Borodino lahing

Borodino lahing osa Napoleoni 1812. aasta sõjakäigust Venemaale ja Napoleoni sõdadest
Toimumisaeg	7. september 1812
Toimumiskoht	Venemaa keisririik
Osalised
Prantsuse esimene keisririik Varssavi hertsogiriik Preisi kuningriik Vestfaali kuningriik Venemaa keisririik
Väejuhid või liidrid
Napoleon I Józef Poniatowski Michel Ney Mihhail Kutuzov Pjotr Bagration

Borodino lahing oli 7. septembril (vkj 26. augustil) 1812 Venemaal Borodino lähedal toimunud lahing Napoleoni sõdade käigus Venemaale tunginud Napoleon I juhitud Prantsuse esimese keisririigi sõjaväe ja Mihhail Goleništšev-Kutuzovi juhitud Venemaa keisririigi sõjaväe vahel.

Eellugu

Venemaa sõjakõigu esimene suurem lahing oli Smolenski all. Vene väejuht, saades aru, et taganemine mõjub moraalile laastavalt, otsustas lahingu vastu võtta.. Mihhail Goleništšev-Kutuzov peatas väed Borodino all ja käskis tugevdada kaitsepositsioone Bagrationil ja Rajevskil – välikindlustustega.

Lahingu kirjeldus

Prantslastel oli u 130 000 sõdurit ja u 580 kahurit, venelastel u 155 000 sõdurit (otseselt osales lahingus u 120 000) ja u 620 kahurit.

Vene väed olid paigutatud prantslaste vastu 45-kraadise nurga all.

Prantslased ründasid esmalt Bagrationi reduute, mis vallutati kella 9-ks ( mitte kella 12-ks, nagu väidab Stalini-aegne historiograafia).

Bagrationi juhitava armeeosa (nn 2. armee) regulaarväeosad hävisid lahingus. Bagration ise sai surmavalt haavata.

Kutuzovi saadetud vene abiväed kindral Rajevski reduutide abistamiseks, mida rünnati järgnevalt, olid prantsuse kahurväe pideva tule all.

Prantsuse vägede kontsentreerumine ühe sihtmärgi vallutamiseks ning kogu kahurväe oskuslik kasutamine (Napoleon oli õppinud kahurväeohvitser) ning Kutuzovi andetus tõid Vene vägedele õigustamatult suured kaotused.

Prantslastel oli u 28- 30 000 langenut ja haavatut; venelastel u 50-58 000 langenut ja haavatut. (erinevad prantsuse ja vene viimased allikad )

Lahingust ei võtnud osa Napoleoni nn kaardivägi koosseisus u 18-19 000 sõdurit (v.a kaardiväe kahurvägi, kes osales).

Lahingust osa võtnud väed

Venemaa keisririigi relvajõud

Ülemjuhataja, jalaväekindral Mihhail Goleništšev-Kutuzov

Peakorter: staabiülem, ratsaväekindral Leonti Bennigsen, kindralkortmeister, kindralmajor Mihhail Vistitski, kortermeister Karl Wilhelm von Toll;

1. Läänearmee, ülemjuhataja Michael Andreas Barclay de Tolly

• Staabiülem, kindralmajor Aleksei Jermolov; kindralkortmeister, polkovnik Jakov Gaverdovski,
  • 2. jalaväekorpus, kindralleitnant Karl Gustav von Baggehufwudt
  • 3. jalaväekorpus, kindralleitnant Nikolai Tutškov
  • 4. jalaväekorpus, kindralleitnant Aleksandr Osterman-Tolstoi
  • 5. jalaväekorpus, kindralleitnant Nikolai Lavrov
  • 6. jalaväekorpus, jalaväekindral Dmitri Dokturov
  • 1. tagavara-ratsaväekorpus, kindralleitnant Fjodor Uvarov
  • 2. tagavara-ratsaväekorpus, kindralmajor Fjodor Korf/Friedrich Nicholas Georg von Korff
  • 3. tagavara-ratsaväekorpus, kindrlmajor Fjodor Korf/Friedrich Nicholas Georg von Korff
  • Irregulaarne rahvakaitsevägi
  • Suurtükiväereserv
• 2. Läänearmee, ülemjuhataja jalaväekindral Pjotr Bagration
• Staabiülem, kindralmajor Emmanuel Saint Priest; kindralkortmeister, alampolkovnik Mihhail Homentovski
  • 7. jalaväekorpus, kindralleitnant Nikolai Rajevski
  • 8. jalaväekorpus, kindralleitnant Mihhail Borozdin
  • 2. Läänearmee Ratsavägi, kindralleitnant Dmitri Golitsõn
  • 4. tagavara-ratsaväekorpus, kindralmajor Karl Sievers
  • 2. Läänearmee irregulaarne rahvakaitsevägi, kindralmajor Akim Karpov
  • 2. Läänearmee suurtükiväereserv
• Moskva rahvakaitsevägi, kindralleitnant Irakli Morkov
• Smolenski rahvakaitsevägi, kindralleitnant Nikolay Lebedev

