Göran von Sperling

Allikas: Vikipeedia

Krahv Göran von Sperling (6. detsember 1630 Rådmansö, Roslagen22. september 1691 Narva) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Sündis Mecklenburgist pärit ja Rootsi teenistusse astunud Södermanlandi rügemendi ülema Kasper Otto von Sperlingi (1596–1655) ja Elin Ulfsparre pojana.[1]

Skåne sõja ajal teenis välja kindralmajori auastme ja oli aastatel 16761678 Hallandi lääni maavanem, ning 1677 aastast ka Skåne, Blekinge ja Hallandi kindralkuberner.

Aastast 1679 Norrlandi kuberner Gävles, kuni 1683 aastal sai kindrali auastme, ning määrati Ingerimaa, Karjala ja Käkisalmi lääni kindralkuberneriks. 1687 anti talle kuningliku nõuniku ja krahvitiitel[2] ning 1690 aastal ülendati feldmarssaliks.

Talle kuulus isalt päritud Sperlingsholmi mõis (rootsi Sperlingsholm) Halmstadi lähedal, mis püsis järglaste käes 1747 aastani, mil selle omanikuks sai Görani tütretütrega abiellunud Rootsi feldmarssal Georg Bogislaus Staël von Holstein (1685–1763), kes Põhjasõja ajal oli osalenud muuhulgas ka 1704. aasta Narva piiramisel ja seal koos tulevase äia Narva komandandi Henning Rudolf Horniga vangi langes.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Abiellus 1661. aastal Ingeborg Johansdotter Lilliehöökiga (surnud 1675), kes oli riigikahurmeistri Johan Nilsson Lilliehööki (1598–1642) tütar. Abielust sündisid:

  • Casper Otto Sperling (1664–1709), abiellus Marienborgi vabapreili Carin Horniga (1675–1742), kes oli Liivimaa Rootsi vägede ülemjuhataja Henrik Henriksson Horni (1618–1693) poja Gustafi (surnud 1683) tütar.
  • Gustaf Sperling (1667–1728), Anna Beata Bonde (sünd.1651) abikaasa
  • Helena Sperling (1668–1704), Narva komandandi Henning Rudolf Horni (1651–1730) abikaasa, hukkus Narva piiramise käigus, peale linna vallutamist venelaste poolt kaevati abikaasa silme all ta kirst välja, rüvetati surnukeha ja heideti Narva jõkke.
  • Maria Sperling (sünd. 1671), Bengt Gustafsson Ribbingi (surnud 1722) abikaasa

Teistkordselt abiellus 1676. aastal Åminne vabapreili Christina Horniga (surnud 1683), kes oli Täyssinä rahuläbirääkimiste komissari Krister Klasson Horni (1554–1612) poja, Turu õuekohtu viitsepresidendi Svante Christersson Horni (1602–1645) ja Märta Eriksdotter Ribbingi (1611– umbes 1662) tütar.

Kolmas abikaasa aastast 1684 oli Märta Fleming (surnud 1704), kes oli Laiuse vabahärra, kindralmajor Henrik Henriksson Flemingi (1625–1697) ja Carin Cruus af Edeby tütar. Abielust sündis:

  • Catarina (1690–1739), abikaasa Svante Creutz (1695–1762), kes oli riiginõuniku Johan Creutzi (1651–1726) poeg

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jacob Lang: Herrans och konungens fruchtan, tå ... Carl den XI ... allernådigst lätt anamma, genom ... grefwe Jöran Sperling, uthaf borgmestare och råd sampt borgerskapet i stappelstaden Nyen uti Ingermanland theras hyllningz-eed. Åhr 1688, den 14. februarij. Enfaldeligen förestälst(!) aff Jacobo Lang., Stockholm, tryckt af Henrich Keyser, kongl. m:tz och Ups: acad: booktr. 1688, libris.kb.se

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Hans von Fersen
Ingerimaa kindralkuberner
16831691
Järgnev:
Otto Wilhelm von Fersen