Konstantin Treffner: erinevus redaktsioonide vahel

Konstantin Edmund Treffner
Sünniaeg	13. oktoober 1885
Sünnikoht	Koorküla vald, Viljandimaa
Surmaaeg	9. detsember 1978
Amet	haridusminister 1919-1920
Haridus	füüsika-matemaatika teaduskond
Õppeasutus	Tartu Ülikool
Eriala	matemaatika-, füüsika- ja kosmograafiaõpetaja

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 23. märts 2022, kell 21:47

Konstantin Edmund Treffner (13. oktoober 1885 Koorküla vald, Viljandimaa – 9. detsember 1978 Tallinn) oli eesti haridustegelane ja koolijuht.

Elukäik

Konstantin Treffner sündis Helme kihelkonnas Koorküla vallas käsitöölise pojana. Õppis Koorküla vallakoolis, Paide linnakoolis (1896–1901) ning keskhariduse omandas Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, mille lõpetas 1905. Samal aastal astus Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda. Kui ülikool 1905. aasta rahutuste tagajärjel ajutiselt suleti, omandas ta Tartu Aleksandri Gümnaasiumi juures koduõpetaja kutse matemaatikas ja asus 1906. aasta alguses õpetaja ning kasvataja kohale H. Treffneri gümnaasiumis. Seal töötas ta kuni 1913. aastani, mil jätkas oma õpinguid ülikoolis. Üliõpilasena töötas ta Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi õpetajana. Lõpetas 1917. aastal Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna matemaatika-, füüsika- ja kosmograafiaõpetaja kutsega matemaatika alal.

Sama aasta sügisel valiti ta Treffneri gümnaasiumi direktoriks. Oktoobrist 1919 kuni juulini 1920, oli ta haridusministriks Jaan Tõnissoni esimeses valitsuses Töötas koolidirektorina kuni 1940. aastani. 1940. aastal kolis Tallinna, kus töötas matemaatikaõpetajana Tallinna 7. Keskkoolis (1940–1950), Tallinna Kalandustehnikumis (1950–1959) ja Tallinna Ehitustehnikumis (1952–1959).

Ühiskondlik tegevus

Pedagoogilise tegevuse kõrval võttis Treffner osa Eesti avalikust elust. Aastail 1917–1919 oli ta Eesti Kooliõpetajate Keskliidu esimees, hiljem pikemat aega Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige ja mitme õpetajate kongressi juhataja. Esimesel Balti riikide õpetajate kongressil Riias 1925. aastal oli ta Eesti delegatsiooni juht. 1921. aastast oli ta Tartu keskkoolide juhatajatekogu esimees. Treffneri ministriks olles töötati välja ja võeti vastu algkooliseadus, tehnikumiseadus, loodi üldine hariduskorraldus, plaaniti kutsekoolide avamist jms.

Konstantin Treffner oli tegev noorsoo organiseerimisel ning juhtimisel. Treffner oli aastaid üleriikliku skautide maleva peavanem ja Tartu skautide maleva vanem. Kui 1930. aastal kutsuti ellu noorkotkaste ülemaaline noorsoo-organisatsioon, asus ta noorkotkaste maleva abivanemaks ja hiljem Treffneri gümnaasiumi noorkotkaste malevkonna vanemaks. Kaitseliidu idee agara pooldajana oli ta tegev Tartu õppurmalevkonna juhatuse liikmena. Oli ajakirja Eesti Skaut vastutav toimetaja (1921–1931) ja ajakirja Tõusmed vastutav toimetaja (1926–1927).

Isiklikku

Konstantin Treffner oli Hugo Treffneri lellepoja pojapoeg.

