Borodino lahing

Borodino lahing osa Napoleoni 1812. aasta sõjakäigust Venemaale ja Napoleoni sõdadest
Toimumisaeg 7. september 1812 Toimumiskoht Venemaa keisririik
Osalised
Prantsuse esimene keisririik Varssavi hertsogiriik Preisi kuningriik Vestfaali kuningriik	Venemaa keisririik
Väejuhid või liidrid
Napoleon I Józef Poniatowski Michel Ney	Mihhail Kutuzov Pjotr Bagration

Borodino lahing oli 7. septembril 1812 Venemaal Borodino lähedal toimunud lahing Napoleoni sõdade käigus Venemaale tunginud Napoleon I juhitud Prantsuse esimese keisririigi sõjaväe ja Mihhail Goleništšev-Kutuzovi juhitud Venemaa keisririigi sõjaväe vahel.

Eellugu

Venemaa sõjakäigu esimese kolme kuuga kaotas Napoleon kolmandiku oma vägedest peamiselt haiguste ja muude raskuste tõttu, pidades ainult ühe märkimisväärse lahingu Smolenski all. Septembri alguses otsustas eakas Vene väejuht Mihhail Goleništšev-Kutuzov võtta vastu lahingu Borodino all, tugevdades looduslikult niigi head kaitsepositsiooni – künkad jõe ja metsa vahel – välikindlustustega.

Lahingu kirjeldus

Prantslastel oli 130 000 meest, venelastel 120 000.

Otsustavat võitu ihkav Napoleon võttis Vene liinide vastu ette mitu otserünnakut. Vastase tihe suurtükituli laastas metsikult tema jalaväe ridu, kuid samasuguse toimega oli ka prantslaste tuli venelaste vasturünnakute ajal. Prantslased vallutasid venelaste tsentris niinimetatud Suure reduudi ja kuigi see avas võimaluse Vene armee purustada, keeldus Napoleon lahingusse paiskamast 30 000-mehelist reservväge, mis andis venelastele võimaluse allesjäänud armeega ilma paanikata taanduda.

Prantslastel oli 30 000 langenut või haavatut; venelastel 44 000 langenut või haavatut.

Lahingust osavõtnud väed

Venemaa keisiririigi relvajõud

Ülemjuhataja, jalaväekindral Mihhail Goleništšev-Kutuzov

Peakorter: staabiülem, ratsaväekindral Leonti Bennigsen, kindralkortmeister, kindralmajor Mihhail Vistitski, kortermeister Karl Wilhelm von Toll;

1. Läänearmee, ülemjuhataja Michael Andreas Barclay de Tolly

• Staabiülem, kindralmajor Aleksei Jermolov; kindralkortmeister, polkovnik Jakov Gaverdovski,
  • 2. jalaväekorpus, kindralleitnant Karl Gustav von Baggehufwudt
  • 3. jalaväekorpus, kindralleitnant Nikolai Tutškov
  • 4. jalaväekorpus, kindralleitnant Aleksandr Osterman-Tolstoi
  • 5. jalaväekorpus, kindralleitnant Nikolai Lavrov
  • 6. jalaväekorpus, jalaväekindral Dmitri Dokturov
  • 1. tagavara-ratsaväekorpus, kindralleitnant Fjodor Uvarov
  • 2. tagavara-ratsaväekorpus, kindralmajor Fjodor Korf/Friedrich Nicholas Georg von Korff
  • 3. tagavara-ratsaväekorpus, kindrlmajor Fjodor Korf/Friedrich Nicholas Georg von Korff
  • Irregulaarne rahvakaitsevägi
  • Suurtükiväereserv
• 2. Läänearmee, ülemjuhataja jalaväekindral Pjotr Bagration
• Staabiülem, kindralmajor Emmanuel Saint Priest; kindralkortmeister, alampolkovnik Mihhail Homentovski
  • 7. jalaväekorpus, kindralleitnant Nikolai Rajevski
  • 8. jalaväekorpus, kindralleitnant Mihhail Borozdin
  • 2. Läänearmee Ratsavägi, kindralleitnant Dmitri Golitsõn
  • 4. tagavara-ratsaväekorpus, kindralmajor Karl Sievers
  • 2. Läänearmee irregulaarne rahvakaitsevägi, kindralmajor Akim Karpov
  • 2. Läänearmee suurtükiväereserv
• Moskva rahvakaitsevägi, kindralleitnant Irakli Morkov
• Smolenski rahvakaitsevägi, kindralleitnant Nikolay Lebedev

Prantsuse esimene keisririik

Ülemjuhataja: Prantsuse esimese keisririigi keiser Napoleon Bonaparte.

