Aristide Maillol: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Echoecho (arutelu | kaastöö)
1341 muudatust
Resümee puudub
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus
Echoecho (arutelu | kaastöö)
1341 muudatust
Resümee puudub
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus
44. rida: 44. rida:
1889. aastal hakkas Maillol kujundama tapeete ja kangaid ning avas 1893. aastal kodulinnas Banyuls-sur-Meris töökoja. Tema lõngadele ja kangastele andis ainulaaduse isevärvitud vill. Inspiratsiooni sai ta [[Cluny]] keskaegse kunsti muuseumis nähtud keskaja kunstist.<ref name=":2" />
1889. aastal hakkas Maillol kujundama tapeete ja kangaid ning avas 1893. aastal kodulinnas Banyuls-sur-Meris töökoja. Tema lõngadele ja kangastele andis ainulaaduse isevärvitud vill. Inspiratsiooni sai ta [[Cluny]] keskaegse kunsti muuseumis nähtud keskaja kunstist.<ref name=":2" />


Aja jooksul hakkas Mailloli nägemine halvenema ning ta oli sunnitud tapeedi- ja kangadisainist loobuma ja ta hakkas proovima kätt hoopis [[skulptor]]ina.<ref name=":2" /> Ta esimesed juugendmõjutustega [[Bareljeef|bareljeefid]] olid tehtud puust. Tuntuimad neist on puust bareljeef "Tantsijanna" (''Danseuse'', 1896; Orsay muuseum)<ref>{{Netiviide|url=https://www.musee-orsay.fr/fr/oeuvres/danseuse-15402|pealkiri=Aristide Maillol: Danseuse|väljaanne=Orsay muuseum|vaadatud=19. jaanuaril 2022}}</ref>, "Naine mandoliiniga" (''Femme à la mandoline''; Mailloli muuseum Pariisis) ja "Naine mõtisklevas poosis" (''Femme assise dans une pose méditative''; Mailloli muuseum Pariisis). Üsna pea loobus ta puidu kasutamisest, kuna selle viimistlemine oli liiga ajakulukas, ning võttis kasutusele [[savi]] ja [[terrakota]].<ref name=":2" /> Sajandivahetuseks oli ta välja kujundanud oma stiili, tänu millele sai ta hiljem rahvusvaheliselt tuntuks.
Aastate jooksul hakkas Mailloli nägemine halvenema, ta oli sunnitud tapeedi- ja kangadisainist loobuma ning hakkas kätt proovima hoopis [[skulptor]]ina.<ref name=":2" /> Ta esimesed juugendmõjutustega [[Bareljeef|bareljeefid]] olid tehtud puust. Tuntuimad neist on bareljeef "Tantsijanna" (''Danseuse'', 1896; Orsay muuseum)<ref>{{Netiviide|url=https://www.musee-orsay.fr/fr/oeuvres/danseuse-15402|pealkiri=Aristide Maillol: Danseuse|väljaanne=Orsay muuseum|vaadatud=19. jaanuaril 2022}}</ref>, "Naine mandoliiniga" (''Femme à la mandoline''; Mailloli muuseum Pariisis) ja "Naine mõtisklevas poosis" (''Femme assise dans une pose méditative''; Mailloli muuseum Pariisis). Üsna pea loobus ta puidu kasutamisest, kuna seda oli ajakulukas viimistleda, ning võttis kasutusele [[savi]] ja [[terrakota]].<ref name=":2" />
⚫
[[Fail:Perpignan Maillol La Pensée (1).jpg|pisi|Pronkssulptuur "La Méditerranéenne" (1905; [[:en:Perpignan|Perpignani]] raekoja sisehoov)]]Sajandivahetuseks oli Maillol välja kujundanud oma stiili, tänu millele sai hiljem rahvusvaheliselt tuntuks. Tema loomingu keskne teema oli naisekeha. Teda huvitas naise keha massi, volüümikuse, joonelisuse ja ruumilisuse kujutamine.<ref name=":0" /> Erinevalt skulptor [[Auguste Rodin]]ist, kes keskendus pigem emotsionaalsele poolele, oli Maillol huvitatud vormist.<ref name=":2" /> Esialgu kujutas ta riietatud naisi, kuid pärast abiellumist lisandusid ta loomingusse aktid. Ta kujutas naisi paljudes poosides, lihtsustades ja harmoniseerides naisekeha vormi.<ref name=":4">{{Netiviide|url=http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=The J. Paul Getty Museum|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
[[Fail:Perpignan Maillol La Pensée (1).jpg|pisi|Pronkssulptuur "La Méditerranéenne" (1905; [[:en:Perpignan|Perpignani]] raekoja sisehoov)]]
⚫
Mailloli loomingu keskne teema oli naisekeha. Teda huvitas naise keha massi, volüümikuse, joonelisuse ja ruumilisuse kujutamine.<ref name=":0" /> Erinevalt skulptor [[Auguste Rodin]]ist, kes keskendus pigem emotsionaalsele poolele, oli Maillol huvitatud vormist.<ref name=":2" /> Esialgu kujutas ta riietatud naisi, kuid pärast abiellumist lisandusid ta loomingusse aktid. Ta kujutas naisi paljudes poosides, lihtsustades ja harmoniseerides naisekeha vormi.<ref name=":4">{{Netiviide|url=http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=The J. Paul Getty Museum|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>


