Glenn Greenwald

Allikas: Vikipeedia
Glenn Greenwald (2014)

Glenn Edward Greenwald (sündinud 6. märtsil 1967) on juudi päritolu USA uuriv ajakirjanik, jurist ja publitsist.

Juristina tegeles ta põhiseaduse ja kodanikuõigustega. Ajakirjanikuna keskendub ta poliitika ja seadusandluse teemadele.

Ta on olnud väljaannete Guardian US ja Salon kolumnist ja teinud kaastööd ka teistele ajalehtedele ja ajakirjadele (sealhulgas The New York Times, Los Angeles Times, The American Conservative, The National Interest ja In These Times). 2014. aasta veebruaris hakkas ta koos Laura Poitrasi ja Jeremy Scahilliga toimetama internetiväljannet The Intercept.[1]

Greenwald sai rahvusvaheliselt tuntuks, kui The Guardian avalikustas 2013. aasta juunis Edward Snowdeni lekitatud dokumentidele tuginedes USA ja Suurbritannia ülemaailmse lausjälgimisprogrammi.[2] Greenwaldi ja teiste ajakirjanike töö tulemusel pälvis The Guardian 2014. aastal Pulitzeri preemia. Lisaks sai Greenwald USA julgeolekuagentuuri NSA teemaliste artiklite eest hulga teisi uuriva ajakirjanduse auhindu.

2013. aastal valis ajakiri Foreign Policy Greenwaldi maailma mõtlejate esisajasse.[3] Greenwald on kirjutanud viis raamatut, neist neli on jõudnud New York Timesi bestsellerite nimekirja. Ta annab tihti raadio- ja telekommentaare ja käib ülikoolides esinemas.

Greenwald elab Brasiilias Rio de Janeiros, oma elukaaslase David Miranda kodulinnas. Ta on öelnud, et on sunnitud elama Brasiilias, sest USA abielu kaitse seadus ei võimaldanud tema partneril saada viisat, et koos temaga USAs elada.[4] Samuti on Greenwald avaldanud kartust, et kui ta kolib tagasi USAsse, võidakse ta vahistada.[5]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

1990. aastal sai Greenwald George Washington Universityst filosoofia bakalaureusekraadi. 1994. aastal sai ta New York University School of Law'st Juris Doctori kraadi.

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Advokaadikarjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1994–1995 oli Greenwald praktikal prestiižse advokaadibüroo Wachtell, Lipton, Rosen & Katz juures. 1996. aastal oli ta uue advokaadibüroo Greenwald, Christoph & Holland (hiljem Greenwald Christoph PC) kaasasutajaks. Greenwald tegeles USA konstitutsiooniõiguse ja kodanikuõiguste teemadega. Oma blogis on Greenwald on selgitanud, et "2005. aastal otsustasin vabatahtlikult oma praksise lõpetada, kuna kümne aastaga tüdinesin täiskohaga advokaaditööst ja tahtsin teha teisi asju, mis olid minu jaoks köitvamad ja mis avaldaksid suuremat mõju, sealhulgas tegelda poliitikast kirjutamisega".[6]

Unclaimed Territory[muuda | muuda lähteteksti]

2005. aasta oktoobris alustas Greenwald blogi Unclaimed Territory pidamist.

Salon[muuda | muuda lähteteksti]

2007. aasta veebruaris hakkas Greenwald tegema kaastööd netiväljaandele Salon.com.

The Guardian[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aasta augustis lahkus Greenwald Salonist ja hakkas tööle ajalehe The Guardian juures. The Guardian pakkus talle võimalust jõuda rahvusvahelisema lugejaskonnani ja leida uusi lugejaid.[7]

2013. aasta 5. juunil paljastas Greenwald, et avalikkuse eest salaja oli USA välisluure järelvalve kohus käskinud USA telekommunikatsiooniettevõttel Verizon edastada NSA-le oma klientide USA-siseste ja rahvusvaheliste telefonikõnede metaandmed.[8]

The Intercept[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aasta oktoobris liikus Greenwald edasi eBay asutaja Pierre Omidyari rahastusel loodud meediaorganisatsiooni First Look Media.[9] 10. veebruaril 2014 alustas ilmumist netiväljaanne The Intercept, mida lisaks Greenwaldile toimetavad ka Laura Poitras ja Jeremy Scahill. The Interceptis käsitletavate teemade hulka kuuluvad salastatus, kriminaalõiguse ja kodanikuvabaduste rikkumised, meediakriitika, ühiskondlik ebavõrdsus ja korruptsioon.[10] Jätkatakse ka NSA dokumentide paljastamist ja analüüsimist.

