Karikas

17. sajandi alguse hõbekarikas ümara kabja, ümmarguse pungise ja poolkeraja kupaga, mida alusel kaunistab metallpealis

Liturgianõud Araslövi kirikust Skånes – gooti vormides karikas ja pateen 14. sajandi lõpust

Karikas on sügava kausikese kujuline laieneva jalaga jooginõu, mis koosneb ketta- või koonusekujulisest alusest ehk kabjast, pungisega tüvesest ja kausikujulisest kupast. Võib olla valmistatud vääris- või muudest metallidest või klaasist.

Ajaloost

Vorm esineb juba Vana-Egiptuses.

Karikakujuline calix, millest paljudesse keeltesse on jõudnud karika nimetus (Chalice, Kelch), oli jooginõuna tuntud Vana-Roomas. Rooma calix kuulus odavate nõude hulka, mida tavaliselt tarvitati veinijoomiseks avalikes kohtades. See võis olla lihtne savikauss jalal, mõnikord radiaalselt kulgeva reljeefkaunistusega (näiteks lillemotiiviga), kuid rikaste roomlaste lauas võis see olla valmistatud ka väärismetallist või koguni mosaiikklaasist.

Kristlikus traditsioonis on karika kuju kinnistunud armulauakarikana. Armulauakarika varaseimaks eeskujuks peetakse 8. sajandist pärit Tassilo karikat.

Karikad, mida kasutati igapäevaste toidunõudena ja liturgilised karikad olid enam-vähem sama kujuga. Harvadel juhtudel võis funktsioon aja jooksul muutuda. Üks näide karikast, mis oli algselt tavaline jooginõu ja paarsada aastat hiljem kasutati kirikus armulauakarikana, on tänapäeval Briti Muuseumis asuv Lacocki karikas. Kiriku traditsioon välistab funktsiooni muutumise vastupidises suunas ja ei luba liturgilises kasutuses olnud objekti kasutada igapäevatalitustes tarbenõuna.

Sümboolikas

Karikat meenutav klaasnõu on kujutatud Järvakandi valla vapil, viidates enam kui saja-aastasele klaasisulatamise traditsioonile Järvakandis.. Sama sümbol on nüüdsel Kehtna valla vapil.

Vaata ka

• Pokaal
• Peeker
• Röömer
• Tiibkarikas
• Püha Graal
• Tsiboorium
• Auhind