Tunnustus

Kotkaristi III klassi teenetemärk, 1933
Valgetähe III klassi teenetemärk, 1938

Eelnev Juhan Kartau	Eesti haridusminister 1919 – 1920	Järgnev Friedrich Sauer

Allikas

Koolidirektor K. Treffner 50-aastane - Uus Eesti 12.10.1935

@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 == Elukäik ==
-Konstantin Treffner sündis [[Helme kihelkond|Helme kihelkonnas]] Koorküla vallas käsitöölise pojana. Õppis [[Koorküla]] vallakoolis, [[Paide]] linnakoolis ([[1896]]-[[1901]]) ning keskhariduse omandas Tartus [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri eragümnaasiumis]], mille lõpetas [[1905]]. Samal aastal astus [[Tartu Ülikool]]i füüsika-matemaatika teaduskonda. Kui ülikool 1905. aasta rahutuste tagajärjel ajutiselt suleti, omandas ta  [[Tartu Aleksandri Gümnaasium]]i juures koduõpetaja kutse matemaatikas ja asus 1906. aasta alguses õpetaja ning kasvataja kohale H. Treffneri gümnaasiumis. Seal töötas ta kuni 1913. aastani, mil jätkas oma õpinguid ülikoolis. Üliõpilasena töötas ta [[Miina Härma Gümnaasium|Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi]] õpetajana.  Lõpetas 1917. aastal Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna matemaatika-, füüsika- ja kosmograafiaõpetaja kutsega matemaatika alal.
+Konstantin Treffner sündis [[Helme kihelkond|Helme kihelkonnas]] Koorküla vallas käsitöölise pojana. Õppis [[Koorküla]] vallakoolis, [[Paide]] linnakoolis ([[1896]]–[[1901]]) ning keskhariduse omandas Tartus [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri eragümnaasiumis]], mille lõpetas [[1905]]. Samal aastal astus [[Tartu Ülikool]]i füüsika-matemaatika teaduskonda. Kui ülikool 1905. aasta rahutuste tagajärjel ajutiselt suleti, omandas ta [[Tartu Aleksandri Gümnaasium]]i juures koduõpetaja kutse matemaatikas ja asus 1906. aasta alguses õpetaja ning kasvataja kohale H. Treffneri gümnaasiumis. Seal töötas ta kuni 1913. aastani, mil jätkas oma õpinguid ülikoolis. Üliõpilasena töötas ta [[Miina Härma Gümnaasium|Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi]] õpetajana. Lõpetas 1917. aastal Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna matemaatika-, füüsika- ja kosmograafiaõpetaja kutsega matemaatika alal.
 Sama aasta sügisel valiti ta Treffneri gümnaasiumi direktoriks. Oktoobrist 1919 kuni juulini 1920, oli ta haridusministriks [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|Jaan Tõnissoni esimeses valitsuses]] Töötas koolidirektorina kuni 1940. aastani. 1940. aastal kolis Tallinna, kus töötas matemaatikaõpetajana [[Tallinna 7. Keskkool]]is [[1940|(1940]]–[[1950]]), [[Tallinna Kalandustehnikum]]is ([[1950]]–[[1959]]) ja [[Tallinna Ehitustehnikum]]is ([[1952]]–[[1959]]).
 == Ühiskondlik tegevus ==
-Pedagoogilise tegevuse kõrval võttis Treffner aktiivselt osa Eesti avalikust elust. Aastail 1917-1919 toimis ta [[Eesti Kooliõpetajate Keskliit|Eesti Kooliõpetajate Keskliidu]] esimehena, hiljem pikemat aega [[Eesti Õpetajate Liit|Eesti Õpetajate Liidu]] juhatuse liikmena ja mitme õpetajate kongressi juhatajana. Esimesel Balti riikide õpetajate kongressil Riias, 1925. aastal oli ta Eesti delegatsiooni juht. Aastast 1921 oli ta Tartu keskkoolide juhatajatekogu esimees. Treffneri ministriks olles töötati välja ja võeti vastu algkooliseadus, tehnikumiseadus, loodi üldine hariduskorraldus, plaaniti kutsekoolide avamist jms.
+Pedagoogilise tegevuse kõrval võttis Treffner osa Eesti avalikust elust. Aastail 1917–1919 oli ta [[Eesti Kooliõpetajate Keskliit|Eesti Kooliõpetajate Keskliidu]] esimees, hiljem pikemat aega [[Eesti Õpetajate Liit|Eesti Õpetajate Liidu]] juhatuse liige ja mitme õpetajate kongressi juhataja. Esimesel Balti riikide õpetajate kongressil Riias 1925. aastal oli ta Eesti delegatsiooni juht. 1921. aastast oli ta Tartu keskkoolide juhatajatekogu esimees. Treffneri ministriks olles töötati välja ja võeti vastu algkooliseadus, tehnikumiseadus, loodi üldine hariduskorraldus, plaaniti kutsekoolide avamist jms.
-Konstantin Treffner oli tegev noorsoo organiseerimisel ning juhtimisel. Treffner oli aastaid üleriikliku skautide maleva peavanem ja Tartu skautide maleva vanem. Kui 1930. aastal kutsuti ellu  noorkotkaste ülemaaline noorsoo-organisatsioon, asus ta noorkotkaste maleva abivanemaks ja hiljem Treffneri gümnaasiumi noorkotkaste malevkonna vanemaks. [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] idee agara pooldajana oli ta tegev Tartu õppurmalevkonna juhatuse liikmena. Oli ajakirja [[Eesti Skaut]] vastutav toimetaja ([[1921]]–[[1931]]) ja ajakirja [[Tõusmed (ajakiri)|Tõusmed]] vastutav toimetaja ([[1926]]–[[1927]]).
+Konstantin Treffner oli tegev noorsoo organiseerimisel ning juhtimisel. Treffner oli aastaid üleriikliku skautide maleva peavanem ja Tartu skautide maleva vanem. Kui 1930. aastal kutsuti ellu noorkotkaste ülemaaline noorsoo-organisatsioon, asus ta noorkotkaste maleva abivanemaks ja hiljem Treffneri gümnaasiumi noorkotkaste malevkonna vanemaks. [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] idee agara pooldajana oli ta tegev Tartu õppurmalevkonna juhatuse liikmena. Oli ajakirja [[Eesti Skaut]] vastutav toimetaja ([[1921]]–[[1931]]) ja ajakirja [[Tõusmed (ajakiri)|Tõusmed]] vastutav toimetaja ([[1926]]–[[1927]]).
 == Isiklikku ==