Erik Aaes
Erik Aage Aaes (ka: Éric Aes; 27. aprill 1899 Nordby, Fanø – 19. märts 1966 Gentofte, Charlottenlund) oli taani teatri- ja filmikunstnik.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vanemad olid tüürimees Einar Aaes ja Kirsten Marie Jensen.
Aastal 1917 asus ta õppima Mereväe allohvitseride kooli (Marinens Underofficersskole), hiljem õppis ta kunstikoolis. Aastast 1919 töötas ta assistendina filmistuudios Nordisk Films Axel Bruuni käe all ning käis samal ajal tehnikakoolis. Hiljem oli ta Kopenhaageni teatris Folketeatret lavastaja Svend Gade abiline. Ta aitas Sven Gadel 1921 Berliinis "Hamletit" lavastada. Seal õppis ta ka 1921–1924 kunstkäsitöökoolis Kunstgewerbeschules Cesar Kleini käe all maalimist.
1920. aastatel töötas Aaes Berliinis teatrikunstnikuna. Aastal 1924 asus ta elama Pariisi, kus ta oli kuni 1932. aastani filmikunstnik Jean Renoiri, Alberto Cavalcanti ja teiste avangardfilmirežissööride filmides. Ta õppis seal mitmes maaliõppeasutuses. Aastal 1924 oli tal ka Kopenhaagenis Axelborgis koos P. Bille-Holsti, Johan F. Tryde ja Sophie Louise Wachtmeisteriga näitus. Aastal 1926 peatus ta Taanis ja Rootsis, töötades Svend Methlingi ("Peer Gynt") ja Ernst Rolfi lavastuste heaks. Kui 1931 puhkes helifilmikriis, sõitis Aaes Saksamaale, kus ta töötas kaks aastat graafiku ja plakatimaalijana.
1933. aastal naasis ta Taani. Algul töötas ta paar aastat plakatimaalijana, hiljem mitme Kopenhaageni teatri kunstnikuna.
1936. aastal oli ta kuu aega õppereisil Venemaal, et valmistuda "Katerina Ismailova" lavakujunduseks Kuninglikus Teatris (1937). Tema lavakujunduste seas on ka "Smeltediglen" ja "Brand" (Folketeatret) ning "Mus og Mænd" (1940, Riddersalen).
Ta töötas elu lõpuni filmi- ja teatrikunstnikuna.
Lavakujunduses taotles ta psühholoogilist mõju, eriti värvide abil. Filmides kasutas ta modernset interjööri. Tema kujundus filmides "Vredens Dag" (Carl Theodor Dreyer) ja "Ordet" (Dreyer) mängis lavastustes väga olulist rolli.
Ta on maetud Bispebjergi kalmistule Kopenhaagenis.
Lavakujundusi[muuda | muuda lähteteksti]
1936 "Katerina Ismailova" (Kuninglik Teater) 1940 "Lots Kone" (Riddersalen)
- 1952 "Kærlighed i Albanien" (Arte turné
- 1953 "Den kære Familie" (Folketeatret)
- 1954 "Levende Lys" (Apollo-Teatret)
- 1955 "Det lille Thehus" (Det Ny Teater)
- 1959 "Lukkede Døre (Fjernsynsteatret)
- 1960 "Den forelskede kamphane (Det Ny Teater)
Mõningaid tema kavandeid säilitatakse Osalos asuvas teatrimuuseumis (Teatermuseet).
