FIFA

Rahvusvaheline Jalgpalliliit
	Fédération internationale de football association
	FIFA liikmesriikide kaart, värvid vastavalt alaliidule
Lühend	FIFA
Asutatud	21. mai 1904
Tüüp	spordialaliitude föderatsioon
Peakorter	Zürich, Šveits
Tegevuspiirkond	ülemaailmne
Liikmed	211 liiget
Ametlikud keeled	inglise ; prantsuse ; saksa ; hispaania
Peasekretär	Fatma Samoura
President	Gianni Infantino
Vanem asepresident	Salman Bin Ibrahim Al-Khalifa
Asepresidendid	Aleksander Čeferin ; David Gill ; Alejandro Dominguez ; Ahmad Ahmad ; Victor Montagliani ; Sándor Csányi
Peaorgan	Rahvusvaheline Olümpiakomitee ; Rahvusvaheline Jalgpalli Nõukogu
Töötajad	103
Veebileht	www.fifa.com

See artikkel räägib Rahvusvahelisest jalgpalliliidust; video- ja arvutimängude sarja kohta vaata artiklit FIFA (mängude seeria)

FIFA (lühend prantsuskeelsest nimest Fédération internationale de football association 'Rahvusvaheline Jalgpalliassotsiatsioonide Föderatsioon'; eesti keeles Rahvusvaheline Jalgpalliliit, Rahvusvaheline Jalgpalliliitude Föderatsioon) on rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon.

FIFA peakorter asub Zürichis.

FIFA-l on 211 liiget.

2022. aasta 28. veebruaril teatasid FIFA ja UEFA Venemaa klubide ja rahvuskoondise osalemise peatamisest kõigil rahvusvahelistel võistlustel.^[1]

Asutamine

FIFA asutati 21. mail 1904 FIFA esimesel kongressil Pariisis.

FIFA esimeseks presidendiks valiti 23. mail 1904 prantslane Robert Guérin ning asepresidentideks hollandlane Carl Anton Wilhelm Hirschman ja šveitslane Victor E. Schneider.

FIFA presidendid

Robert Guérin (Prantsusmaa) 1904–1906
Daniel Burley Woolfall (Inglismaa) 1906–1918
Jules Rimet (Prantsusmaa) 1921–1954 (aupresident alates 21. juunist 1954)
Rodolphe William Seeldrayers (Belgia) 1954–1955
Arthur Drewry (Inglismaa) 1955–1961
Sir Stanley Rous (Inglismaa) 1961–1974 (aupresident alates 11. juunist 1974)
João Havelange (Brasiilia) 1974–1998 (aupresident alates 8. juunist 1998)
Sepp Blatter (Šveits) alates 8. juunist 1998 kuni 2015. aasta II pooleni
Gianni Infantino (Itaalia/Šveits) alates 26. veebruarist 2016

Jalgpalli maailmameistrivõistlused

Aastal 1905 Londonis toimunud FIFA II kongressil arutati esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist. Plaani kohaselt pidi esimene MM toimuma 1906. aastal Šveitsis. Kui jõudis kätte võistluste registreerumise viimane päev 13. august 1905, selgus, et ei ilmunud ühtegi sooviavaldust.

1924. aasta olümpiamängudel jalgpallis võidu saanud Uruguay esindus tegi avalduse, milles soovis korraldada MM-võistlused juba 1925. aastal. Kuigi FIFA ütles neile ära, ei laitnud maailmaorganisatsiooni esindajad mõtet ja asusid MM-finaalturniiri korraldamisega seotud probleeme lahendama.

15.–26. mail 1928 Amsterdamis toimunud FIFA kongressil võeti häältega 27:5 vastu otsus korraldada jalgpalli maailmameistrivõistlused esimest korda 1930. aastal ning seejärel iga nelja aasta tagant. Veel jäi lahtiseks korraldajamaa, kuid 17.–18. mail 1929 Barcelonas toimunud 18. kongressil anti see õigus Uruguayle.