1902. aastal märkas Mailloli töid kunstikaupmees [[Ambroise Vollard]], kes oli varem olnud ka [[Paul Cézanne|Paul Cézanne’i]], [[Pierre-Auguste Renoir|Pierre-Auguste Renoir']], [[Pablo Picasso]] ja [[Vincent van Gogh]]i toetaja. Tänu temale leidis Maillol jõukamaid kliente ning sai kasutusele võtta kallemaid materjale, nagu [[pronks]] ja [[marmor]]. Säärane tunnustus ja rahaline toetus andis Maillolile skulptorina suurema enesekindluse. Samal aastal toimus tema esimene isikunäitus Vollardi galeriis, kus oli välja pandud tema kangad, pisiplastika, maalid ja esimesed skulptuurid.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>
1902. aastal märkas Mailloli töid kunstikaupmees [[Ambroise Vollard]], kes oli varem olnud ka [[Paul Cézanne|Paul Cézanne’i]], [[Pierre-Auguste Renoir|Pierre-Auguste Renoir']], [[Pablo Picasso]] ja [[Vincent van Gogh]]i toetaja. Tänu temale leidis Maillol jõukamaid kliente ning sai kasutada kallimaid materjale, nagu [[pronks]] ja [[marmor]]. Säärane tunnustus ja rahaline toetus andis talle skulptorina suurema enesekindluse. Samal aastal toimus tema esimene isikunäitus Vollardi galeriis, kus olid välja pandud ta kangad, pisiplastika, maalid ja esimesed skulptuurid.<ref name=":2" />


