Borodino lahing

Borodino lahing
Osa Napoleoni 1812. aasta sõjakäigust Venemaale ja Napoleoni sõdadest
Peter von Hessi maal "Borodino lahing" (1843)
Toimumisaeg	7. september 1812
Toimumiskoht	Venemaa keisririik
Osalised
Prantsuse esimene keisririik Varssavi hertsogiriik Preisi kuningriik Vestfaali kuningriik Venemaa keisririik
Väejuhid või liidrid
Napoleon I Józef Poniatowski Michel Ney Mihhail Kutuzov Pjotr Bagration

Borodino lahing oli 7. septembril (vkj 26. augustil) 1812 Venemaal Borodino lähedal toimunud lahing Napoleoni sõdade käigus Venemaale tunginud Napoleon I juhitud Prantsuse esimese keisririigi sõjaväe ja Mihhail Goleništšev-Kutuzovi juhitud Venemaa keisririigi sõjaväe vahel.

Eellugu

Venemaa sõjakäigu esimene suurem lahing oli Smolenski all. Vene väejuhtus (tsaar Aleksander) nõudis otsustava võiduka lahingu toimumist. Tagandatud De Tolly asemele määratud Mihhail Goleništšev-Kutuzov valis lahingukohaks Borodino ja ehitatud tugevdada kaitsepositsioonel peatada prantsuse vägede edasitung.Ühinenud Vene väed Bagration (2. armee) ja Rajevski ( 1. armee) – kasutades looduslikke tingimusi ehitati teele muldvälikindlustused.

Lahingu kirjeldus

Prantslastel oli u 130 000 sõdurit ja u 580 kahurit, venelastel u 155 000 sõdurit ja u 620 kahurit. Prantsuse vägede koosseisust oli prantsalste arv kuni pool kuni 2/3.

Kuna Napleoni väes oli paljude euroopa rahvaste esindajaid, siis lääne-venemaa rahva slängis nimetatakse siiani võõrkeelseid prantslasteks (vk frantsusõ).

Vene väed olid paigutatud prantslaste vastu 45-kraadise nurga all.

Prantslased ründasid esmalt lõuna pool olevaid Bagrationi reduute, mis vallutati kella 9-ks ( mitte kella 12-ks, nagu väidab Stalini-aegne historiograafia).

Bagrationi juhitava armee (nn 2. armee) regulaarväeosad hävisid lahingus. Bagration ise sai surmavalt haavata.

Kutuzovi saadetud vene abiväed kindral Rajevski reduutide abistamiseks, mida rünnati järgnevalt, olid prantsuse kahurväe pideva tule all (prantsuse kahurväe tulekaugus ulatus 2800 meetrini, vene kahurväel 2300 meetrini).

Prantsuse vägede kontsentreerumine ühe sihtmärgi vallutamiseks ja kogu kahurväe oskuslik kasutamine (Napoleon oli õppinud kahurväeohvitser) ning Kutuzovi väe juhtimises mitte osalemine tõid Vene vägedele lahingu kaotuse, millega kaasnesid suured kaotused elavjõus. Venelased taganesid, jättes lahinguvälja prantslastele.

Prantslastel oli u 28- 30 000 langenut ja haavatut; venelastel u 50-58 000 langenut ja haavatut. (erinevad prantsuse ja vene viimased allikad )

Lahingust ei võtnud osa Napoleoni nn kaardivägi koosseisus u 18-19 000 sõdurit (v.a kaardiväe kahurvägi, kes osales) ehk siis ründas 110 000 ja kaitses 155 000. Poola hertsogiriigi vägede hulk Napoleonil oli üle 10% lahingu koosseisust.

Lõpptulemuseks oli prantslaste sõjaline võit, mis saavutati suurte kaotuste hinnaga. Lahingu järel vallutati Moskva, mis oli eelnevalt vene võimude käsul süüdatud ning seejärel enne linna hõivamist Prantsuse sõjaväe poolt ka ümberkaudsete talupoegade poolt rüüstatud. Kutuzov ja lahkuvad vene väed hülgasid Moskvas umbes 20 000 Borodinos haavata saanud sõdurit, kellest enamus hukkus süüdatud linnas.

Lahingust osa võtnud väed

Venemaa keisririigi relvajõud

Ülemjuhataja, jalaväekindral Mihhail Goleništšev-Kutuzov

Peakorter: staabiülem, ratsaväekindral Leonti Bennigsen, kindralkortmeister, kindralmajor Mihhail Vistitski, kortermeister Karl Wilhelm von Toll;

