FAMAS

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib relvast. Autasu kohta vaata artiklit FAMAS Award.

FAMAS

Tüüp Bullpup-ründevintpüss
Päritoluriik  Prantsusmaa
Teenistusajalugu
Teenistuses 1978–
Kasutajad Loend
Tootmise ajalugu
Konstrueeritud 1967–1971
Tootja GIAT Industries
Ühiku hind 1500–3000€
Tootmises 1975–2000
Toodetud ühikuid 415 000
Tehnilised andmed
Kaal 3,61–3,8 kg
Pikkus 757–965 mm
Toru pikkus 320–620 mm

Padrun 5.56×45 mm NATO
Tööpõhimõte Tagasipahvakuga
Laskekiirus 900–1150 lasku/min[1]
Laskemoona algkiirus 925–930 m/s
Tõhus laskeulatus 300–450 m
Maksimaalne laskeulatus 3200 m
Söötur 25- või 30-lasuline lehtsalv

FAMAS (Fusil d'Assaut de la Manufacture d'Armes de Saint-Étienne, prantsuse keelest 'Ründevintpüss Saint-Étienne'i relvatehasest') on Prantsusmaa bullpup-ründevintpüss, mille konstrueeris Saint-Étienne'i relvatehas (MAS) aastal 1978, aasta pärast Austria Steyr AUG-i müükitulekut. Prantsuse sõdurid kutsusid iseloomuliku kuju tõttu relva nimega Le Clairon (pasun). FAMAS-il on väga kiire laskekiirus, umbes 1100 lasku minutis.[1] Aastal 2017 hakati FAMAS-i Prantsuse armee rindeüksustes asendama relvaga Heckler & Koch HK416. Tõenäoliselt jääb FAMAS Prantsusmaal vähesel määral kasutusse aastani 2028.[2]

Peale teist maailmasõda sai Prantsusmaa sõjaväe põhirelvaks poolautomaatvintpüss MAS-49, koos püstolkuulipilduja MAT-49 ja senise poltlukuga MAS-36ga. Samas arendati juba 1946.-1950. aastatel esimesi Prantsusmaa bullpup-relvi nn. "keskmiste kaliibritega" nagu .30 Carbine (USA M1) ja 7.92x33 mm Kurz (Saksa Sturmgewehr 44). Kuna aga Prantsusmaa oli hõivatud esimese Indohiina sõjaga ning oli ka NATO suuruselt teine toetaja, jäi uute relvade arendamise eelarve piiratuks, prioriteetideks olid olemasolevate relvade moderniseerimine ja tootmine. Sellegipoolest arendati aastatel 1952-1962 välja ligi 40 7.62x51mm NATO laskemoona kasutavat prototüüprelva, kaasa arvatud MAS'i enda FA-MAS Type 62. Kuna aga 7.62x51mm relvad olid automaattulerežiimis käest lastes liiga tugeva tagasilöögiga, võeti USA sõjaväes kasutusele uus 5.56x45mm laskemoona kasutav M16, mispeale otsustati ka FA-MAS Type 62 katkestada.

1960. aastatel hakkas Saint-Étienne'i relvatehas litsentsi alusel tootma Heckler & Kochi 7.62x51mm G3 ja 5.56x45mm HK33 automaatpüsse. Prantsusmaa kõrgemad sõjaväejuhid, nagu kindral Marcel Bigeard, olid aga vastu välismaise relva kasutuselevõtule, Bigeard veenis selle asemel Saint-Étienne tehase insenere välja arendama kodumaist 5.56x45mm automaatpüssi. FAMASi arendus algas 1967. aastal, esimene prototüüp valmis 1971. aastal, Prantsusmaa sõjavägi asus seda testima 1972. aastal. Tootmisprobleemide tõttu lükkus aga uue relva kasutuselevõtt edasi, kuid Kolwezi lahing Zaire'is (täna Kongo Demokraatlik Vabariik) mais 1978 näitas kohest vajadust uue relva järele, mispeale hakati otsima kuni FAMASi tootmisse minemiseni ajutist hädaabirelva. HK33 asemel valiti aga Šveitsi SIG SG 540, mida toodeti litsentsi aluses Mulhouse's Manurhini tehases.