1900. aastal alustas Maillol esimest suuremat skulptuuri, pronksist skulptuuri "Istuv naine" (ka ''La Pensée'', 1902; [[New Yorgi moodsa kunsti muuseum]]). Esimese variandiga ta väga rahule ei jäänud ning paar aastat hiljem valmis teine versioon "La Méditerranée" (1905; asub Perpignani raekoja sisehoovis). See kujutab poolistuvas-poollebavas asendis naist, mille loomisel kasutas ta modellina abikaasat. Kriitikud on öelnud, et mõne rakursi alt meenutab skulptuur kuubikut.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> "La Méditerranée" jõudis ka 1905. aasta Pariisi Sügissalongi, kus sai suure tähelepanu osaliseks. Teost märkas mitu jõukat klienti, kes tellisid Maillolilt pronkskujusid. Oma versiooni teosest tellis 1923. aastal ka Prantsusmaa valitsus (kuulub Orsay muuseumile, asub Pariisis Carouseli aias). Pärast näitusel osalemist annetas Maillol "La Méditerranée" Perpignani linnale.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Cheminsdememoire.gouv.fr|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>
Kaks aastat varem, 1900. aastal oli Maillol alustanud esimest suuremat skulptuuri, pronksskulptuuri "Istuv naine" (ka ''La Pensée'', 1902; [[New Yorgi moodsa kunsti muuseum]]). Esimese variandiga ta väga rahule ei jäänud ning paar aastat hiljem valmis teine versioon, "La Méditerranée" (1905; asub Perpignani raekoja sisehoovis). See kujutab poolistuvas-poollebavas asendis naist, mille modellina kasutas ta abikaasat. Kriitikud on öelnud, et mõne rakursi alt meenutab skulptuur kuubikut.<ref name=":0" /> "La Méditerranée" jõudis ka 1905. aasta Pariisi Sügissalongi, kus sai suure tähelepanu osaliseks. Teost märkas mitu jõukat klienti, kes soovisid temalt tellida pronkskujusid. 1923. aastal tellis ka Prantsusmaa valitsus sellest ühe versiooni (kuulub Orsay muuseumile, asub Pariisis Carouseli aias). Pärast näitusel osalemist annetas Maillol "La Méditerranée" Perpignani linnale.<ref name=":1" />[[Fail:Rivière by Aristide Maillol, Tuileries, Paris 7 October 2012.jpg|pisi|Pliiskulptuur "Jõgi" (''La Rivière'', 1938–1939; Orsay muuseum)]]Järgmisteks kaalukamateks teosteks sellest perioodist on 1907. aastal valminud skulptuurid "Iha" (''Désir''; Orsay muuseum) ja "Rattur" (''Le Coureur cycliste'' või ''Le Petit cycliste''; Foggi kunstimuuseum)<ref>{{Netiviide|url=https://frenchsculpture.org/index.php/Detail/objects/30480/lang/fr_FR|pealkiri=Maillol, Aristide|väljaanne=Frenchsculpture.org|vaadatud=19. jaanuaril 2022}}</ref>. Viimase lõi ta jalgrattur Gaston Colini auks ning see kujutas endast saledat lihaselist meesvormi. Kriitikud ei hinnanud teost ja nimetasid seda ülepingutatuks.<ref name=":2" /> "Rattur" oli üks kolmest meest kujutavast skulptuurist "Atleedi" (''Athlète'') ja "Sureva sõdalase" (''Guerrier mourant'', 1932; asub Banyuls-sur-Meri hukkunute monumendil) kõrval.<ref>{{Netiviide|url=https://www.musee-orsay.fr/fr/oeuvres/le-cycliste-15407|pealkiri=Le Cycliste|väljaanne=Orsay muuseum|vaadatud=20. jaanuaril 2022}}</ref>


⚫
1904. aastaks oli Maillolil Pariisi lähedal [[Marly-le-Roi|Marly-le-Rois]] ateljee, kus ta veetis enamiku ajast, kuid talved oli ta siiski kodulinnas. 1906. aastal tellis [[Puget-Théniers|Puget-Théniersi]] kommuun Maillolilt monument mälestamaks sotsialistist riigitegelast [[Louis Auguste Blanqui|Louis Auguste Blanquid]], kes oli põhimõtete tõttu pea poole elust vanglas veetnud.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> Naisakt "Ahelreaktsioon" (''L'Action enchaînée'', 1905–1908; originaal asub Puget-Théniersis) ei ole Mailloli stiilile iseloomulik, sest kujutab agressiivses poosis naist. Tavaliselt on ta teosed rafineeritud, tundliku, süütu ja melanhoolse tooniga.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tate.org.uk/art/artists/aristide-maillol-1555|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Tate Modern|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
Järgmisteks olulisteks teosteks sellest perioodist on 1907. aastal valminud skulptuurid "Iha" (''Désir''; Orsay muuseum) ja "Rattur" (''Le Coureur cycliste'' või ''Le Petit cycliste''; Foggi kunstimuuseum)<ref>{{Netiviide|url=https://frenchsculpture.org/index.php/Detail/objects/30480/lang/fr_FR|pealkiri=Maillol, Aristide|väljaanne=Frenchsculpture.org|vaadatud=19. jaanuaril 2022}}</ref>. Kuigi Maillol keskendus tavaliselt naisekeha kujutamisele, oli "Rattur" üks kolmest meesfiguurist tema loomingus. Ta lõi selle jalgrattur Gaston Colini auks ning see kujutas endast saledat, kuid lihaselist meesvormi. Kriitikud ei hinnanud teost, seda nimetati ülepingutatuks.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Teised meesfiguurid tema loomingus kannavad nimesid "Atleet" ja "Surev sõdalane".<ref>{{Netiviide|url=https://www.musee-orsay.fr/en/collections/works-in-focus/sculpture/commentaire_id/the-cyclist-|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Orsay muuseum}}</ref>


