JK Narva Trans

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt FC Narva Trans)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
JK Narva Trans
Täisnimi Jalgpalliklubi Narva Trans[1]
Asutatud 1979
Väljak Narva Kreenholmi staadion
Mahutavus 3000
President Valgevene Nikolai Burdakov
Peatreener Igor Põvin
Liiga Premium liiga
2021 Premium liiga, 6.
Internet Klubi koduleht
Kodus
Võõrsil

JK Narva Trans on Eesti jalgpalliklubi, kes on mänginud Eesti Meistriliigas alates võistluse käivitumisest 1992. aastal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

JK Narva Trans asutati 1979. aastal, kui klubi endine peatreener ja praegune president Nikolai Burdakov oli veel mängija. Toona kandis klubi nime FK Avtomobilist ning tegutses kohaliku bussiettevõtte toetusel. Kõikide nende aastate jooksul on Trans püsinud mängus tänu Burdakovi finantseerimisele ja raskele tööl, mille tulemusena on Narva saanud tugeva esindusmeeskonna välja panna ka kõige raskematel aegadel.[2][3]

FK Avtomobilist debüteeris Eesti NSV tugevaimas liigas 1984. aastal, kuid ei suutnud seal püsida ning langes hooaja lõpuks astme võrra madalamale. Sama saatus tabas klubi ka aastatel 1987 ja 1989.[2][3]

1989. aastal võeti nimeks Narva Autobaas ning kanti seda 1992. aastani, kuni muudeti Narva JK Transiks. Pärast 1991. aasta edukat hooaega lunastas klubi pääsme tagasi tugevaimasse seltskonda ja 1992. aastal debüteeris Trans iseseisva Eesti Meistriliigas.[2][3]

Klubi ajaloo seni edukaim aasta on 2001, kui Trans võitis karika, alistades finaalis Tallinna FC Flora. Pühendunud Transi fännid mäletavad toonase kapteni Oleg Kurotškini suurepärast lisaaja karistuslööki 50 meetrilt, mis ei jätnud Flora väravavahile muud võimalust, kui pall võrgust välja korjata. Toonane mälestusväärne võit tähendas klubile ajaloo esimest pääset UEFA karikasarja.[2][3]

Euroseiklus algas Transile kummaliselt, kui avamängus Rootsi meeskonna IF Elfsborg vastu anti narvalastele tehniline võit 3:0, sest külalised kasutasid registreerimata mängijat. Korduskohtumises Boråsis ei suutnud Trans ootamatut edu ära kasutada ning jäi alla 0:5.[2][3]

Transi eriskummalised juhtumid eurosarjas ei lõppenud 2001. aastal. 2003. aastal külastas Trans Belgradi klubi OFK Beograd. Mäng katkestati esimesel poolajal väljakule visatud gaasipommi tõttu. Õnnetuse käigus sai viga mitu olulist Narva mängijat. Pärast pausi kohtumine jätkus ja Beograd võitis 6:1. Juhtunust kohkunud Trans pöördus õigluse saamiseks UEFA poole ning jällegi anti narvalastele 3:0 võit. Beograd kaebas selle edasi ning UEFA otsustas, et paari edasipääseja selgub vaid Narva kodumängu tulemusena. Tallinnas A. Le Coq Arenal toimunud pingelise kohtumise võitis Beograd 5:3, kuid kuna seekord kasutas Trans registreerimata mängijat, muudeti esialgne tulemus 3:5 0:3 kaotuseks.[2][3]

Narva Trans mängimas Tartu Tammeka vastu.

Koduliigas on Trans stabiilselt püsinud nelja parima meeskonna seas. Seni edukaim aasta oli 2006, kui Valeri Bondarenko juhtimise all saadi hõbemedalid. Kolmandal positsioonil on narvalased lõpetanud kuuel korral – 1995., 2005., 2008., 2009., 2010. ja 2011. aastal. 2008. aastal jäi Trans neljandale kohale, loovutades pronksmedalid samal aastal rahaliste probleemide tõttu laiali läinud Tallinna meeskonnale FC TVMK. TVMK lõpetas hooaja küll kolmandal real, kuid lõpptabelis langetati nad pärast hooaja lõppu viimaseks.[2][3]

