Veteran (Vana-Rooma)
Veteran oli auväärne, kaua aega Rooma sõjaväes teeninud sõdur, kes jäeti (enamasti pärast 20-aastast teenistust[1]) veel mõneks ajaks sõjaväe juurde.[2]
Veteranidel oli palju eesõigusi. Pidulikul errulaskmisel anti neile sõjaväediplom. Pärast seda hakkasid nad elama neile eraldatud maavaldustes ja kasutama maksusoodustusi. Veteranid olid keskkihti kuuluvate villaomanike ja orjapidajate peamine tugi ja reserv ning said seega vastujõuks II sajandist tugevnenud suurmaaomanikele, kes kasutasid tööjõuna koloone.[3]
Veteranide sotsiaalne korraldus oli elujõuline ajavahemikus 753 eKr kuni 476. Tuntuimad juhid olid Gaius Marius, Gaius Julius Caesar ja Augustus.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 5. aastal kehtestas Augustus pretoriaanide väeteenistuse kestuseks 16 aastat, leegionäride teenistuse kestuseks 20 aastat.
- ↑ "Veterano" [Veteran]. treccani.it (itaalia). Treccani. Vaadatud 23.9.2020.
- ↑ Antiigileksikon. Tallinn: Valgus, 1985. Lk 613.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Alessandro Milan, Le forze armate nella storia di Roma Antica, Roma, 1993.
- L. Keppie, The Making of the Roman Army, from Republic to Empire, 1984.