1. Läänearmee, ülemjuhataja Michael Andreas Barclay de Tolly

• Staabiülem, kindralmajor Aleksei Jermolov; kindralkortmeister, polkovnik Jakov Gaverdovski,
  • 2. jalaväekorpus, kindralleitnant Karl Gustav von Baggehufwudt
  • 3. jalaväekorpus, kindralleitnant Nikolai Tutškov
  • 4. jalaväekorpus, kindralleitnant Aleksandr Osterman-Tolstoi
  • 5. jalaväekorpus, kindralleitnant Nikolai Lavrov
  • 6. jalaväekorpus, jalaväekindral Dmitri Dokturov
  • 1. tagavara-ratsaväekorpus, kindralleitnant Fjodor Uvarov
  • 2. tagavara-ratsaväekorpus, kindralmajor Fjodor Korf/Friedrich Nicholas Georg von Korff
  • 3. tagavara-ratsaväekorpus, kindrlmajor Fjodor Korf/Friedrich Nicholas Georg von Korff
  • Irregulaarne rahvakaitsevägi
  • Suurtükiväereserv
• 2. Läänearmee, ülemjuhataja jalaväekindral Pjotr Bagration
• Staabiülem, kindralmajor Emmanuel Saint Priest; kindralkortmeister, alampolkovnik Mihhail Homentovski
  • 7. jalaväekorpus, kindralleitnant Nikolai Rajevski
  • 8. jalaväekorpus, kindralleitnant Mihhail Borozdin
  • 2. Läänearmee Ratsavägi, kindralleitnant Dmitri Golitsõn
  • 4. tagavara-ratsaväekorpus, kindralmajor Karl Sievers
  • 2. Läänearmee irregulaarne rahvakaitsevägi, kindralmajor Akim Karpov
  • 2. Läänearmee suurtükiväereserv
• Moskva rahvakaitsevägi, kindralleitnant Irakli Morkov
• Smolenski rahvakaitsevägi, kindralleitnant Nikolay Lebedev

Prantsuse esimene keisririik

Ülemjuhataja: Prantsuse esimese keisririigi keiser Napoleon Bonaparte.

Vasak tiib

• IV korpus: Eugene.
  • Itaalia kuninglik kaardivägi – 6 pataljoni jalaväge, 6 kompaniid ratsaväge, 4 patareid 6-tolliseid ja 2 patareid 12-tolliseid suurtükke.
  • 13. diviis – 16 pataljoni jalaväge ja 10-tollist suurtükki ning 4 haubitsat.
  • 14. diviis
  • 1. diviis – 15 pataljoni jalaväge ja 4 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 3. diviis – 19 pataljoni jalaväge ja 4 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • korpuse suurtükivägi: 5 patareid.
  • korpuse ratsavägi: 12 eskadroni.
• VI ratsakorpus
  • III reservratsaväekorpus – 24 eskadroni ja patarei suurtükke.
  • 6. raskediviis – 12 eskadroni kürasiire ja 2 patareid suurtükke.

Tsenter – Napoleon I

• III korpus – Michel Ney.
  • 10. diviis – 16 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 11. diviis – 12 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 25. diviis – 3 pataljoni jalaväge ja 4 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • Korpuse ratsavägi – 25 eskadroni
• VIII korpus – Junot
  • 23 diviis – 11 pataljoni jalaväge ja 1 patarei 6-tolliseid suurtükke.
  • 24 diviis – 4 pataljoni jalaväge ja 1,5 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • Korpuse ratsavägi – 12 eskadroni
  • Korpuse suurtükivägi – patarei 6-tolliseid ja patarei 12-tolliseid suurtükke.
• IV korpus – Latour-Maubourg
  • 4. kerge ratsadiviis – 9 ulaanieskadroni
  • 7. kürasiir diviis – 16 eskadroni + rügement.
  • korpuse suurtükivägi – 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
• I korpus – Davout
  • 2. diviis – 17 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 4. diviis – 10 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 5. diviis – 20 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • Korpuse ratsavägi – 16 eskadroni ratsaväge
• I reserv ratsakorpus
  • 1. kerge ratsaväediviis – 28 eskadroni ratsaväge ja patarei 6-tolliseid suurtükke
  • 1. kürasiir diviis – 12 eskadroni + 1 kompanii ratsaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 5. kürasiir diviis – 12 eskadroni + 1 kompanii ratsaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
• II reserv ratsaväekorpus
  • 2. kerge ratsaväediviis – 26 eskadroni ratsaväge
  • 2. kürasiir diviis – 12 eskadroni + 1 kompanii ratsaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 4. kürasiir diviis – 12 eskadroni + 1 kompanii ratsaväge

Parem tiib – vürst Józef Poniatowski

• V korpus – Poniatowski
  • 16 diviis – 9 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 18 diviis – 9 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • Korpuse ratsavägi – 12 eskadroni

Reserv – Mortier

• 2. diviis – 8 pataljoni jalaväge ja 4 patareid suurtükke.
• 3. diviis – 10 pataljoni jalaväge ja 2 patareid suurtükke.
• Visla leegion – 6 pataljoni jalaväge.
• Kaardiväe ratsadiviis – 16 eskadroni ratsaväge.
• Kaardiväe brigaad – 11 pataljoni jalaväge ja 2 patareid suurtükiväge
• Kaardiväe suurtükivägi – 7 patareid suurtükiväge.

Lahingu tagajärg

Lahinguga avas Napoleon tee Moskvasse, kuid kasutamata jäi võimalus Vene armee purustada. Olgugi et Moskva vallutati, keeldusid venelased alla andmast, taganedes lõpututele Venemaa põhjapoolsetele aladele, ning nüüd pidid hoopis sissetungijad lõikavas talvepakases taganema. Palju tagasi Prantslastest ei jöudnud. U 100 000 meest.