Eustaatius Miido
Ilme
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2022) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2022) |
Eustaatius Miido VR II/3 (kuni 1936 Evstafi (Jevstafi) Miido; 16. juuni 1893 Pärnumaa – 7. november 1978) oli Eesti sõjaväelane (mereväeohvitser, kaptenleitnant, 1933).
Ta sündis Seli vallas Tani talus rätsepa Jüri (Georg) Miido esimese pojana.
- 1908 läks Seli rannas vette lastud kolmemastilise purjeka Planeet tekipoisiks.
- 1912 lõpetas Kuressaare merekooli.
- 1915 lõpetas Liibavi Kaugesõidu Merekooli ja Kroonlinna Mereväeohvitseride ettevalmistuse
- 1915 töötas nooremohvitserina Vene Balti mere sõjalaevastiku juhataja staabilaeval Kretšet ("Кречет")[1], hiljem oli nooremohvitser miinitraaleril.
- 1917 lõpetas navigatsiooniohvitseride kursused Soomes; määrati miinitraaleri nr 6 komandöriks, baas Turu sadam. Botnia lahe sõjaliste operatsioonide eest anti talle 3. järgu Stanislavi rist mõõkade ja lindiga.
- 1918 s/l Lembit side- ja navigatsiooni vahiohvitser. Laev võttis Vabadussõjas osa kõikidest mereväeoperatsioonidest, autasustati Vabadusristiga, mille juurde kuulus Tara talu Seli vallas Pootsi mõisas.
- 1920 vanemohvitser Lembitul.
- 1920 Mereväe Spetsialistide Kooli õppuste korraldamine ja juhatamine
- 1922 ülendati vanemleitnandiks ja määrati miiniristleja Lennuk vanemohvitseriks.
- 1922 sügisest Mereväe Kadettide Kooli ülema abi
- 1923 Viliandi komandör, õppereis Taani, Inglismaale, Prantsusmaale, Saksamaale ja Rootsi.
- 1924 Sulev komandör
- 1933 ülendati kaptenleitnandiks, oli Lennuk komandör selle müümiseni.
- 1934 ajutiselt Kaitselaevastiku divisjoniülem, Sulevi komandör.
- 1937 läks erru ja pere kolis Pootsi Tara talusse.
- 1941. aasta 14. juunil küüditati Eustaatius Miido (Sosva vangilaager 10 aastat + 5 aastat Novosibirski oblasti sovhoosis Pobeda), abikaasa Klaara, pojad Tõnis ja Henno, vanemad Liina ja Jüri Miido (Tomski oblasti Baktšari rajooni Lugovoi küla).
- 1957 naasis Eestisse. Miido töötas Pärnu sadamas deviaatorina, ehitas maja Viirale, kus elas surmani 1978. aastal.
Miido talumajal Pootsi-Munalaiu sadama teeristis on mälestustahvel.[2]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Rootsi Mõõgaordeni I klass
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Pensionipõlves kirjutas käsikirjad, mis tema poeg Henno Miido (sünd. 1926) lasi trükkida:
- "Vabadusiha" 2007 – noorus ja Vabadussõda,
- "Eustaatius Miido, eestlane" 2008 – kadettide 1923. aasta õppereis "Viliandil", visiit- ja kutsekaardid, kirjad Sosvast, muinaseestlaste meresõitudest.
- Henno Miido "Elujõud: lugemiseks noortele", Pärnu: Pärnumaa Koduloolaste Selts, 2007, 192 lk. – jutustab 1941. aasta juuniküüditamisest, elust Siberis, naasmisest kodumaale. ESTERis
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Kretšet" (vene keeles "Кречет") komandöriks 1915. aastast oli 2. järgu kapten vabahärra Rudolf von Mirbach (1882–1965; барон Рудольф Романович Мирбах)
- ↑ Audrulane Henno Miido koondas oma mereväeohvitserist isa meenutused[alaline kõdulink], Pärnu Postimees, 24.01.2008
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Audrulane Henno Miido täiendab Vabadussõja lugu. Pärnu Postimees, 15. detsember 2007
- Pärnumaa mees täiendab isa mälestuste abil Vabadussõja ajalugu. Postimees, 16. detsember 2007