Viljandi (purjelaev)

Viljandi (omaaegses kirjanduses Viliandi) oli Soomes ehitatud ja Eestis kasutusel olnud purjelaev – kolmemastiline kuunar. Algne nimi oli Gurli (teistel andmetel Gurk I.

Laev oli vahepeal kasutusel ka Eesti merejõudude õppelaevana.

Ajalugu

Laev ehitati Soomes Porvoos 1917. aastal. Selle algne nimi oli Gurli (teistel andmetel Gurk I) ning esimene omanik AB Borga Skärgard. Seejärel oli nimi Boris.

1922. aastal ostsid eestlased laeva ära ja ristisid Viljandiks. Eestis vahetusid mitu korda laeva omanikud, sealhulgas oli seotud ka poliitik Jaan Raamot.

1923. aastal oli Viljandi ajutiselt ümber ehitatuna mereväe käsutuses õppelaevana, sooritades vanemleitnant Eustaatius Miido juhtimisel kadettidega õppereisi Euroopasse.

Sügisel 1935 jäi Viljandi Gotlandi lähistel tormi kätte ja selles hukkus neli laeva pardalt merre uhutud inimest.

1936. aasta aprillis oli Viljandi teel Visbyst Norrköpingisse, kui tugevas tormis sai vigastada laeva tüür. Juhtimisvõimetu laev paisati Västerviki lähedal randa. Rootsi lootsid päästsid meeskonna ja reisijad, kuid laev hävis.

Kirjeldus

Laeva pikkus oli 34,44 m, laius 8 m ja süvis 3,18 m. Laeval oli Bolinderi abimootor, mis andis kiiruseks 6 sõlme.

Kirjandus

• Olaf Esna. "Kuunar Viljandi reisid ja hukk". Pärnu Postimees, 28. veebruar 2013
• "1923. Mootorpurjekas-õppelaev Viljandi". // 100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades. Eesti Meremuuseum. Tallinn 2015. Lk 18–19