The National Interest

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ajakirja kaas talvel 1995/96

The National Interest (eesti keeles 'riiklik huvi') on USAs Washingtonis kaks korda kuus ilmuv rahvusvaheliste suhete ajakiri, mida annab välja Rahvuslike Huvide Keskus (Center for the National Interest, CNI). CNI eesotsas on venejuudi päritolu Dimitri K. Simes, keda eriprokurör Robert Muelleri raportis on nimetatud Venemaa mõjuagendiks USAs.

Ajakiri asutasid 1985. aastal "neokonservatismi ristiisa" Irving Kristol ja Austraalia juhtiv välispoliitiline mõtleja Owen Harris. Viimane oli ka ajakirja peatoimetaja 1985–2001 (koos Robert W. Tuckeriga). Oma suunitluselt oli see enda sõnul konservatiivne realistliku koolkonna väljaanne. 1990ndatel oli see üks USA kõige mõjukamaid poliitika väljaandeid, kus kirjutasid muuhulgas Francis Fukuyama, Samuel Huntington, Henry Kissinger, Fareed Zakaria jt., kes v.a. Kissinger, lahkusid toimetusest 2000ndate esimesel poolel.[1]

2001. aastal omandas ajakirja Nixoni Keskus (alates 2011. aastast Rahvuslike Huvide Keskus ehk Center for the National Interest, CNI). 2006. aastal võttis ajakiri kasutusele uue, läikivama kaanevormingu, mis põhines keskel asuval pildil ja sildil, muutes sellega ära senise ainult tekstipõhise formaadi. Juulist 2013 on ajakirja toimetaja Jacob Heilbrunn. Nõuandekogu juhtis oma surmani 2014 James R. Schlesinger, sealt edasi Charles G. Boyd, liikmed on Morton Abramowitz, Graham Allison, John Mearsheimer ja Dov Zakheim. Ajakirja väljaandja on CNI president Dimitri K. Simes ja auesimees Herny Kissinger. Kaastöötajad on Andrew J. Bacevich, Ian Bremmer, Ted Galen Carpenter, Bruce Hoffman, Andrew Kohut, Paul R. Pillar, Milton Ezrati, Kenneth M. Pollack ja Nikolas Gvosdev.

Olles CNI häälekandja on ajakiri üha enam muutunud Venemaa ja Putini sõbralikuks. 12. juulil 2015 ilmus ajakirjas Maria Butina artikkel "Karu ja elevant" ("The Bear and Elephant")[2], kus ta propageeris suhete parandamist Venemaa (karu) ja tulevase USA vabariiklasest presidendi (elevant on USA vabariikliku partei vapiloom) vahel. Butina arreteeriti juulis 2018 Venemaa agendina.

18. juunil 2020 ilmus ajakirjas Venemaa presidendi Vladimir Putini artikkel "Teise maailmasõja 75. aastapäeva tõelised õppetunnid" ("The Real Lessons of the 75th Anniversary of World War II"), kus ta lähtub täiesti Nõukogude aja historiograafia seisuskohtadest, õigustades Nõukogude Liidu tegevust Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisel, Poola ründamisel 1939. aastal (mindi lääneukrainlastele ja -valgevenelastele appi), Balti riikide okupeerimisel (see kõik toimus nende riikide juhtkonna nõusolekul) jne.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]