⚫
1908. aastal reisis Maillol [[Kreeka]]sse, kus tutvus lähemalt [[Vanakreeka kunst|vanakreeka]] klassikalise kunstiga. Märkmetes kirjeldab ta, et nähtud arhitektuur ja kunstiteosed täiustasid teda skulptorina väga palju.<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide|autor=Alexandra Koroxenidis|url=https://www.ekathimerini.com/culture/24674/modern-forms-of-human-figure-hark-back-to-ancient-past/|pealkiri=Modern forms of human figure hark back to ancient past|väljaanne=Ekathimerini.com|aeg=2. august 2004|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>[[Fail:Perpignan Maillol Pomone.jpg|pisi|Pronksskulptuur "Pomona tuunikas" (''Pomone à la tunique'', 1921; Hyacinthe-Rigaud' muuseum Perpignanis)|363x363px]]
⚫
1904. aastaks oli Maillolil Pariisi lähedal Marly-le-Rois ateljee, kus ta veetis enamiku ajast, kuid talved oli ta siiski kodulinnas. 1906. aastal telliti Maillolilt monument mälestamaks Louis Blanquid, kes oli põhimõtete tõttu pea poole elust vanglas veetnud.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> See skulptuur oli agressiivse hoiakuga akt naisest ning kandis nime "Ahelreaktsioon". Teos polnud Maillolile ja ta stiilile iseloomulik. Reeglina on tema teosed rafineeritud, tundlikud, süütud ja melanhoolsed.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tate.org.uk/art/artists/aristide-maillol-1555|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Tate Modern|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>


⚫
Kuigi Maillol eelistas 40. eluaastatest peale skulptorina töötada, naasis ta aastate jooksul mitu korda kahemõõtmeliste teoste juurde. Ta illustreeris [[Paul Verlaine]]'i luulekogu "Laulud temale" (1891) ning lõi [[Vergilius]]e eepost "Bukoolika" (ilmus 1912) illustreerivad puulõiked. 1939. aastal jätkas ta isegi maalimist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Aristide-Maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Britannica|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
⚫
1908. aastal reisis Maillol [[Kreeka]]sse, kus tutvus lähemalt [[Vanakreeka kunst|vanakreeka]] klassikalise kunstiga. Oma märkmetes kirjeldab ta, et nähtud arhitektuur ja kunstiteosed täiustasid teda kui skulptorit väga palju.<ref name=":4">{{Netiviide|url=http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=The J. Paul Getty Museum|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Alexandra Koroxenidis|url=https://www.ekathimerini.com/culture/24674/modern-forms-of-human-figure-hark-back-to-ancient-past/|pealkiri=Modern forms of human figure hark back to ancient past|väljaanne=Ekathimerini.com|aeg=2. august 2004|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>


Tema loomingu esimene välisnäitus toimus 1913. aastal Hollandis Rotterdamer Kunstringis. 12 aastat hiljem toimus esimene suurem näitus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Kahe [[Sõdadevaheline periood|maailmasõja]] vahel lõi ta tasuta neli monumenti, millega mälestas [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] hukkunuid. Tema loodud lahendusega monumendid asuvad [[Elne]]'is (1918–1925), [[Port-Vendres]]'s (1919), [[Céret]]'s (1922) ja Banyuls-sur-Meris (1932). Ta pühendas ühe skulptuuri, pliiskulptuuri "Jõgi" (''La Rivière'', 1938–1939, lõpetatud 1943; Orsay muuseum, koopia [[New Yorgi moodsa kunsti muuseum|New Yorgi moodsa kunsti muuseumis]]) ka romaanikirjanik [[Henri Barbusse]]'ile. Ta viimane teos, "Harmoonia" (''Harmonie'', alustatud 1940), jäi ta ootamatu surma tõttu poolikuks.<ref name=":1" /><ref name=":3" />
⚫
Maillol läks oma karjääri jooksul korduvalt skulptuuride juurest tagasi kahemõõtmeliste teoste juurde. Enim eelistas ta siiski skulptorina töötada. 1912. aastal lõi ta versiooni puulõikeid [[Vergilius]]e eepose jaoks ning hiljem illustreeris ka poeet [[Paul Verlaine]]'i luulekogu "Laulud temale". 1939. aastal jätkas ta isegi maalimist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Aristide-Maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Britannica|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
[[Fail:Rivière by Aristide Maillol, Tuileries, Paris 7 October 2012.jpg|pisi|Skulptuur "Jõgi" (Pariisis)]]
Suur hulk Mailloli teoseid asub praegu temanimelises muuseumis Pariisis. Muuseumi asutas kunstniku sõber Dina Vierny, kes oli aastaid Mailloli (nagu ka [[Henri Matisse]]'i ja [[Pierre Bonnard]]i) modell. Vierny oli muusaks skulptuuridele "Mägi", "Õhk ja mägi". Mailloli kodu on tehtud samuti muuseumiks. Seal on võimalik näha kunstniku visandeid ja muid töid. New Yorgis asuva [[Metropolitan Opera|Metropoli Opera]] treppi kaunistavad kolm Mailloli pronkskuju: "Suvi", "Põlvitav naine" ja "Debussy monument", mis loodi kuulsa helilooja [[Claude Debussy]] auks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> 1976. aastal toimus New Yorgis Mailloli retrospektiivne näitus, kus eksponeeriti peaaegu kõiki tema tuntumaid teoseid. Tema figuratiivsed teosed mõjutasid omakorda [[Alberto Giacometti]]t ja Henry Moore'i. Mailloli huvi geomeetria vastu rajas teed abstraktsetele skulptoritele nagu [[Constantin Brancusi]] ja Jean Arp.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Bennett Schiff|url=https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/aristide-maillol-the-sculptor-the-man-and-his-muse-49428001/|pealkiri=Aristide Maillol: The sculptor, the man and his muse|väljaanne=Smithsonianmag.com|aeg=31. mai 1997|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>