Vasak tiib

• IV korpus: Eugene.
  • Itaalia kuninglik kaardivägi – 6 pataljoni jalaväge, 6 kompaniid ratsaväge, 4 patareid 6-tolliseid ja 2 patareid 12-tolliseid suurtükke.
  • 13. diviis – 16 pataljoni jalaväge ja 10-tollist suurtükki ning 4 haubitsat.
  • 14. diviis
  • 1. diviis – 15 pataljoni jalaväge ja 4 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 3. diviis – 19 pataljoni jalaväge ja 4 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • korpuse suurtükivägi: 5 patareid.
  • korpuse ratsavägi: 12 eskadroni.
• VI ratsakorpus
  • III reservratsaväekorpus – 24 eskadroni ja patarei suurtükke.
  • 6. raskediviis – 12 eskadroni kürasiire ja 2 patareid suurtükke.

Tsenter – Napoleon I

• III korpus – Michel Ney.
  • 10. diviis – 16 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 11. diviis – 12 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 25. diviis – 3 pataljoni jalaväge ja 4 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • Korpuse ratsavägi – 25 eskadroni
• VIII korpus – Junot
  • 23 diviis – 11 pataljoni jalaväge ja 1 patarei 6-tolliseid suurtükke.
  • 24 diviis – 4 pataljoni jalaväge ja 1,5 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • Korpuse ratsavägi – 12 eskadroni
  • Korpuse suurtükivägi – patarei 6-tolliseid ja patarei 12-tolliseid suurtükke.
• IV korpus – Latour-Maubourg
  • 4. kerge ratsadiviis – 9 ulaanieskadroni
  • 7. kürasiir diviis – 16 eskadroni + rügement.
  • korpuse suurtükivägi – 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
• I korpus – Davout
  • 2. diviis – 17 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 4. diviis – 10 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 5. diviis – 20 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • Korpuse ratsavägi – 16 eskadroni ratsaväge
• I reserv ratsakorpus
  • 1. kerge ratsaväediviis – 28 eskadroni ratsaväge ja patarei 6-tolliseid suurtükke
  • 1. kürasiir diviis – 12 eskadroni + 1 kompanii ratsaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 5. kürasiir diviis – 12 eskadroni + 1 kompanii ratsaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
• II reserv ratsaväekorpus
  • 2. kerge ratsaväediviis – 26 eskadroni ratsaväge
  • 2. kürasiir diviis – 12 eskadroni + 1 kompanii ratsaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 4. kürasiir diviis – 12 eskadroni + 1 kompanii ratsaväge

Parem tiib – prints Józef Poniatowski

• V korpus – Poniatowski
  • 16 diviis – 9 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 18 diviis – 9 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • Korpuse ratsavägi – 12 eskadroni

Reserv – Mortier

• 2. diviis – 8 pataljoni jalaväge ja 4 patareid suurtükke.
• 3. diviis – 10 pataljoni jalaväge ja 2 patareid suurtükke.
• Visla leegion – 6 pataljoni jalaväge.
• Kaardiväe ratsadiviis – 16 eskadroni ratsaväge.
• Kaardiväe brigaad – 11 pataljoni jalaväge ja 2 patareid suurtükiväge
• Kaardiväe suurtükivägi – 7 patareid suurtükiväge.

Lahingu tagajärg

Lahinguga avas Napoleon tee Moskvasse, kuid kasutamata jäi võimalus Vene armee purustada. Olgugi et Moskva vallutati, keeldusid venelased alla andmast, taganedes lõpututele Venemaa põhjapoolsetele aladele, ning nüüd pidid hoopis sissetungijad lõikavas talvepakases taganema.