Turu linnus
Turu linnus (soome keeles Turun linna, rootsi keeles Åbo slott) on linnus Edela-Soomes Turu linnas Päris-Soome (Varsinais-Suomi) maakonnas Aura jõe suudmes, selle põhjakaldal. See on üks Soome vanimaid ja suurimaid enam-vähem täielikult säilinud keskaegseid kiviehitisi.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1250. aastateks oli Rootsi võim end Soomes kindlustanud ja viimase rannikualad olid liidetud Rootsi riigiga.
1280. aastatel hakkasid Rootsi sõjamehed rajama kivilinnust Aura jõe suudmes olevale saarele, et kaitsta koos teiste - 1260. aastail rajatud Häme linnusega Lõuna-Soomet ja 1293. aastal rajatud Viiburi linnusega Lääne-Karjalat. Kastellis sai Rootsi sõjavägi kaitstuna laagris olla. XIII sajandi lõpus hakkas piiskop ehitama Aura jõe kaldale, paar kilomeetrit linnusest ülesvoolu toomkirikut. Selle külje alla tekkis väike linn. 13. sajandi lõpul ehitati Turu toomkirik, Soome Turu piiskopkonna katedraalkirik. Linnus ei olnud siiski otseselt mõeldud mitte kiriku ja linna, vaid Turu sadama kaitseks, et kindlustada Soomest kogutud maksuraha ohutut Rootsi toimetamist. Linnuse esimene ehitusetapp arvatakse olevat kestnud u 1280–1310[1]. Soome selle aja keskusteks on mereäärsed Turu, Viiburi, Hämeenlinna.
Aastatel 1284–1291 oli Soome hertsog Bengt Birgersson, Rootsi kuninga Magnus Aidaluku (Ladulåsi) vend, kes pantis linnuse ehitustööde rahastamiseks oma Soome valdused. Aastatel 1302–1318, kuningas Magnuse poja, hertsog Valdemar Magnussoni valitsemisajal ehitati kastell ümber hoonetiibadega suurlinnuseks.
1308. aastal on linnust ürikus esmamainitud.[2] Aastatel 1315–1322 oli linnuse komandandiks Lyder de Kyren.[3] Aastal 1318 põletasid Novgorodi väed Turu linna maha, linnust nad vallutada ei suutnud. 1324–1326, kui linnusepealik oli Mattias Kettilmundsson, tekkis linnusesse õukonnaelu.
1347 ja 1351 külastas Magnus II esimese Rootsi kuningana Soomet ja elas seal olles Turu linnuses. Aastatel 1364–1365 sai linnus kannatada Rootsi kuningate Magnus II ja Albrecht Mecklenburgist vahelises kodusõjas. Linnust piirati peaaegu 9 kuud, see vallutati ja sai tules raskelt kahjustada. Teiste hulgas hävis ka kuningasaal.
1441, Taani-Rootsi sõdade ajal vallutas linnuse taanlaste poolel olev hilisem Rootsi riigihoidja Erik Axelsson Tott. 1448 sai lühikest aega Rootsi kuningas olnud Karl Knutsson Bonde (Karl VIII) linnuse oma valdusse tagasi. 1450 sai Tott Turu piirkonna endale uuesti lääniks. 1463 on esmamainitud kirjalikult Turu linnuse eeslinnust.[2] 1480. aastatel lasi Rootsi riigihoidja Sten Sture Vanem kõrgendada pealinnuse idatorni 2 korruse võrra ja laskis sinna sisustada nn Sture kabeli.[2]
1556–1563, Rootsi hilisema kuninga Johan III Turus hertsogina resideerimise ajal ehitati linnust renessansivaimus ümber. Pealinnuse põhjatiiva ülemisele korrusele ehitati uus kuningasaal ja hoovipoolsele küljele uus trepitorn. Eeslinnuse kagunurka, idatiiva külge püstitati 1568–1574 uus ümartorn. Linnusest linna viiva tee äärde istutati puud. Tõenäoliselt oli tegemist Soome esimese alleega.[2]
Ehitus
[muuda | muuda lähteteksti]Algselt oli tegu kastell-linnusega, mille põhja- ja lõunaküljele ehitati hiljem hoonetiivad. Linnus oli ehitatud saarele ja sai kasutada veekaitset, linnuse rajamise aegu oli mereveetase 3,5 meetrit praegusest kõrgemal. Hiliskeskajal täiendati hoonekompleksi eeslinnusega.
Praegune seisukord
[muuda | muuda lähteteksti]Linnus on säilinud tervikliku kompleksina ja seal asub Turu linna ajaloomuuseum.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Turu linnus |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Castles-linnat". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. august 2017. Vaadatud 16. detsembril 2016.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Museovirasto
- ↑ Burgenwelt