Georg Brandes
Georg Morris Cohen Brandes (4. veebruar 1842 Kopenhaagen – 19. veebruar 1927 Kopenhaagen) oli taani kirjandusteadlane ja kriitik, kes romantismivastasena ning realismi ja naturalismi pooldajana saavutas rahvusvahelise mõju.
Kopenhaageni ülikoolis peetud loengusarja põhjal valmis tema suurteos "Hovedstrømninger i det nittende Aarhundredes Litteratur" ("Üheksateistkümnenda sajandi kirjanduse peavoolud", 6 köidet, 1872–90).
Brandese uurimused Kierkegaardist, Ludvig Holbergist, Shakespeare'ist, Goethest, Voltaire'ist rajasid teed võrdlev-ajaloolisele kirjandusteadusele.
Brandest on nimetatud Ibseni ja Nietzsche, piiratud ulatuses ka Dostojevski avastajaks. [1]
Brandes ja Eesti
[muuda | muuda lähteteksti]Georg Brandes on tugevasti mõjutanud rühmituse Noor-Eesti esteetilisi vaateid. Friedebert Tuglas on talle oma töödes sageli viidanud. Gustav Suits oli Brandesega isiklikult tuttav ja kirjavahetuses. Suitsu kui kirjandusteadlase kujunemisel oli Brandesel kõige otsustavam osa. [2] Brandes mõjutas oluliselt ka Aino Kalda kirjanduslike vaadete kujunemist.[3]
Kirjanduse vooluloolises periodiseerimises on Brandesest võtnud eeskuju Mihkel Kampmaa.[4]
Teosed eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- "Swinburne lüürikerina", tõlkinud Gustav Suits – ajakiri Noor-Eesti 1910, nr 1, lk 14–32; loetav ka Kirjandusmuuseumi kodulehel
- katkendeid autobiograafia "Elu" ("Levned", I-III, 1905–08) 1. köitest, tõlkinud Gustav Suits – koguteoses "Noorusjõud" III, Tartu 1926
- "Pan Tadeusz, sajandi ainuke eepos" (essee), tõlkinud Nils B. Sachris, saateks: Ain Kaalep – Akadeemia 1998, nr 12, lk 2550-62; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- "Søren Kierkegaard". Tõlkinud ja järelsõna lk 217–231: Jaan Pärnamäe; teine järelsõna lk 233–270 "Georg Brandes, Kierkegaard ja Eesti": Peeter Olesk. Sari "Avatud Eesti raamat", Ilmamaa, Tartu 2009, 272 lk
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Nigol Andresen, "Georg Brandes ja Dostojevski" – "Terendusi", Eesti Raamat, Tallinn 1979, lk 284
- ↑ Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, I raamat, Tallinn 1981, lk 128, autor Ello Säärits
- ↑ Nigol Andresen, "Aino Kallas eesti kirjanduse tõlgitsejana" – "Suits ja tuli", Eesti Raamat 1983, lk 197
- ↑ Heino Puhvel, "XIX sajandi eesti kirjanduse periodiseerimise probleeme" – H. Puhvel, "Kirjandus muutuvas maailmas", Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 137
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Gustav Suits, "Kaks mälestust: Eleonora Duse ja Georg Brandes" – G. Suitsu artiklite valimikus "Sihid ja vaated", Helsingi 1906
- M. U. (= Marie Under), "Isegi Goethe..." (Georg Brandese kriitikast Goethe kohta, refereeritud ta raamatu (1922) põhjal) – Päevaleht 4. veebruar 1923, nr 33, lk 4 ja 5. veebruar 1923, nr 34, lk 3, loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis dea.nlib.ee: 1. osa, 2. osa
- Gustav Suits, "Georg Brandest mälestades" – Looming 1927, nr 3, lk 269–276; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; ilmunud ka G. Suitsu artiklite kogumikus "Vabaduse väraval", Ilmamaa, Tartu 2002, lk 336–347
- Nigol Andresen, "Georg Brandes ja Dostojevski" – Keel ja Kirjandus 1971, nr 11, lk 666–668; ka N. Andreseni raamatus "Terendusi. Uurimusi ja artikleid", Eesti Raamat, Tallinn 1979, lk 284–289
- Nigol Andresen, "Georg Brandes. 4. II 1842 – 19. 2. 1927" – Looming 1971, nr 12, lk 1877–93; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; ilmunud ka N. Andreseni raamatus "Suits ja tuli. Uurimusi ja artikleid", Eesti Raamat, Tallinn 1983, lk 217–255
- Nigol Andresen, "Lehekülg Aino Kaldast ja Georg Brandesest" – Keel ja Kirjandus 1974, nr 11, lk 684–686; ka N. Andreseni raamatus "Suits ja tuli. Uurimusi ja artikleid", Eesti Raamat, Tallinn 1983, lk 211–216
- Gustav Suitsu kolm kirja Georg Brandesele, koostanud ja kommenteerinud Eerik Teder – Keel ja Kirjandus 1992, nr 3, lk 162–170
- Alessandro Fambrini, "Ola Hansson ja Georg Brandes: märkusi Nietzsche esimese retseptsiooni kohta", tõlkinud Mart Kivimäe – Tuna 2006, nr 4, lk 25–38
- Mart Kivimäe, "Brandese-kontekst ja Nietzsche-legendid retseptsiooni algperioodil" – samas, lk 39–49