Trans on võitnud kaks Tipneri karikat, 2001. ja 2018. aastal. Lisaks on võidetud Eesti Superkarikat (aastail 2007 ja 2008) ning olnud koduklubiks endistele koondislastele Sergei Zamorskile (4 mängu, 1 värav) ja Jevgeni Novikovile (13 mängu, 2 väravat). Jättes kõrvale maailmatähe Valeri Karpini, kes mängis Transis noorpõlves, on klubi suurim staar ja üks edukaim mängija Eestis olnud Maksim Gruznov. Ajakirjanikelt väravamasina hüüdnime saanud ründaja lõi 2001. aastal Transis koguni 37 väravat. Silmapaistev oli ka aasta 2007 kui nii Gruznov kui tema ründepartner Dmitri Lipartov püsisid koos Didier Drogba, Francesco Totti ja Cristiano Ronaldoga konkurentsis Euroopa kuldsaapa auhinnale.[2][3]

Staadion[muuda | muuda lähteteksti]

Trans peab kodumänge Narva Kreenholmi staadionil, mis mahutab kuni 3000 pealtvaatajat. Kuna staadion ei vasta UEFA nõuetele, peavad narvalased kasutama rahvusvahelisteks kohtumisteks muid mängupaiku (nt Rakvere staadion või Tallinna A. Le Coq Arena).[4]

Mängijad[muuda | muuda lähteteksti]

Praegune koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Seisuga 29. märts 2021[5][6]

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija
1 Eesti VV Richard Aland
3 Tadžikistan KA Tabrezi Davlatmir
4 Eesti PK Gleb Pevtsov
5 Eesti KA Roman Nesterovski (asekapten)
8 Eesti KA Daaniel Maanas
9 Eesti Raivo Saar
10 Venemaa PK Aleksandr Zakarljuka
11 Eesti KA Maksim Tserezov
13 Eesti PK Nikita Mihhailov
14 Eesti Aleksei Stepanov
16 Eesti KA Sergei Kondrattsev
17 Eesti KA Artjom Škinjov
Nr. Positsioon Mängija
18 Albaania KA Kristi Marku
19 Elevandiluurannik PK Elysée (kapten)
21 Venemaa Nikolai Vdovitšenko
22 Venemaa PK Mihhail Belov
23 Eesti KA Martin Käos
27 Venemaa PK Nikita Zagrebelnõi
33 Eesti VV Daniil Dobrovolski
69 Eesti VV Maksim Pavlov
71 Eesti PK Arseni Kovaltsuk
77 Venemaa PK Deniss Poljakov
93 Venemaa PK Vitali Kalenkovitš
99 Eesti Eduard Golovljov

Klubi duubelmeeskond on JK Narva Trans II.

Personal[muuda | muuda lähteteksti]

Praegune tehniline personal
Amet Nimi
Peatreener Venemaa Adjam Kuzjajev
Abitreener Venemaa Aleksei Jagudin
Füsioterapeut Eesti Vladislav Vesselov
Peatreenerite ajalugu
Peatreener Karjäär
Valgevene Nikolai Burdakov 1992–1995
Eesti Juri Šalamov 1995–1996
Eesti Valeri Bondarenko 1997–1998
Eesti Juri Salamov 1999
Eesti Valeri Bondarenko 2000
Venemaa Anatoli Belov 2001–2002
Venemaa Aleksei Jagudin 2002
Venemaa Gennadi Molodov 2002
Eesti Sergei Zamogilnõi 2003
Eesti Tõnu Eapost 2004
Venemaa Aleksei Jagudin 2004
Eesti Valeri Bondarenko 2004–2008
Eesti Sergei Ratnikov 2009
Eesti Valeri Bondarenko 2009–2010
Valgevene Juri Svirkov 2011
Venemaa Aleksei Jagudin 2011–2012
Venemaa Sergei Prihhodko 2012
Venemaa Aleksei Jagudin 2012–2013
Eesti Valeri Bondarenko 2013–2014
Venemaa Aleksei Jagudin 2014–2015
Eesti Nikolai Toštšev 2015
Venemaa Adjam Kuzjajev 2015–2018
Türgi Cenk Özcan 2018
Läti Dmitrijs Kalašnikovs 2018–2019
Venemaa Andrei Sjomin 2019
Türgi Cenk Özcan 2019–2020
Venemaa Igor Põvin 2020–
Presidendid
President Aastad
Valgevene Nikolai Burdakov 1992–

Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

2. koht (1): 2006
3. koht (6): 1994/95, 2005, 2008, 2009, 2010, 2011
Võitja (2): 2001, 2019
2. koht (5): 1994, 2007, 2011, 2012, 2020
Võitja (2): 2007, 2008
2. koht (3): 2001, 2012

Statistika ja loendid[muuda | muuda lähteteksti]

Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused[muuda | muuda lähteteksti]

Meistriliiga
Hooaeg Liiga Koht Me Vi Ka Lv Vv Va Pu Suurim väravakütt Karikas Superkarikas
Narva JK Trans
1992 Meistriliiga 7. 14 10 4 2 4 13 28 −15 4 Vitali Belski (3)
1992/93 Meistriliiga 6. 12 22 11 2 9 51 34 +17 24 Nikolai Toštšev (11) 1/8 finaal
1993/94 Meistriliiga 4. 12 22 12 6 4 50 16 +34 30 Nikolai Toštšev
Maksim Gruznov (14)
Finalist
1994/95 Meistriliiga 3. 8 24 11 6 7 32 24 +8 26 Nikolai Toštšev (8) Poolfinaal
1995/96 Meistriliiga 5. 8 24 8 6 10 33 32 +2 19 Boriss Nejolov (8) Veerandfinaal
1996/97 Meistriliiga 6. 8 24 7 6 11 28 38 −10 16 Stanislav Kitto (9) Poolfinaal
1997/98 Meistriliiga 4. 8 24 9 4 11 27 45 −18 21 Venemaa Dmitri Lipartov (8) Poolfinaal
1998 Meistriliiga 4. 8 14 6 5 3 28 20 +8 23 Venemaa Dmitri Lipartov (7)
1999 Meistriliiga 4. 8 28 11 7 10 40 28 +12 40 Maksim Gruznov (13) Veerandfinaal
2000 Meistriliiga 5. 8 28 12 7 9 64 40 +24 43 Maksim Gruznov (22) 1/8 finaal
2001 Meistriliiga 4. 8 28 16 3 9 79 35 +44 51 Maksim Gruznov (37) Võitja Finalist
2002 Meistriliiga 4. 8 28 14 5 9 54 49 +5 47 Maksim Gruznov (24) Poolfinaal
2003 Meistriliiga 4. 8 28 14 5 9 58 43 +15 47 Maksim Gruznov (16) Poolfinaal
2004 Meistriliiga 4. 8 28 15 2 11 43 39 +4 47 Maksim Gruznov (9) Poolfinaal
2005 Meistriliiga 3. 10 36 23 6 7 99 34 +65 75 Maksim Gruznov (26) Poolfinaal
2006 Meistriliiga 2. 10 36 25 8 3 106 36 +70 83 Maksim Gruznov (31) Poolfinaal
2007 Meistriliiga 4. 10 36 25 3 8 89 28 +61 78 Venemaa Dmitri Lipartov (30) Finalist Võitja
2008 Meistriliiga 3. 10 36 16 8 12 62 54 +8 56 Nikolai Lõsanov (13) Veerandfinaal Võitja
2009 Meistriliiga 3. 10 36 23 7 6 82 29 +53 76 Aleksandr Tarassenkov (13) Poolfinaal
2010 Meistriliiga 3. 10 36 23 7 6 67 31 +36 73 Leedu Marius Bezykornovas (13) 1/8 finaal
2011 Meistriliiga 3. 10 36 22 7 7 107 29 +78 73 Läti Aleksandrs Čekulajevs (46) Finalist
2012 Meistriliiga 4. 10 36 16 7 13 52 44 +8 55 Venemaa Vladislav Ivanov (13) Finalist Finalist
2013 Meistriliiga 7. 10 36 11 3 22 39 55 −16 36 Albert Taar (7) Poolfinaal
2014 Premium liiga 8. 10 36 6 10 20 37 79 −42 28 Viktor Plotnikov (9) 1/16 finaal
JK Narva Trans
2015 Premium liiga 6. 10 36 14 7 15 50 46 +6 49 Läti Vitālijs Ziļs (13) 1/64 finaal
2016 Premium liiga 8. 10 36 11 8 17 60 68 −8 41 Venemaa Dmitri Prošin (14) 1/16 finaal
2017 Premium liiga 5. 10 36 13 6 17 46 63 −17 45 Valgevene Dmitri Kovb (10) 1/32 finaal
2018 Premium liiga 4. 10 36 18 7 11 76 57 +19 61 Eduard Golovljov (23) Poolfinaal
2019 Premium liiga 6. 10 36 13 9 14 57 49 +8 48 Eduard Golovljov (20) Võitja
2020 Premium liiga 8. 10 30 6 7 17 31 49 −18 25 Nigeeria Chinedu Charles Geoffrey (12) Finalist Finalist