Aristide Mailloli originaalteosed on väljas [[Metropolitani muuseum|Metropolitani moodsa kunsti muuseumis]], [[Guggenheimi muuseum|Solomon. R. Guggenheimi muuseumis]] [[New York|New Yorgis]], Foggi kunstimuuseumis [[Harvardi ülikool|Harvardis]], [[Ermitaaž]]is, Hirshhorni muuseumis ja skulptuuriaias [[Washington]]is, Folkwangi muuseumis Essenis, Washingtoni rahvusgaleriis, [[Louvre]]'is, Londonis [[Tate Modern]]is ja Müncheni Neue Pinakothekis.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> Tema teoseid on ka erakogudes.
Mailloli figuratiivsed teosed mõjutasid Šveitsi skulptorit ja maalikunstnikku [[Alberto Giacometti]]t ning Inglise skulptorit Henry Moore'i. Mailloli huvi geomeetria vastu rajas teed sellistele abstraktsetele skulptoritele nagu [[Constantin Brâncuși]] ja Jean Arp.<ref name=":2" /><ref name=":6">{{Netiviide|autor=Bennett Schiff|url=https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/aristide-maillol-the-sculptor-the-man-and-his-muse-49428001/|pealkiri=Aristide Maillol: The sculptor, the man and his muse|väljaanne=Smithsonianmag.com|aeg=31. mai 1997|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>


== Pärand muuseumides ==
Tema loomingu esimene välisnäitus toimus 1913. aastal Rotterdamer Kunstringis Hollandis. 12 aastat hiljem toimus esimene suurem näitus Ameerikas. Esimeses maailmasõjas hukkunute mälestamiseks tegi ta tasuta neli monumenti: 1921. aastal Elne'is, 1922. aastal Céretis, 1923. aastal Port-Vendresis ja 1933. aastal Banyuls-sur-Meris. [[Henri Barbusse]] auks tegi ta skulptuuri "Jõgi". Viimane teos, "Hermonie", jäi kunstniku ootamatu surma tõttu poolikuks.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Cheminsdememoire.gouv.fr|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
Paljud Aristide Mailloli teosed asuvad Prantsusmaal kahes Mailloli-nimelises muuseumis. Muuseumide asutamist suunas ta sõber Dina Vierny, kes oli aastaid tema nagu ka [[Henri Matisse]]'i ja [[Pierre Bonnard]]i modell. Vierny oli muusaks skulptuuridele "Mägi", "Õhk ja mägi". Pariisis asuvas muuseumis on mahukas töödekogu, Banyuls-sur-Meris asuvas kodumuuseumis on võimalik näha visandeid ja muid töid.
[[Fail:Perpignan Maillol Pomone.jpg|pisi|Pronksskulptuur "Pomona tuunikas" (''Pomone à la tunique'', 1921; Hyacinthe-Rigaud' muuseum Perpignanis)]]

