Etšhmiadzini katedraal

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Etšmiadzini katedraal)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Etšhmiadzini katedraal. Vasakul läänepoolne, uuem kellatorn, paremal lõunapoolne kallatorn
Katedraali põhiplaan 5. sajandil (idasuund paremal)
Katedraali põhiplaan tänapäeval (idasuund üleval)

Etšmiadzini katedraal on 4. sajandist pärit kirik Etšhmiadzini kloostris Vagharšapatis, Armeenia Apostliku Kiriku emakirik ja maailma vanim riiklikult ehitatud kirik. Alates 2000. aastast kuulub see koos kloostri teiste ehitistega, Püha Gajane kirikuga, Püha Hripsime kirikuga, Püha Shoghakati kirikuga ja arheoloogiamälestise Zvarthnotshiga UNESCO maailmapärandi nimistusse[1].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Katedraal ehitati 301.–303. aastatel kuningas Trdat III ja Gregor Valgustaja eestvõttel purustatud paganliku templi asukohale[2]. Vanim osa katedraalist, mida on hilisematel sajanditel mitu korda ümber ehitatud ja täiendatud, pärineb 5. sajandist, kuna 480. aasta paiku ehitati katedraal uuesti endise kiriku alusmüüridele. See on ristikujulise põhiplaaniga nelja apsiidiga kirik neljale piilarile toetuva keskkupliga, olles sellisena maailma vanim kuppelkirik ja tähelepanuväärne tunnistus Armeenia kirikuarhitektuuri mõjust kristliku maailma kirikuarhitektuurile tervikuna - keskkupliga ristikujuline põhiplaan jõudis esmalt Bütsantsi arhitektuuri, sealtkaudu aga Lääne-Euroopasse[3].

Katedraali muqarnas-motiividega kuppel pärineb 17. sajandist, samuti lääneküljes asuv kellatorn (1653–1658). Katedraali muuseumis käärkambris asub suur hulk erinevatest ajaperioodidest pärit kirikuga seonduvaid esemeid, 10.–18. sajandi tarbe- ja dekoratiivkunsti meistriteoseid, nagu relikviaarid, karikad, ristid, liturgilised rõivad ja ja kirikulipud[4]. Eksponeeritud on ka reliikviad, nagu plangutükk Noa laevast ja Püha oda Geghardavankist.

Kloostriaias on eksponeeritud terve kollektsioon hatškareid eri aegadest ja kõikjalt Armeeniast.[5]

Lisaks arhitektuurile eristub Etšhmiadzini katedraal teistest Armeenia kirikutest siseruumi freskode poolest. Varaseimad lõi aastail 1712–1721 Naghash Hovnatan, säilinud on maalingud kupli ülemises osas ja Jumalaema kuju peaapsiidis. 18. sajandi esimesel poolel töötasid kirikus ka Hakob ja Harutjun Hovnatanjan, sajandi teisel poolel Hovnatan Hovnatanjan, kelle loodud on enamik maalinguid katedraalis. 19. sajandist pärinevad Mkrtum ja Hakob Hovnatanjani seinamaalid.[6]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]