1978. aastal vahetas FAMAS F1 korraga välja nii MAS-49/56 poolautomaatvintpüssi ja MAT-49 püstolkuulipilduja. Kokku toodeti FAMAS F1 ligi 400 000 eksemplari, kuid sellel oli omajagu probleeme - relva plastikust osad kippusid tihti murduma. Kiiresti kerkis esile ka teine suur puudujääk - FAMAS oli projekteeritud töötama 25-lasuliste ühekordsete salvedega. Sõjaväe piiratud eelarve tõttu tuli aga hakata salvi korduvkasutama, mispeale relv kippus kinni kiiliuma ja vajas kohest hooldust. Lõpuks hakkas MAS tootma vastupidavamaid salvi ja kinnikiilumised vähenesid.

F1 edasiarenduseks sai 1991. aastal G1, millel oli ümberkujundatud käepide ning suurem päästikukaitse, et relva saaks ka kinnastega kasutada, kuid see variant ei läinud tootmisse.

1994. aastal loodi NATO standarditele vastamiseks uus G2 variant, et relv saaks kasutada 30-lasulisi NATO standardsalvesid ja NATO messingist 62-graanised SS109 standardpadruneid. Võrdluseks oli FAMAS F1 disainitud töötama Prantsuse 55-graaniste teraspadrunitega, samas raskemate NATO padrunite kasutamine võib kaasa tuua ülerõhu ja padrunikesta rebenemise, ning iga miljoni lastud padruni kohta ka kaks väiksemat vigastust, mispeale tuli F1ga välismaiste padrunite kasutamine keelata. 15 000 eksemplaris toodetud G2 võttis kasutusele merevägi, maavägi aga jätkas F1 kasutamist.[3]

2010. aastatel kerkis päevakorda FAMASi väljavahetamine, kuna relvad hakkasid vanaks jääma ja ei töötanud NATO messingpadrunitega. Ka Saint-Étienne'i relvatehas oli suletud 2002. aastal, kui ka viimased FAMASid olid toodetud. Saint-Étienne'i tehase sulgemise tõttu ei olnud kodumaiste automaatide tootmine enam võimalik. Mais 2014 kuulutaski Prantsusmaa kaitseministeerium välja Euroopa Liidu-ülese konkurssi sõjaväele vähemalt 90 000 relva tarnimiseks.[4] Kandideerisid Beretta ARX160, SIG SG 550, Horvaatia VHS-2, FN SCAR ja HK416.[5] Lõpuks jäid sõelale kaks viimast, augustis 2016 teatas kaitseministeerium, et valituks osutus HK416.[6] FAMASi hakkavad edaspidi kasutama Rahvuskaart ja kodumaised politseiüksused, kuni 2028. aastani ka reserv- ja tagalaüksused.

