Frosinone

Allikas: Vikipeedia
Frosinone

[ froziˈnone[1] ]
itaalia Frosinone

Panorama Frosinone edit.jpg

Pindala: 47,02 km²
Elanikke: 46 120 (1.01.2017)[2]

Koordinaadid: 41° 38′ N, 13° 21′ Ekoordinaadid: 41° 38′ N, 13° 21′ E
Map of comune of Frosinone (province of Frosinone, region Lazio, Italy).svg
Frosinone asend Frosinone provintsis
Frosinone (Itaalia)
Frosinone
Asendikaart

Koduleht: http://www.comune.frosinone.it

Frosinone on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune)[3] Itaalias Lazio maakonnas, samanimelise provintsi keskus.

Frosinone kõrgus merepinnast on 291 meetrit, asustustihedus keskmiselt 992 inimest ruutkilomeetri kohta.

Frosinone katedraali kellatorn

Frosinone, mida tuntakse ka Ciociaria pealinnana, on Lõuna-Lazio tähtis äri- ja kaubanduskeskus. Volskide ajal oli asula nimeks Frusna, hiljem, roomlaste ajal, oli nimeks Frùsino.

Haldus[muuda | muuda lähteteksti]

Frosinone piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Alatri, Arnara, Ceccano, Ferentino, Patrica, Supino, Torrice, Veroli.

Frosinone halduspiirides asuvad järgmised asulad ja asumid: Capo Barile Nicolia, Cerreto, Colle Cannuccio, Colle Cottorino, Colle Martuccio, Fontana Grande, Impratessa, La Cervona, La Pescara, Le Pignatelle, Le Rase, Madonna della Neve, Le Noci, Pratillo, San Liberatore, Selva dei Muli, Stazione, Valle Contessa, Vetiche I.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Sacco jõe oru üle valitseval mäel asuv Frosinone on ümbritsetud Ernici mägedest põhjas ning Lepini mägedest idas ja lõunas, kuhu paistavad ära ka Ausoni mäed.

Frosinone territooriumil voolavad Cenicia, Rio ja Cosa jõed.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Volskide (Volsci) asuala Lazios

Argeoloogiliste väljakaevamiste leidudest Selva dei Mulis nähtub, et Frosinone alad olid asustatud juba paleoliitikumis (umbes 250 000 aastat tagasi). Umbes 4000 aasta eest oli samas kohas suur neoliitikumiaegne asundus. Väljakaevamistel on tulnud päevavalgele inimasustuse jäljed XIIX ja VIIVI sajandist e.m.a. Tänapäeva Piazzale De Matthaeisi kohalt on leitud 21 VI ja V sajandi e.m.a matusepaika.

Aastal 306 eKr tõusis linn üles roomlaste vastu, 303. aastal eKr aastal raiuti liidritel Roomas avalikult pead maha.

II Puunia sõja ajal purustas asula Hannibali sõjavägi.

Roomlaste võimu ajal oli Frosinone alal hääleõigusega munitsiipium, keisririigi ajal oli siin koloonia, osa maid anti veteranidele.

Frosinone leidis äramärkimist paljude antiikaja kirjanike teostes, kes kiitsid frosinonelaste vaprust. Cicerol oli Frosinones villa või maavaldus.

Mälestusmärgid ja vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Sakraalarhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Püha Benedictuse kirik linna ajaloolises keskuses
Santa Lucia kirik

Kirikud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Cattedrale di Santa Maria Assunta (rekonstrueeritud XVIII sajandil)
  • Chiesa abbaziale di San Benedetto (1134)
  • Santuario della Madonna della Neve (XVII sajand)
  • San Magno ehk Madonna della Delibera kirik (IX sajand)
  • Chiesa della Santissima Annunziata (XVIII sajand)
  • Chiesa di Santa Lucia (XVI sajand)
  • Chiesa di Santa Maria delle Grazie o di San Gerardo (XVIII sajand)

Tsiviilarhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

  • Palazzo del Governo
  • Palazzo della Provincia, 19301933 ehitatud hoone on provintsi valitsushoone
  • Palazzo Pietro Tiravanti
  • Grattacielo L'Edera
  • Palazzo della Banca d'Italia
  • Monumento a Nicola Ricciotti
  • Monumento ai Caduti
  • Fontana Livio de Carolis (1711)
  • Fontana Bussi e Ponte della Fontana
  • Monumento al tenente Simm

Arheoloogilised väljakaevamised[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rooma amfiteater
  • Rooma termid
  • Tomba Sant'Angelo
  • Villa Comunale

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgharidus[muuda | muuda lähteteksti]

Frosinones asuvad Cassino ülikooli (Università degli Studi di Cassino) inseneriteaduste teaduskond ja Rooma ülikooli (Università degli Studi di Roma "La Sapienza") meditsiiniteaduskond.

Konservatoorium (Conservatorio statale di musica Licinio Refice) pühitseti sisse 1972. aastal.

Viale Marconil asub Kaunite kunstide akadeemia.

Infrastruktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Raudtee[muuda | muuda lähteteksti]

Frosinone raudteejaam asub Rooma-Frosinone-Napoli liinil.

Lennuväli[muuda | muuda lähteteksti]

Frosinone sõjalennuväli avati 1939. aastal.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Francesco Antonucci, Corpus Lapidarum Frusinonis - Vol.1, Tipografia Zirizzotti, Frosinone, 2005
  • Ignazio Barbagallo, Frosinone, Lineamenti storici dalle origini ai giorni nostri, Editrice Frusinate, Frosinone, 1975
  • Marianna Candidi Dionigi, Viaggio nella città di Saturno e storia di Frosinone 1809-1816, Edimond, Città di Castello, 1997
  • Giuseppe De Matthaeis, Saggio istorico sull'antichissima città di Frosinone, Stamperia De Romanis, Roma, 1816
  • Maurizio Federico - Costantino Jadecola, La città è vuota e in rovina! La guerra a Frosinone 1943-44, Biblioteca Comunale Turriziani, Frosinone, 2005, ISBN 88-901454-1-2
  • Maurizio Federico, Frosinone e i suoi pompieri, Frosinone, 2006, ISBN 88-901454-2-0
  • Maurizio Federico, Il Biennio Rosso in Ciociaria: 1919-20, IN.GRA.C., Cassino, 1985
  • Achille Giorgi, Il Circondario di Frosinone nella provincia di Roma;disquisizioni storico-politico-amministrative, Firenze, 1881
  • Silio Italico, Punica, Libro II, Ginevra 1990
  • Michele Mattioni, Frosinone capoluogo della provincia ciociara, Sonzogno, Milano, 1929
  • Pietro Pellisieri, De Frusinonis Antiquitate, Frosinone 1823
  • Riccardo Saldarelli, Arte Contemporanea nella Cattedrale di Frosinone, Frosinone, 1992

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "DiPI Online - Dizionario di Pronuncia Italiana". Vaadatud 1. juuli 2013. 
  2. Istituto Nazionale di Statistica, vaadatud 9.09.2017.
  3. DECRETO DEL PRESIDENTEDELLA REGIONE Linna staatust kinnitav dekreet

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]