Filmid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1926 "Feu Mathias Pascal" (Marcel L'Herbier)
- 1926 "Rien que les heures" (Alberto Cavalcanti)
- 1927 "La P'tite Lili" (Alberto Cavalcanti)
- 1928 "Tire-au-flanc" ("Tire au flanc"; Jean Renoir)
- 1928 "Yvette" (Alberto Cavalcanti)
- 1928 "En rade" (Alberto Cavalcanti)
- 1928 "La Petite marchande d'allumettes" (Jean Renoir)
- 1929 "Le Capitaine Fracasse" (Alberto Cavalcanti)
- 1935 "Bag Københavns Kulisser" (Arne Weel)
- 1937 "Plat eller krone" (Jon Iversen)
- 1938 "Under byens tage" (Johan Jacobsen)
- 1938 "Balletten danser" (Sven Gade)
- 1939 "En lille Tilfældighed" (Johan Jacobsen)
- 1939 "Elverhøj" (Svend Methling)
- 1939 "Den gamle Præst" (Jon Iversen)
- 1940 "Vagabonden" (Arne Weel)
- 1941 "Tak fordi du kom, Nick - !" (Svend Methling)
- 1941 "Tag det som en Mand - !" (Johan Jacobsen)
- 1941 "Tante Cramers Testamente" (Arne Weel)
- 1941 "Wienerbarnet" (Arne Weel)
- 1941 "Peter Andersen" (Svend Methling)
- 1941 "En Forbryder" (Arne Weel)
- 1941 "Tobiasnætter" (Johan Jacobsen)
- 1942 "Regnen holdt op" (Svend Methling)
- 1942 "Et Skud før Midnat" (Arne Weel)
- 1942 "Ta' Briller paa" (Arne Weel)
- 1942 "Nat-Ekspressen (P. 903)" (Svend Methling)
- 1942 "i kunde ha' det saa rart !" (Christen Jul)
- 1942 "Naar Bønder elsker" (Arne Weel)
- 1942 "Ballade i Nyhavn" (Johan Jacobsen)
- 1942 "Baby paa Eventyr" (Johan Jacobsen)
- 1943 "Som du vil ha' mig - !" (Johan Jacobsen)
- 1943 "Møllen" (Arne Weel)
- 1943 "Erik Ejegods Pilgrimsfærd" (Svend Methling)
- 1943 "Mine kære Koner" (Johan Jacobsen)
- 1943 "Vredens Dag" (Carl Theodor Dreyer)
- 1944 "Det kære København" (Svend Methling)
- 1944 "Det Store Ansvar" (Svend Methling)
- 1944 "De tre Skolekammerater" (Johan Jacobsen, Arne Weel)
- 1944 "Otte akkorder" (Johan Jacobsen)
- 1944 "Familien Gelinde" (Svend Methling)
- 1945 "Mens Sagføreren sover" (Johan Jacobsen)
- 1945 "Den usynlige Hær (Johan Jacobsen)
- 1945 "I gaar og i morgen" (Christen Jul, Søren Melson)
- 1946 "Far betaler" (Johan Jacobsen)
- 1946 "Brevet fra afdøde" (Johan Jacobsen)
- 1947 "Lykke på Rejsen" (Christen Jul)
- 1947 "My Name is Petersen" (Christen Jul)
- 1947 "Hatten er sat (John Price)
- 1948 "Calle og Palle" (Rolf Husberg)
- 1948 "Kristinus Bergman" (Astrid Henning-Jensen, Bjarne Henning-Jensen)
- 1948 "Hvor er Far?" (Charles Tharnæs)
- 1949 "Det gælder os alle" (Alice O'Fredericks)
- 1949 "Palle alene i verden" (Astrid Henning-Jensen)
- 1949 "Den stjålne minister" (Emanuel Gregers)
- 1949 "For frihed og ret" (Svend Methling)
- 1949 "Lejlighed til leje" (Emanuel Gregers)
- 1949 "Din fortid er glemt" (Charles Tharnæs)
- 1950 "Lyn-fotografen" (Mogens Fønss)
- 1950 "I gabestokken" (Jon Iversen, Alice O'Fredericks)
- 1950 "Smedestræde 4" (Arne Weel)