Vaata ka

Viited

↑ "FIFA, UEFA suspend Russian clubs, national teams from all competitions" [FIFA, UEFA peatavad Vene klubide, rahvuskoondiste osalemise kõigil võistlustel]. DW (inglise). 28. veebruar 2022. Vaadatud 28. veebruar 2022. FIFA and UEFA have announced that Russian clubs and national teams are suspended in all their football competitions until further notice. This comes after Poland, Sweden and Czech Republic refused to play against Russia.

Välislingid

Koduleht

[a-1] "FIFA, UEFA suspend Russian clubs, national teams from all competitions" [FIFA, UEFA peatavad Vene klubide, rahvuskoondiste osalemise kõigil võistlustel]. DW (inglise). 28. veebruar 2022. Vaadatud 28. veebruar 2022. FIFA and UEFA have announced that Russian clubs and national teams are suspended in all their football competitions until further notice. This comes after Poland, Sweden and Czech Republic refused to play against Russia.

[1]

v r Rahvusvaheline jalgpall
FIFA · Jalgpalli MM (U-20 · U-17) · Konföderatsioonide karikaturniir · Jalgpall olümpiamängudel · FIFA edetabel · FIFA aasta jalgpallur · FIFA Ballon d'Or · Rahvuskoondiste loend
Aafrika	CAF – Aafrika rahvaste karikavõistlused
Aasia	AFC – Aasia karikavõistlused
Euroopa	UEFA – Euroopa meistrivõistlused (U-21 · U-19 · U-17) · Rahvuste liiga
Lõuna-Ameerika	CONMEBOL – Copa América
Okeaania	OFC – Okeaania rahvuste karikas
Põhja- ja Kesk-Ameerika, Kariibid	CONCACAF – Gold Cup
Mitte-FIFA	NF-Board – Viva World Cup · CONIFA · IIGA

v r Rahvusvaheline klubijalgpall
FIFA · Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused
Aafrika	CAF – Meistrite Liiga · Kõrgliigaklubide loend
Aasia	AFC – Meistrite Liiga · Kõrgliigaklubide loend
Euroopa	UEFA – Meistrite Liiga · Euroopa Liiga · Konverentsiliiga · Superkarikas · Kõrgliigaklubide loend
Lõuna-Ameerika	CONMEBOL – Copa Libertadores · Copa Sudamericana · Recopa Sudamericana · Kõrgliigaklubide loend
Okeaania	OFC – Meistrite Liiga · Kõrgliigaklubide loend
Põhja- ja Kesk-Ameerika, Kariibid	CONCACAF – Meistrite Liiga · Kõrgliigaklubide loend

v r Rahvusvahelised spordiföderatsioonid
Suveolümpiaalade föderatsioonid (30+2)	ICF (aerutamine) IGF (golf) FIFA (jalgpall) UCI (jalgrattasõit) IJF (judo) World Athletics (kergejõustik) FIBA (korvpall) IHF (käsipall) ISSF (laskesport) ITTF (lauatennis) UWW (maadlus) FIH (maahoki) UIPM (moodne viievõistlus) World Sailing (purjesport) World Rugby (ragbi) FEI (ratsasport) World Skate (rulasport) IFSC (sportronimine) BWF (sulgpall) ISA (surf) World Rowing (sõudmine) World Taekwondo (taekwondo) ITF (tennis) World Triathlon (triatlon) IWF (tõstesport) FINA (veesport) FIE (vehklemine) WA (vibulaskmine) FIG (võimlemine) FIVB (võrkpall) Osaliselt: WBSC (pesapall, softpall) · WDSF (tantsusport)
Taliolümpiaalade föderatsioonid (7)	IBSF (bobisõit ja skeleton) WCF (curling) IIHF (jäähoki) FIL (kelgutamine) IBU (laskesuusatamine) FIS (suusasport) ISU (uisualad)
Muu	FIA (autosport) IPF (jõutõstmine) FMJD (kabe) FAI (lennusport) FIDE (male) IOF (orienteerumissport) IBA (poks) IRF (rogain) UIM (veemotosport)
Rahvusvaheline Olümpiakomitee · GAISF