Gifhorn

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vapp
Vana raekoda
Gifhorni paiknemine Gifhorni kreisis

Gifhorn on linn Saksamaal Alam-Saksimaa idaosas.

Gifhorn on samanimelise kreisi keskus. Linna pindala on 104,86 km². 31. detsembril 2015 elas seal 41 905 inimest. Gifhorni linnaosad on Gamsen, Gifhorn, Kästorf, Neubokel, Wilsche ja Winkel. Linn on mõjutatud peamiselt tööstuslikemate ja äriliselt tähtsate naaberlinnade Braunschweigi ja Wolfsburgi lähedusest. Veelgi enam, Gifhorn on osake Hannover-Braunschweig-Göttingen-Wolfsburgi metropolipiirkonnast.

Vanim kontrollitav allikas tõendab linna olemasolu aastal 1196.

Gifhornis asub Rahvusvaheline Tuule- ja Vesiveskite Muuseum, kuhu kuulub ulatuslik kogu ja töötavad koopiad maailma kõige levinumatest tuulikutest. Gifhornis asub Gifhorni loss. Gifhorni raudteejaam on linna lõunaosas.

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Gifhorn asub Ise ja Alleri jõe kohtumiskohas. Gifhorn asub umbes 20 km Braunschweigi linnast põhjas ja umbes 15 km Wolfsburgist läänes. Linnas kohtuvad Bundesstraße 4 ja 188. Linna põhjaservast algab Lüneburgi nõmm.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Gifhorni on esmakordselt mainitud aastal 1196. See paiknes kahe siis tähtsa kaubatee ristumiskohas: soolatee (saksa: Salzstraße) oli peamine soola kaubatee Lüneburgi ja Braunschweigi vahel ning teraviljateel (saksa: Kornstraße) veeti teravilja Celle ja Magdeburgi vahel.

Gifhorni vana raekoda
Cavalier maja 1546

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Gifhornis on järgmised koolid: Humboldt-Gymnasium, Otto-Hahn-Gymnasium, Fritz-Reuter-Realschule, Dietrich-Bonhoeffer-Realschule, Albert-Schweitzer-Hauptschule ja Berufsbildenden Schulen I ja II. Alfred-Teves-Schule, mida aastatel 1954 kuni 1958 kutsuti Volksschule Süd, oli avatud aastatel 1954 kuni 2010.

Rahvusvahelised suhted[muuda | muuda lähteteksti]

Gifhorni sõpruslinnad on:

Kelladepalee[muuda | muuda lähteteksti]

Glocken-Palast, või Kelladepalee, on mälestusmärk ja suur ehitis Gifhornis. Seda ehitati 16 aastat, kombineerides erinevaid Vene puitehitiste stiile. Selle nurgakivi asetas endine Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov 1996. aastal.

See ehitati keskusena kultuurivahetuse edendamiseks kogu Euroopas pärast Raudse eesriide langemist.

Kelladepalee korraldab üritusi ja näitusi, mis tähistavad rahu, vabadust ja kultuurilist mitmekesisust.

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]