Georg Bogislaus Staël von Holstein
Vabahärra (a-st 1731) Georg Bogislaus Staël von Holstein (6. detsember 1685 Narva – 17. detsember 1763 Malmö) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane (feldmarssal) ja Rootsi Mütsipartei liider.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]
Põlvnes nimekast baltisaksa aadlisuguvõsast. Tema isa oli Riigi ja Soldina mõisnik ooberstleitnant Johann Staël von Holstein (1636–1703), kes oli 1652. aastal saanud naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks. Ema Helena Juliana von der Pahlen (suri 1695) oli tema isa teine abikaasa.[1]
Sõjaväeteenistuses[muuda | muuda lähteteksti]
Georg Bogislaus astus Põhjasõja alguses 1700. aastal 15-aastaselt vabatahtlikuna Rootsi sõjaväeteenistusse. Teenis alguses kaardiväes, kuid juba järgmisel aastal viidi üle suurtükiväkke. Sama aasta novembris oli ohvitser Ingerimaa tragunirügemdis. 1702. aastast teenis leitnandina De la Gardie Liivimaa rügemendis. 1704. aastal langes ta Narva all Venemaa sõjavangi ja viidi Moskvasse. Vabanes 1711. aasta kevadel, naasis Rootsi ja määrati majorina teenima Skaraborgi rügementi. 1717. aastal sai ta selle väeosa komandöriks. Järgmisel aastal osales ta sõjategevuses Norras. 1719. aastal aitas ta vabastada Älvsborgi Taani admirali Tordenskjoldsi piiramisrõngast. 1720. aastal läks ta Rootsi teenistusest erru ja astus Holsteini teenistusse. Ülendati kindralmajoriks ja nimetati Holsteini hertsogi kaardiväe ülemaks (1721). Samal aastal sai temast kindralkrigskomissar. Naasis Rootsi ja määrati Kristianstadi komandandiks. 1731. aasta 14. juunil andis Rootsi kuningas Adolf Fredrik talle vabahärratiitli ja samal aastal introdutseeriti ta Rootsi rüütelkonda. Kaks aastat hiljem nimetati ta oobersti auastmes Kalmari kindluse komandandiks. Alates 1734. aastast oli ta Kalmari lääni ja Ölandi maapealik, ühtlasi täitis ta ülemkomandandi kohuseid. 1743. aastal anti talle kindralleitnandi tiitel. Alates 1754. aastast oli Malmö lääni maapealik ja ülemkomandant, kellena oli ametis surmani. 1757. aastal ülendati feldmarssaliks.[2]
Kosta klaasivabrik[muuda | muuda lähteteksti]
1742. aastal asutas ta koos vabahärra Anders von Koskulliga Rootsi esimese klaasivabriku Kosta (Koskull + Stael).
Väpno fideikomiss[muuda | muuda lähteteksti]
1741. aastal ostis ta Stenbocki suguvõsalt Hallandi läänis Vapnö lossi. 1754 . aastal moodustas ta sellest fideikomissi.[3] See on tänini tema suguvõsa valduses. Fideikomiss kaotati 1964. aastal.
Auastmed[4][muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Kuupäev | Auaste |
|---|---|---|
| seersant | ||
| 24. november | kornet | |
| 12. mai | leitnant | |
| 10. juuni | kapten | |
| 9. november | major | |
| 19. august | ooberstleitnant | |
| 7. detsember | ooberst | |
| kindralmajor | ||
| kindralleitnant | ||
| feldmarssal |
Autasud[muuda | muuda lähteteksti]
Rootsi autasud[muuda | muuda lähteteksti]
Mõõga ordeni rüütlirist (26. september 1748)
Mõõga ordeni komandöririst (4. detsember 1751)
Seeravi orden (25. november 1754)
Välismaa autasud[muuda | muuda lähteteksti]
Preisimaa Helduse orden
_-_Knight_BAR.png){kind=small}
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli kaks korda abielus. 1710. aastal Moskvas vangistuses olles naitus ta vabapreili Ingeborg Christina Horn af Rantzieniga (1681–1761), kes oli kindralmajor vabahärra Henning Rudolf Horn af Rantzieni ja krahvinna Helena Sperlingi (1668–1704) tütar ning krahv Göran von Sperlingi tütretütar. Tema teiseks abikaasaks sai 1761. aastal Sofia Elisabet Ridderschantz (1697–1789).
Sugupuu[1][muuda | muuda lähteteksti]
| Georg Bogislaus Staël von Holstein (1685–1763) |
Johann Staël von Holstein (1636–1703) |
Matthias Staël von Holstein (suri 1649) |
Hildebrand Staël von Holstein (suri 1587) |
| Anna von Uexküll | |||
| Margaretha von Stackelberg | Johann von Stackelberg (suri 1615) | ||
| Magdalena Tois | |||
| Helena Juliana von der Pahlen (suri 1695) | Johann von der Pahlen (1602–1694) |
Kersten (Carsten) von der Pahlen | |
| Margaretha von Uexküll | |||
| Christina Katharina von Rosen | Bogislaus von Rosen (1572–1658) | ||
| Margaretha Molkenbur (Molckenbür)[5] (maeti 1621) |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 363.
- ↑ Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. VII kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936, lk 519.
- ↑ Segerstråle, Nils. Svenska fideikommiss. Stockholm: Almqvist & Wiksell Förlag AB, 1979, lk 224 [1].
- ↑ Lewenhaupt, Adam. Karl xii:s officerare. Biografiska anteckningar. Andra delen. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, lk 651.
- ↑ Hupel, August. Nordische Miscellaneen, 15-17, lk 455 [2].
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. VII kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936. Lk 519.
- Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 756.
- Lewenhaupt, Adam. Karl xii:s officerare. Biografiska anteckningar. Andra delen. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag. Lk 651 [3].
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Georg Bogislaus Staël von Holstein |
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- ID puudub veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"