Mailloli looming on muudest riikidest laiemalt esindatud Ameerika Ühendriikides. New Yorgi ooperiteatri [[Metropolitan Opera]] treppi kaunistavad kolm Mailloli pronkskuju: "Suvi" (''L'Été'', 1910), "Käteta Veenus" (''Vénus sans bras'', 1920) ja "Põlvitav naine: Debussy monument" (''Monument à Debussy, femme agenouillée'', 1930–1933), mille ta lõi helilooja [[Claude Debussy]] auks.<ref name=":0" /> 1976. aastal toimus New Yorgis Mailloli tagasivaatenäitus, kus eksponeeriti peaaegu kõiki ta tuntumaid teoseid.<ref name=":2" /><ref name=":6">{{Netiviide|autor=Bennett Schiff|url=https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/aristide-maillol-the-sculptor-the-man-and-his-muse-49428001/|pealkiri=Aristide Maillol: The sculptor, the man and his muse|väljaanne=Smithsonianmag.com|aeg=31. mai 1997|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>

Mailloli teoseid leiab ka New Yorgist Metropolitani moodsa kunsti muuseumist ja [[Guggenheimi muuseum|Guggenheimi muuseumist]], [[Harvardi ülikool|Harvardis]] asuvast Foggi kunstimuuseumist, [[Washington|Washingtonist]] Hirshhorni muuseumist ja skulptuuriaiast ning rahvusgaleriist, Peterburist [[Ermitaaž|Ermitaažist]], [[Essen|Essenist]] Folkwangi muuseumist, Londonist [[Tate Modern|Tate Modernist]] ja Münchenist [[Uus Pinakoteek|Uuest Pinakoteegis]]<nowiki/>t.<ref name=":0" /> Tema teoseid on ka erakogudes.


== Teoseid ==
== Teoseid ==
*"Eva õunaga" (''Eva à la pomme'', 1899; Rahvusgalerii Berliinis)
*"Öö" (1909)
⚫
*"Naine taldadel istumas" (''Femme assise sur ses talons'', u 1900; Orsay muuseum)
*"Iha"
*"Iha"
*"Õhus"
*"Õhus"
*"Rattur" (''Le Coureur cycliste'' või ''Le Petit cycliste'', 1907; Foggi kunstimuuseum)
*"Rattur"
*"Põlvitav naine" (1909; Ermitaaž)
*"Harmoonia" (1944)
*"Flora ja suvi" (1911)
*"Öö" (1909)
*"Debussy monument" (1930–1933)
*"Põlvitav naine" (1909), Ermitaaži muuseum, Peterburi
*"La Méditerranée"
*"La Méditerranée"
*"Naine krabiga"
*"Naine krabiga"
⚫
*"Ile de France" (1910–1925)
⚫
*"Kevad" (1911)
*"Flora ja suvi" (1911)
*"Venus" (1918–1928)
*"Venus" (1918–1928)
⚫
*"Ile de France" (1910–1925)
⚫
*"Nümfid aasal" (1931–1937)
*"Eva a la pomme" (1899)
*"Jeune fille a la draperie" (1921)
*"Jeune fille a la draperie" (1921)
*"Pomona langetatud kätega" (1921)
⚫
*"Kevad" (1911)
*"Pomone langetatud kätega" (1921)
*"Jeune fille allongée" (1921)
*"Põlvitav naine: Debussy monument" (''Monument à Debussy, femme agenouillée'', 1930–1933; Metropolitan Opera New Yorgis)
*"Jeune fille allongee" (1921)
⚫
*"Nümfid aasal" (1931–1937)
⚫
*"Femme assise sur ses talons" (1900)
*"Harmoonia" (''Harmonie'', alustatud 1940, lõpetamata)


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 20. jaanuar 2022, kell 16:34

Aristide Maillol
Aristide Maillol 1925. aastal
Sünninimi Aristide Joseph Bonaventure Maillol
Sündinud 8. detsember 1861
Banyuls-sur-Mer, Prantsusmaa
Surnud 27. september 1944 (82-aastaselt)
Banyuls-sur-Mer
Rahvus prantslane
Haridus École des Beaux-Arts
Académie Colarossi
Tegevusala maal, skulptuur, tarbekunst
Kunstivool nabiid, sümbolism
Mõjutatud Paul Gauguin

Aristide Joseph Bonaventure Maillol (8. detsember 1861 Banyuls-sur-Mer, Prantsusmaa – 27. september 1944 Banyuls-sur-Mer, Prantsusmaa) oli prantsuse skulptor, maalikunstnik ja graafik.[1]

Maillol alustas tööd maalikunstnikuna, hakkas siis peagi huvituma tarbekunstist ning pühendus 40. eluaastates skulptuurile. Tema lihtsate vormidega skulptuurid tähistasid 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstis pööret ning inspireerisid selliseid kunstnikke nagu Henry Moore, Hans Arp ja Henri Laurens.