Massijälgimise paljastamine[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aasta lõpus võttis Greenwaldiga ühendust varem lepinguliselt NSA heaks töötanud Edward Snowden. Sel ajal anonüümseks jäänud Snowden teatas, et tema käes on delikaatset informatsiooni sisaldavad dokumendid, mida ta tahaks jagada.[11] Potentsiaalne allikas soovis suhtlemisel kasutada turvameetmeid, mis Greenwaldi jaoks tundusid ülepingutatud.[12] 2013. aasta jaanuaris pöördus Snowden dokumentaalfilmide tegija Laura Poitrasi poole.[13] Poitras kutsus Greenwaldi endaga New Yorki kohtuma ja peagi hakkas Snowden mõlemale dokumente lekitama. The Guardiani andmeil valis Snowden Greenwaldi ja Poitrasi välja ühe Greenwaldi artikli põhjal. Snowdenile jäi silma Greenwaldi Salonis ilmunud lugu sellest, kuidas Poitras oli oma vastuoluliste filmide tõttu sattunud valitsuse teravdatud tähelepanu alla.[14][11]

5. juunil 2013 ilmus Suurbritannia ajalehes The Guardian artikkel, mis lekitatud dokumentidele tuginedes avalikustas ülemaailmse jälgimistegevuse.

David Miranda kinnipidamine[muuda | muuda lähteteksti]

Greenwald oma elukaaslase David Mirandaga

2013. aasta augustis peeti Heathrow lennujaamas terrorismivastase seaduse alusel kinni Greenwaldi partner David Miranda.[15] Mirandat hoiti kinni üheksa tundi, konfiskeeriti temaga kaasas olnud elektroonikaseadmed. Muuhulgas oli Mirandal kaasas väline kõvaketas, mille peal olid Greenwaldi töö jaoks olulised krüpteeritud dokumendid.[16] Greenwaldi sõnul peeti ta elukaaslane kinni, et hirmutada NSA ja GCHQ tegevust kajastavaid ajakirjanikke.[17]

Kohtus leiti hiljem, et Miranda kinnipidamine jäi seaduse piiridesse. Kaudset sekkumist ajakirjandusvabadusse õigustati riikliku julgeoleku huvide eest seismisega.[18]

Tunnistused[muuda | muuda lähteteksti]

Brasiilia Parlament[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aasta augustis ütles Greenwald Brasiilia parlamendi ees kõneldes, et USA valitsus tegeleb terrorismivastasuse ettekäändel salajase nuhkimisega ja kasutab teavet teiste riikide ees majandusliku konkurentsieelise saavutamiseks.[19]

Euroopa Parlament[muuda | muuda lähteteksti]

18. detsembril 2013 ütles Greenwald videosilla vahendusel Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ees esinedes, et maailma valitsused ei pööra selga mitte ainult Edward Snowdenile, vaid ka eetilistele kohustustele. Greenwald sõnas, et NSA ja GCHQ eesmärgiks on kõrvaldada maailmast üksikisikute privaatsus.[20]

Poliitilised vaated[muuda | muuda lähteteksti]

Greenwald suhtub skeptiliselt algatustesse, mille osas USA poliitika kaks suurt jõudu – demokraadid ja vabariiklased – on üksmeelel. Ta on kirjutanud, et just mõlema erakonna nõusolekul vastu võetud otsused kipuvad olema kõige halvemad ja kõige türanlikumad.[21]

Enne George W. Bushi ametisse valimist ei olnud Greenwald poliitiliselt aktiivne ja ta ei käinud ka valimas. Bushi presidendiks saamine muutis drastiliselt Greenwaldi suhtumist poliitikasse. 2006. aastal avaldas ta muret, et presidendi kätte koondatakse ühiskonnas nt terrorismile viitamise läbi hirmu külvates liigselt võimu. Ta kirjutas, et ameerika poliitiline süsteem on ohus.[22]

Greenwald ei soovi end ideoloogiliselt määratleda. Ta toetab võimude lahususe põhimõtet ja peab oluliseks põhiseaduse kaitset kodanikuvabadustele ja poliitilistele õigustele.[23] Ta on öelnud: "ma arvan, et ainus tõeline muutus poliitikas tuleb inimestelt, kes töötavad väljaspool seda [USAs eksisteerivat kaheparteilist] süsteemi, et seda õõnestada, ümber pöörata, nõrgestada ja hävitada, mitte ei püüa süsteemi sees töötades seda muuta".[24]

Ta on kriitiline narkootikumide vastase sõja suhtes ja pooldab kriminaalõiguse reformimist. 2009. aastal avaldas Cato Instituut Greenwaldi kirjutatud valge paberi "Drug Decriminalization in Portugal: Lessons for Creating Fair and Successful Drug Policies", mis käsitles Portugali narkopoliitikat.[25]

Greenwald arvustas järjekindlalt Bushi administratsiooni poliitikaid ja kritiseeris ka meediat selle pärast, et raskete küsimuste küsimise asemel kajastati administratsiooni seisukohti ja leiti vabandusi Bushi poliitikatele.