Prantsuse esimene keisririik

Ülemjuhataja: Prantsuse esimese keisririigi keiser Napoleon Bonaparte.

Vasak tiib

• IV korpus: Eugene.
  • Itaalia kuninglik kaardivägi – 6 pataljoni jalaväge, 6 kompaniid ratsaväge, 4 patareid 6-tolliseid ja 2 patareid 12-tolliseid suurtükke.
  • 13. diviis – 16 pataljoni jalaväge ja 10-tollist suurtükki ning 4 haubitsat.
  • 14. diviis
  • 1. diviis – 15 pataljoni jalaväge ja 4 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 3. diviis – 19 pataljoni jalaväge ja 4 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • korpuse suurtükivägi: 5 patareid.
  • korpuse ratsavägi: 12 eskadroni.
• VI ratsakorpus
  • III reservratsaväekorpus – 24 eskadroni ja patarei suurtükke.
  • 6. raskediviis – 12 eskadroni kürasiire ja 2 patareid suurtükke.

Tsenter – Napoleon I

• III korpus – Michel Ney.
  • 10. diviis – 16 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 11. diviis – 12 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 25. diviis – 3 pataljoni jalaväge ja 4 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • Korpuse ratsavägi – 25 eskadroni
• VIII korpus – Junot
  • 23 diviis – 11 pataljoni jalaväge ja 1 patarei 6-tolliseid suurtükke.
  • 24 diviis – 4 pataljoni jalaväge ja 1,5 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • Korpuse ratsavägi – 12 eskadroni
  • Korpuse suurtükivägi – patarei 6-tolliseid ja patarei 12-tolliseid suurtükke.
• IV korpus – Latour-Maubourg
  • 4. kerge ratsadiviis – 9 ulaanieskadroni
  • 7. kürasiir diviis – 16 eskadroni + rügement.
  • korpuse suurtükivägi – 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
• I korpus – Davout
  • 2. diviis – 17 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 4. diviis – 10 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 5. diviis – 20 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • Korpuse ratsavägi – 16 eskadroni ratsaväge
• I reserv ratsakorpus
  • 1. kerge ratsaväediviis – 28 eskadroni ratsaväge ja patarei 6-tolliseid suurtükke
  • 1. kürasiir diviis – 12 eskadroni + 1 kompanii ratsaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 5. kürasiir diviis – 12 eskadroni + 1 kompanii ratsaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
• II reserv ratsaväekorpus
  • 2. kerge ratsaväediviis – 26 eskadroni ratsaväge
  • 2. kürasiir diviis – 12 eskadroni + 1 kompanii ratsaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 4. kürasiir diviis – 12 eskadroni + 1 kompanii ratsaväge

Parem tiib – vürst Józef Poniatowski

• V korpus – Poniatowski
  • 16 diviis – 9 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • 18 diviis – 9 pataljoni jalaväge ja 2 patareid 6-tolliseid suurtükke.
  • Korpuse ratsavägi – 12 eskadroni

Reserv – Mortier

• 2. diviis – 8 pataljoni jalaväge ja 4 patareid suurtükke.
• 3. diviis – 10 pataljoni jalaväge ja 2 patareid suurtükke.
• Visla leegion – 6 pataljoni jalaväge.
• Kaardiväe ratsadiviis – 16 eskadroni ratsaväge.
• Kaardiväe brigaad – 11 pataljoni jalaväge ja 2 patareid suurtükiväge
• Kaardiväe suurtükivägi – 7 patareid suurtükiväge.

Lahingu tagajärg

Lahinguga avas Napoleon tee Moskvasse, kuid kasutamata jäi võimalus Vene armee purustada. Olgugi et Moskva vallutati, keeldusid venelased alla andmast, taganedes lõpututele Venemaa põhjapoolsetele aladele, ning nüüd pidid hoopis sissetungijad lõikavas talvepakases taganema.