Euroopa[muuda | muuda lähteteksti]

Hooaeg Võistlus Voor Vastane Kodus Võõrsil Kokku
1996 UEFA Intertoto Karikas Alagrupiturniir Holland FC Groningen 1 : 4
Ungari Vasas SC 1 : 4
Belgia Lierse SK 0 : 3
Türgi Gaziantepspor 0 : 0
1999 UEFA Intertoto Karikas Esimene ring Soome FC Jokerit 1 : 4 0 : 3 1 : 7
2000 UEFA Intertoto Karikas Esimene ring Rumeenia Piatra Neamţi FC Ceahlăul 2 : 5 2 : 4 4 : 9
2001/02 UEFA Cup Kvalifikatsiooniring Rootsi IF Elfsborg 3 : 01 0 : 5 3 : 5
2003 UEFA Intertoto Karikas Esimene ring Serbia ja Montenegro OFK Belgrade 0 : 33 Tühistatud2 0 : 3
2004 UEFA Intertoto Karikas Esimene ring Leedu FK Vetra 0 : 1 0 : 3 0 : 4
2005 UEFA Intertoto Karikas Esimene ring Belgia KSC Lokeren 0 : 2 1 : 0 1 : 2
2006 UEFA Intertoto Karikas Esimene ring Rootsi Kalmar FF 1 : 6 0 : 2 1 : 8
2007/08 UEFA Cup Esimene kvalifikatsiooniring Rootsi Helsingborgs IF 0 : 3 0 : 6 0 : 9
2008 UEFA Intertoto Karikas Esimene ring Leedu FK Ekranas 0 : 3 0 : 1 0 : 4
2009/10 UEFA Euroopa Liiga Esimene kvalifikatsiooniring Sloveenia Velenje NK Rudar 0 : 3 1 : 3 1 : 6
2010/11 UEFA Euroopa Liiga Esimene kvalifikatsiooniring Soome MYPA 0 : 2 0 : 5 0 : 7
2011/12 UEFA Euroopa Liiga Esimene kvalifikatsiooniring Põhja-Makedoonia FK Rabotnički 1 : 4 0 : 3 1 : 7
2012/13 UEFA Euroopa Liiga Esimene kvalifikatsiooniring Aserbaidžaan Inter Baku PIK 0 : 5 0 : 2 0 : 7
2013/14 UEFA Euroopa Liiga Esimene kvalifikatsiooniring Rootsi Gefle IF 0 : 3 1 : 5 1 : 8
  • 1UEFA määras 3:0 võidu Narva Transile, kuna Elfsborg kasutas diskvalifitseeritud mängijat.
  • 2OFK Belgrade võitis kohtumise 6:1, kuid kuna mängu ajal visati suitsupomm väljakule, siis tulemus tühistati. Kuna teoga sai hakkama klubi linnarivaali toetaja, siis otsustati, et teise mängu tulemus loeb, mille Trans kaotas 3:5.
  • 3OFK Beograd võitis kohtumise lisaajal 3:5, kuid kuna Transil oli pingi peal registreerimata mängija, siis tulemus tühistati ning OFK Beogradile määrati 0:3 võit.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Üldinfo
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 http://fctrans.ee/et/klubi/klubi-ajalugu Klubi ajalugu
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Luik, Margus, toim (2009). Estonian Football 100 years / Eesti Jalgpalliliit (31 cm) (inglise). Tallinn: ML Agency. Lk 244-245. ISBN 978-9949-18-257-2. {{cite book}}: |format= nõuab parameetrit |url= (juhend); parameeter |pages= ja |page= on topelt (juhend)
  4. Narva Trans kaotas valusalt Soccernet.ee, 2. juuli 2009
  5. "Основной состав ФК "Нарва Транс"". JK Narva Trans.
  6. "JK Narva Trans". {{cite web}}: eiran teksti "accessdate" (juhend)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]