Ta on kritiseerinud tingimusi, milles pärast vahistamist hoiti WikiLeaksi lekitajat (tol ajal Bradley Manningi nime kandnud) Chelsea Manningit.[26] Manning oli tema sõnul üllastel eesmärkidel tegutsenud vilepuhuja.[27]

Greenwald on juudi päritolu, kuid kasvas üles kodus, mis ei pannud rõhku organiseeritud religioonile. Ta suhtub Iisraeli välispoliitikasse kriitiliselt.[28]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2014 "No Place to Hide: Edward Snowden, the NSA, and the U.S. Surveillance State"
  • 2011 "With Liberty and Justice for Some: How the Law Is Used to Destroy Equality and Protect the Powerful"
  • 2008 "Great American Hypocrites: Toppling the Big Myths of Republican Politics"
  • 2007 "A Tragic Legacy: How a Good vs. Evil Mentality Destroyed the Bush Presidency"
  • 2006 "How Would a Patriot Act? Defending American Values From a President Run Amok"

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Staff – The Intercept
  2. Glenn Greenwald: Snowden Gave Me 15–20,000 Classified Documents, Huff Post, 6. juuni 2013.
  3. The Leading Global Thinkers of 2013, Foreign Policy.
  4. Glenn Greenwald: Life Beyond Borders, Out.com, 18. aprill 2011.
  5. Michael Ratner. Twitter Storm between WikiLeaks and Glenn Greenwald. The Real News Network, 3. oktoober 2014.
  6. Glenn Greenwald. "Response to Right-wing Personal Attacks: My Law Practice; My Sexual Orientation; Where I Live". Blogspot. 20.07.2006.
  7. Dylan Byers. "Glenn Greenwald to move to The Guardian". Politico. 19.07.2012.
  8. Glenn Greenwald, Ewen MacAskill & Spencer Ackerman. "NSA collecting phone records of millions of Verizon customers daily". The Guardian. 05.06.2013.
  9. Mark Hosenball "Here's Who's Backing Glenn Greenwald's New Website". Huff Post. 16.10.2013.
  10. Glenn Greenwald, Laura Poitras & Jeremy Scahill. "Welcome to The Intercept". First Look. 10.02.2014.
  11. 11,0 11,1 Roy Greenslade. "How Edward Snowden led journalist and film-maker to reveal NSA secrets". The Guardian. 19.08.2013.
  12. Peter Maass. "How Laura Poitras Helped Snowden Spill His Secrets". The New York Times. 13.08.2013.
  13. Irin Carmon. "How we broke the NSA story". Salon. 10.06.2013.
  14. Glenn Greenwald. "U.S. filmmaker repeatedly detained at border". Salon. 08.04.2012.
  15. Charlie Savage & Michael Schwirtz. "Britain Detains the Partner of a Reporter Tied to Leaks". The New York Times. 18.08.2013.
  16. Mark Hosenball. "UK asked N.Y. Times to destroy Snowden material". Reuters. 30.08.2013.
  17. "Glenn Greenwald: detaining my partner was a failed attempt at intimidation". The Guardian. 19.08.2013.
  18. Alan Travis, Matthew Taylor & Patrick Wintour. "David Miranda detention at Heathrow airport was lawful, high court rules". The Guardian. 19.02.2014.
  19. "Greenwald diz que espionagem dá vantagens comerciais e industriais aos Estados Unidos" (portugali keeles). Brasiilia senat. August 2013.
  20. "Greenwald: UK poses 'primary threat' to EU citizens' privacy". Channel 4. 18.12.2013.
  21. Glenn Greenwald. "Attempts to prosecute WikiLeaks endanger press freedoms". Salon. 14.12.2010.
  22. Glenn Greenwald. "How Would a Patriot Act?". San Francisco: Working Assets, 2006. lk. 1–2.
  23. Glenn Greenwald. "Rechecking the Balance of Powers". In These Times, 30 (8). 21.07.2006
  24. Glenn Greenwald. "Civil liberties under Obama". International Socialist Organization.
  25. Glenn Greenwald. "Drug Decriminalization in Portugal: Lessons for Creating Fair and Successful Drug Policies". Cato Instituut. 2009.
  26. "Amnesty International condemns 'inhumane' treatment of Bradley Manning". Raw Story. 24.01.2011.
  27. Glenn Greenwald. "The strange and consequential case of Bradley Manning, Adrian Lamo and WikiLeaks". Salon. 18.06.2010.
  28. Jeffrey Goldberg. "More on Glenn Greenwald, 'Israel-Firsters,' and Idiot Editors (Updated)". The Atlantic. 26.01.2012.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]