Kasutajad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Mizokami, Kyle. "Everything You Need to Know About France's Prized FAMAS Rifle". National Interest.
  2. "POTD: FAMAS in the 126e Régiment d'Infanterie". The Firearm Blog (Ameerika inglise). 14. aprill 2021. Vaadatud 14. aprill 2021.{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link)
  3. "Classic Guns: French FAMAS Bullpup Rifle". 13. september 2018.
  4. "France Launches Program to Replace FAMAS Rifle". The Firearm Blog. 20. mai 2014.
  5. "Why France Loves the Heckler & Koch HK416 Rifle". 24. veebruar 2019.
  6. "BREAKING: The Next French Infantry Rifle Is German – Heckler & Koch Reportedly WINS French AIF Rifle Competition". The Firearm Blog. 30. august 2016.
  7. Bishop, Chris. Guns in Combat. Chartwell Books, Inc (1998). ISBN 0-7858-0844-2.
  8. 8,0 8,1 Jones, Richard D. Jane's Infantry Weapons 2009/2010. Jane's Information Group; 35 edition (27 January 2009). ISBN 978-0-7106-2869-5.
  9. Anders, Holger (juuni 2014). Identifier les sources d'approvisionnement: Les munitions de petit calibre en Côte d'Ivoire (PDF) (prantsuse). Small Arms Survey and United Nations Operation in Côte d'Ivoire. Lk 15. ISBN 978-2-940-548-05-7. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 9. oktoober 2018. Vaadatud 5. september 2018.
  10. Marot, Jean-Baptiste (7. aprill 2011). "Comment les forces pro-Ouattara ont préparé l'offensive contre Gbagbo". France 24. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2018. Vaadatud 7. september 2018.
  11. Duhem, Vincent (13. aprill 2011). "La France les deux pieds dans le plat ivoirien". Slate.fr (prantsuse). Originaali arhiivikoopia seisuga 24. november 2018. Vaadatud 23. november 2018.
  12. Kemp, Ian (aprill–mai 2007). Assault rifles in a 5.56 mm evolution: the fielding of new designs and the upgrade of existing weapons will ensure that 5.56 mm remains the predominant assault rifle calibre. Armada International (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 12. september 2018. Vaadatud 12. september 2018.
  13. "Kopassus & Kopaska – Specijalne Postrojbe Republike Indonezije" (horvaadi). Hrvatski Vojnik Magazine. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. august 2010. Vaadatud 12. juuni 2010.
  14. Small Arms Survey (2012). "Surveying the Battlefield: Illicit Arms in Afghanistan, Iraq, and Somalia". Small Arms Survey 2012: Moving Targets. Cambridge University Press. Lk-d 320–321. ISBN 978-0-521-19714-4. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 31. august 2018. Vaadatud 30. august 2018.
  15. "Des militaires camerounais arrêtés au Tchad". BBC News (prantsuse). 9. mai 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. september 2018. Vaadatud 12. september 2018.
  16. Berman, Eric G.; Lombard, Louisa N. (detsember 2008). The Central African Republic and Small Arms: A Regional Tinderbox (PDF). Small Arms Survey. Lk-d 82, 94. ISBN 978-2-8288-0103-8. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 7. jaanuar 2017. Vaadatud 4. september 2018.
  17. "Geeks spot French rifles in PNG coup attempt". Keith Jackson & Friends: PNG ATTITUDE. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 29. veebruar 2012.
  18. "PNG's mutineers trade guns for amnesty". The Australian. 31. jaanuar 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. veebruar 2012. Vaadatud 29. veebruar 2012.
  19. 19,0 19,1 Marchington, James (2004). The Encyclopedia of Handheld Weapons. Lewis International, Inc. ISBN 1-930983-14-X
  20. Mizokami, Kyle. "How The FAMAS Rifle Became A Game-Changer for the French Military". National Interest.
  21. Binnie, Jeremy; de Cherisey, Erwan (2017). "New-model African armies" (PDF). Jane's. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22. juuni 2017.
  22. "Des Famas en Syrie, preuve que la France arme les islamistes?". France-Soir (prantsuse). 30. august 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. september 2018. Vaadatud 12. september 2018.
  23. https://www.facebook.com/thailandlegion/photos/ปืน-famas-ของ-ทบไทย/1531098843586201/
  24. https://pantip.com/topic/37166964
  25. "L'opposant tchadien Saleh toujours porté disparu". France 24. 18. märts 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2018. Vaadatud 16. oktoober 2018.
  26. "Tchad : Instruction de 70 élèves-officiers tchadiens au combat d'infanterie". ecpad.fr. French Ministry of Defense. 30. märts 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2018. Vaadatud 16. oktoober 2018.
  27. "Vanuatu Daily Newspaper". modestclub.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. november 2013.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]