- 1950 "Mosekongen" (Jon Iversen, Alice O'Fredericks)
- 1951 "Hold fingrene fra Mor" (Jon Iversen)
- 1951 "Vores fjerde far" (Jon Iversen)
- 1951 "Dorte"
- 1952 "Avismanden" (Jon Iversen)
- 1952 "Kærlighedsdoktoren" (Asbjørn Andersen)
- 1952 "Ta' Pelle med" (Jon Iversen)
- 1953 "Min søn Peter" (Jon Iversen)
- 1953 "Hejrenæs" (Svend Methling)
- 1953 "Det gælder livet" (Jon Iversen)
- 1954 "Et eventyr om tre" (Svend Methling)
- 1954 "Sukceskomponisten" (Peer Guldbrandsen)
- 1955 "Ordet" (Carl Theodor Dreyer)
- 1955 "Flugten til Danmark" ("Escape from terror"; George Coogan, Jackie Coogan)
- 1955 "Mod og mandshjerte" (Peer Guldbrandsen)
- 1955 "Gengæld" (Peer Guldbrandsen)
- 1955 "Herr Puntila und sein Knecht Matti" (Alberto Cavalcanti)
- 1955 "Ild og jord" (Kai Wilton)
- 1956 "Tante Tut fra Paris" (Peer Guldbrandsen)
- 1956 "Den kloge mand" (Jon Iversen)
- 1957 "Der var engang en gade" (Peer Guldbrandsen)
- 1957 "Natlogi betalt" (Johannes Allen, Anker Sørensen)
- 1957 "Sønnen fra Amerika" (Jon Iversen)
- 1957 "Amor i telefonen" (Peer Guldbrandsen)
- 1957 "Hidden Fear" (André De Toth)
- 1957 "Für zwei Groschen Zärtlichkeit (Arthur Maria Rabenalt)
- 1958 "Det lille Hotel" (Jon Iversen)
- 1958 "Der Mann, der nicht nein sagen konnte" (Kurt Früh)
- 1958 "Mor skal giftes" (Jon Iversen)
- 1958 "Das haut einen Seemann doch nicht um" (Arthur Maria Rabenalt)
- 1959 "Der Frosch mit der Maske" (Harald Reinl
- 1960 "Gymnasiepigen" (Johannes Allen)
- 1960 "Der Rote Kreis" (Jürgen Roland)
- 1960 "Frihedens pris" (Annelise Hovmand)
- 1960 "Den sidste vinter" (Frank Dunlop, Anker Sørensen, Edvin Tiemroth)
- 1960 "Die Bande des Schreckens" (Harald Reinl)
- 1961 "Komtessen" (Erik Overbye, Anker Sørensen)
- 1961 "Ullabella" (Ole Walbom)
- 1961 "Harry og kammertjeneren" (Bent Christensen)
- 1961 "Gøngehøvdingen" (Annelise Hovmand)
- 1962 "Lykkens musikanter" (Peer Guldbrandsen)
- 1962 "Weekend" (Palle Kjærulff-Schmidt)
- 1963 "Sekstet" (Annelise Hovmand)
- 1963 "Dronningens vagtmester" (Johan Jacobsen)
- 1963 "En Söndag i september" (Jörn Donner)
- 1964 "Tine" (Knud Leif Thomsen)
- 1964 "Premiere i helvede" (Peer Guldbrandsen)
- 1965 "Flådens friske fyre" (Finn Henriksen)
- 1965 "Jag - en kvinna" (Mac Ahlberg)
- 1965 "Jensen længe leve" (Lau Lauritzen)
- 1965 "Regnvejr og ingen penge" (Gabriel Axel)
- 1965 "I brændingen" (Edvin Tiemroth)
- 1966 "Sult" (Henning Carlsen)
- 1968 "Sangerportræt: Ib Hansen" (Preben Montel, Erik Schack)
Filmirollid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1927 "La P'tite Lili" (Alberto Cavalcanti) – purjus madrus
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Erik Aaesi abikaasa oli Karin Eugenie Pfeil (sündis 8. oktoobril 1919 Kopenhaagenis), kelle vanemad olid ärijuht Edvard Wilhelm Pfeil ja Karen Julie Andersen.