Friedrich von Löwis of Menar
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
Friedrich von Löwis of Menar (ka Loewis of Menar; vene keeles Фёдор Фёдорович Левиз, läti keeles Frīdrihs fon Lēviss of Menārs; 17. september (vkj 6. september) 1767 Haapsalu – 28. aprill (vkj 16. september) 1824 Sēļi mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja poliitik; Ülenurme, Saverna, Valgjärve ja Ādaži kihelkonna Berģe (Bergshof an der Jägel; läti Berģu muiža) mõisa omanik. 1818–1822 oli ta Liivimaa maamarssal.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Friedrich von Löwis of Menar sündis Venemaa kindralmajori ja Nurmuiža mõisaomaniku Reinhold Friedrich von Löwis of Menari (1731–1794) ja Dorothea Elisabeth Clapier de Colongue (1744–1799) pojana. Tema ema oli Venemaa majorist Samma ja Ulvi mõisaomaniku Alexander Clapier de Colongue (1715–1767) tütar.
1782 astus Löwis of Menar sõjaväeteenistusse, teenides Soomes ja Poolas ning osaledes sõjas Türgi ja Prantsusmaaga. Poola ülestõusu mahasurumisel 16. aprillil 1794 üles näidatud isikliku vapruse eest autasustati teda Püha Georgi ordeni IV klassiga. 1798 ülendati ta polkovnikuks, 11. märtsil 1799 kindralmajoriks ja 12. detsembril 1807 kindralleitnandiks.[2] Samal aastal anti talle Püha Anna ordeni I klass teemantidega.
1812. aasta isamaasõja ajal juhatas Löwis von Menar Vene vägesid Kuramaal ja lõi tagasi prantslaste pealetungi Riiale. 10. augustil 1812 purustas tema armee Ķekava all prantslaste liitlase Preisimaa väeüksused. Selle võidu eest autasustati teda 2. novembril 1812 Püha Georgi ordeni III klassiga. Muude silmapaistvate teenete eest sõjas autasustati teda 17. novembril veel Püha Vladimiri ordeni II klassiga.
1813 juhatas Löwis of Menar prantslaste poolt vallutatud Danzigi piiramist ja sundis linna 17. novembril alistuma. Humaanse käitumise eest linna elanikkonna suhtes paigutati talle Danzigi kirikusse mälestustahvel. Kui ta 1814 erru läks, oli ta välja teeninud kaks kuldmõõka ning teda autasustati Püha Aleksander Nevski ordeniga.
19. juunil 1818 valiti Friedrich von Löwis of Menar Liivimaa maapäeval maamarssaliks. 28. juunil 1821 valiti ta sellesse ametisse tagasi. Paraku tugevnesid tema ametiajal vastuolud rüütelkonna ja kindralkuberneri markii Filippo Paulucci vahel, kuna kaks meest olid rivaalid juba sõjaväeteenistuse aegadest. Kindralkuberneri survel esitas Löwis of Menar 27. märtsil 1822 maanõunike kogule tagasiastumispalve, mis ka rahuldati. Pärast Viinis kindralkuberneriga peetud duelli avaldas ta 27. mail 1822 soovi ametisse naasta, kuid kindralkuberner ei olnud sellega nõus, põhjendades oma keeldumist asjaoluga, et ainult maapäev saab maamarssali ametisse kinnitada.
Friedrich von Löwis of Menar on maetud Mazsalaca kalmistule Lätis.
Sõjaväeline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
- 1772 jefreitorkapral
- 1773 vahtmeister
- 1782 alamporutšik
- 1789 kapten
- 1789 sekund-major
- 1790 premier-major
- u 1792 alampolkovnik
- 1798 polkovnik
- 1799 kindralmajor
- 1807 kindralleitnant
Autasud[3][muuda | muuda lähteteksti]
Püha Georgi ordeni IV klass (12. mai 1794)- Kuldmõõk koos briljantidega (1794)
Püha Anna ordeni I klass koos briljantidega (1807)
Püha Georgi ordeni III klass (2. november 1812)
Püha Vladimiri ordeni II klass (17. november 1812)
Püha Aleksander Nevski orden (1814)
Esivanemad[muuda | muuda lähteteksti]
| Friedrich von Löwis of Menari esivanemad | ||||
| Friedrich von Löwis of Menar (1767–1824) |
Reinhold Friedrich Löwis of Menar (1731–1794) |
Heinrich Johann von Löwis of Menar (1707–1748) |
Franz Heinrich von Löwis of Menar (suri 1710) |
Franz von Löwis of Menar (1635–1693) |
| Sophia von Patkul | ||||
| Barbara von Treyden | Otto Ernst von Treyden | |||
| ... von Mengden | ||||
| Anna Jakobina von Taube (1712–1764) |
Reinhold Friedrich von Taube (1679–1757) |
Karl Ludwig von Taube | ||
| Eleonore Katharina von Winsen | ||||
| Anna Helene von Liphart (1690–1753) |
Johann Friedrich von Liphart (1655–1723) | |||
| Elisabeth Maria von Tiesenhausen (1668–1724) | ||||
| Dorothea Elisabeth Clapier de Colonque (1744–1799) |
Alexander Clapier de Colonque (1715–1767) |
Alexandre Clapier de Colonque (1685–1743) |
Esprit de Clapiers | |
| Anne de Curet | ||||
| Anna Sophia Caden (suri 1741) |
Franz Christoph Caden | |||
| ... | ||||
| Vabapreili Anna Helene von Wrangell (suri 1773) |
Vabahärra Hans von Wrangell (1690–1754) |
Vabahärra Jürgen Gustav von Wrangell (1662–1733) | ||
| Agneta Elisabeth von Fersen (1667–1702) | ||||
| Vabapreili Elisabeth Dorothea von Ungern-Sternberg (1700–1762) |
Vabahärra Fabian Ernst von Ungern-Sternberg (suri 1733) | |||
| Anna Margaretha von Wrangell | ||||
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil I: Livland. Görlitz, 1929. lk.107
- ↑ The Napoleon Series: Russian Generals of the Napoleonic Wars: Lieutenant General Friedrich von Lowis of Menar
- ↑ ЛЕВИЗ (ЛЕВИЗ оф МЕНАР) Федор Федорович (Фридрих)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Henning von Löwis of Menar: Ich wäre gern geblieben. Das Leben des Friedrich von Löwis of Menar zwischen 1767 und 1824 nebst einigen Familiennachrichten und einer Nachfrage über Alexander Puschkins Verbindung zum Hause von Löwis of Menar. Rostock: Reich, 2006. ISBN 3861671514 Andmed ESTERis