koosseisus olid[3]:
- Üldosakond. Üldosakonna ülesandeks oli: ministeeriumi kirjavahetuse toimetamine ja korraldamine; arvepidamine ja varade arvestamine; ministeeriumi majapidamise korraldamine; eelarve-ettepanekute ja eelarve täitmise aruande ettepanekute ettevalmistamine ning eelarvega ühenduses olevate muude asjade toimetamine ja korraldamine; ministeeriumi koosseisu kuuluvate riigiteenijate teenistuskirjade pidamine; ministeeriumi arhiivi korraldamine; juriidiline nõuanne ning kohtuasjade ajamine; ministri korraldusel seaduste ja määruste eelnõukavade ning muude eelnõukavade koostamine ning ministeeriumi üldiseloomuga asjade toimetamine.
- Teaduse- ja kunstiosakond. Teaduse ja Kunsti osakonna ülesandeks oli: kõrgema hariduse, teaduse, kunsti ja kirjanduse edendamine; teadus- ja kunstiasutiste, muuseumide ja muinsusasjanduse üldkorraldamine; Eesti Kultuurkapitali valitsemine[4].
- Kooliosakond. Kooliosakonna ülesandeks oli: üldhariduse edendamine ja korraldamine; alluvate riigikoolide valitsemine; koduse lastekasvatuse edendamine; õppe- ja kasvatusasutiste ja omavalitsuste haridusliku tegevuse järelevalve[5].
- Kutseoskusosakond. Kutseoskuse osakonna ülesandeks oli: kutsehariduse edendamine ja korraldamine; alluvate riigikutsekoolide valitsemine; kutseoskuse korraldamine; kodukäsitöö edendamine; alluvate õppeasutiste järelevalve[6].
- Noorsoo- ja vabaharidusosakond. Noorsoo ja Vabahariduse osakonna ülesandeks oli: noorsoo kasvatuse ja isetegevuse edendamine; vabaharidustöö arendamine ja koordineerimine; raamatukogude ja rahvamajade korraldamine[7].
4. juuli 1940. aasta Valitsemise korraldamise seaduse muutmise seadusega[8] sedastati, et Haridusministeeriumi ülesandeks olid: rahvahariduse, kutseoskuse ja noorsoo kasvatuse juhtimine, edendamine ja järelevalve; õppejõudude ettevalmistamine; teaduse, kunsti ja kirjanduse edendamine; looduskaitse korraldamine[9]
Haridusministeerium tegutses 1940. aasta 25. augustini, kui Riigivolikogu poolt Eesti NSV konstitutsiooni vastu võtmisega moodustati Eesti NSV ja rahvakomissariaadid, sh Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat.
1990–1992[muuda | muuda lähteteksti]
1. jaanuarist 1990 moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeritava Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee baasil, Eesti NSV Haridusministeerium[10].
1993. aasta 25. jaanuarist[11] muudeti Eesti senine Haridusministeerium Kultuuri- ja Haridusministeeriumiks, ühendades kaks valdkonda.
Pikemalt artiklis Kultuuri- ja Haridusministeerium
1996. aasta 1. jaanuarist[12] lahutati Haridusministeeriumist, Kultuuriministeerium. Kultuuri- ja Haridusministeeriumi Kooliamet ja Keeleamet jäi Haridusministeeriumi valitsemisalasse ja Kultuuri- ja Haridusministeeriumi Spordiamet ja Muinsuskaitseamet jagati Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse.
1996–2003[muuda | muuda lähteteksti]
1. jaanuaril 2003 viidi Haridusministeeriumi alluvusse ka teadustegevus, ministeerium nimetati Haridus- ja Teadusministeeriumiks.
Eesti haridusministrid[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Eesti haridusminister
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Haridus- ja Sotsiaalministeerium
- Eesti NSV Haridusministeerium
- Haridus- ja Teadusministeerium
- Kultuuri- ja Haridusministeerium
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Ministeriumite adressid, Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918
- ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 46, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
- ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 47, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
- ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 51, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
- ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 48, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
- ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 49, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
- ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 50, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
- ↑ 551. Valitsemise korraldamise seaduse muutmise seadus., Riigi Teataja, nr. 59, 5 juuli 1940
- ↑ 551. Valitsemise korraldamise seaduse muutmise seadus. § 46
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 21.12.1989 seadlus Eesti NSV riigivalitsemise keskorganite süsteemi ümberkujundamise kohta
- ↑ Haridusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi reorganiseerimise kohta, RT 1993, 5, 86
- ↑ Kultuuri- ja Haridusministeeriumi jagamisest Haridusministeeriumiks ja Kultuuriministeeriumiks, RT I 1995, 72, 1220
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Haridusministeeriumi põhimäärus, RT I 2000, 31, 183