Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks on Euroopa Nõukogu rahvusvaheline leping, mis sätestab Euroopa sotsiaalkindlustuse miinimumstandardid. Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks allkirjastati 16. aprillil 1964 Strasbourgis. Koodeks on sisu poolest suuresti analoogiline Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooniga nr 102, kuid sätestab sellest kõrgema miinimumstandardite taseme.[1]

Koodeks sätestab miinimumstandardid üheksa sotsiaalkindlustushüvitiste liigi suhtes:

  • arstiabi
  • haigushüvitis
  • töötushüvitis
  • vanadushüvitis
  • töövigastushüvitis
  • perehüvitis
  • emadushüvitis
  • invaliidsushüvitis
  • toitjakaotushüvitis.

Koodeksi miinimumstandardid puudutavad:

  • hüvitistega hõlmatavaid juhtumeid ehk kindlustatavaid sotsiaalseid riske - millistel juhtudel peavad lepinguosalised riigid hüvitisi maksma
  • kaitstavate isikute kategooriaid - millised isikute rühmad peavad olema hüvitistega kaetud
  • hüvitiste õiguse tekkimise kriteeriume - milliseid tingimusi on lubatud hüvitistele õiguse tekkimisel seada
  • hüvitiste maksmise kriteeriume - kui kaua tuleks erinevaid hüvitisi maksta, millistel tingimustel on lubatud hüvitiste maksmine lõpetada
  • hüvitiste taset - millisest tasemest hüvitise määr nn standardsetele hüvitisesaajatele ei tohiks olla väiksem.

Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi on ratifitseerinud 21 Euroopa Nõukogu liikmesriiki (sulgudes koodeksi jõustumise aasta antud riigi suhtes): Belgia (1970), Eesti (2005), Hispaania (2005), Holland (1968), Iirimaa (1972), Itaalia (1978), Kreeka (1982), Küpros (1993), Luksemburg (1969), Norra (1968), Portugal (1985), Prantsusmaa (1987), Rootsi (1968), Rumeenia (2010), Saksamaa (1972), Sloveenia (2005), Suurbritannia (1969), Šveits (1978), Taani (1974), Tšehhi (2001) ja Türgi (1981).

Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksile viitab parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikkel 12 paragrahv 2, mille kohaselt peab sotsiaalharta vastava sättega ühinenud riik: "tagama sotsiaalkindlustussüsteemi toimimise vähemalt sellisel tasemel, mis on vajalik Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimiseks".[2]

Eesti ühines Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga 19.mail 2004. aastal.[3] Koodeks jõustus Eesti suhtes 20. mail 2005. aastal.[4] Ratifitseerimisel tunnistas Eesti ennast seotuks 8 sotsiaalkindlustushüvitisi puudutava osaga 9-st. Eesti ei ratifitseerinud koodeksi töövigastushüvitisi puudutavat osa. Eesti on ühinenud ka Euroopa sotsiaalharta artikliga 12 (õigus sotsiaalkindlustusele).

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks
  2. Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta
  3. Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimise seadus
  4. Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]