Elulugu

Aristide Joseph Bonaventure Maillol sündis 8. detsembril 1861. aastal Prantsusmaa lõunaosas Pyrénées-Orientalesi departemangus Banyuls-sur-Meri linnas talunike peres. Kooliteed alustas ta Perpignani linnas katoliiklikus erakoolis Saint-Louis-de-Gonzague.

Maillol otsustas kunstnikuks saada juba lapsena. 1881. aastal kolis ta Pariisi, et alustada kunstiõpinguid,[2] kuid võeti École des Beaux-Artsi vastu alles viiendal katsel.[3] Ta alustas õppimist maalikunstniku ja skulptori Jean-Léon Gérôme'i ning maalikunstnik Alexandre Cabaneli käe all, aga tüdines üsna pea nende liiga akadeemilisest kunstikäsitlusest. Esimestel maalidel on näha teiste ta kaasaegsete kunstnike mõjutusi, nagu Pierre Puvis de Chavannes ja Paul Gauguin. Maillol kuulus Nabiide kunstirühmitusse, kellega koos esines paaril näitusel.[4]

Pariisis viibides hakkas Maillol tundma huvi tarbekunsti, eriti tapeetide disaini vastu. 1893. aastal avas ta kodulinnas Banyuls-sur-Meris tapeedikoja, kus toodeti tehniliselt ja kunstiliselt väga kvaliteetseid tapeete, ning hakkas selles vallas Prantsusmaal nime tegema.[5] Kaks aastat hiljem asus ta tegelema skulptuuridega ning huvi tapeedidisaini vastu hääbus.

1896. aasta 7. juulil abiellus ta Clotilde Caroline Narcisiga, kes oli üks ta tapeeditöökoja töötajaid. Sama aasta 30. oktoobril sündis nende ainus laps, poeg Lucien (1896–1972),[4] kellest sai hiljem samuti kunstnik. 1933. aastal kohtas Maillol tollal 15-aastast Dina Viernyd, kellest sai peagi tema modell ja töökaaslane, kes jäi teda platoonilise kaaslasena saatma surmani.[6] Mailloli abikaasa suri 1950. aastatel ja andis Viernyle õiguse Mailloli vara käsutada.[7]

Maillol sattus 1944. aasta 15. septembril teel kunstnik Raoul Dufy juurest koju autoõnnetusse, kus ta sai peavigastuse[6] ning suri 27. septembril 82 aasta vanuses.[3] Ta on maetud oma kodu juurde Banyuls-sur-Meri lähedale. 1994. aastal avati tema kodus muuseum Musée Maillol de Banyuls-sur-Mer, kus eksponeeritakse ta loomingut.[8] Teine mahukam tema loomingut koondav muuseum, Musée Maillol, asub Pariisis ja avati 1995. aastal.[9] Mõlema muuseumi avamise eest hoolitses Dina Vierny.

Looming

Puust bareljeef "Tantsijanna" (Danseuse, 1896; Orsay muuseum)

Aristide Maillol alustas kunstnikuteed maalikunstnikuna. Üsna pea leidis ta, et tal ei ole sellel alal otsest annet ja ta ei suhestu akadeemilise maalikunstniga, ning alustas uute suundade otsingut.

1889. aastal toimus Café Volpinis näitus, kus Maillol nägi esimest korda Paul Gauguini teoseid. Gauguin ja Maillol kohtusid üldse vaid korra ning suuremat sõprust nende vahel ei tekkinud, kuid Gauguini tööd pakkusid Maillolile suurt inspiratsiooni ja muutsid ta varasemat suunda tugevalt. Gauguini soovitusel astus Maillol kunstirühmitusse Nabiid, kuhu kuulusid impressionistid ja juugendist mõjutatud noored kunstnikud, nende seas sellised tollased tuntud kunstnikud nagu Édouard Vuillard, Georges Lacombe ja Maurice Denis. 1895. ja 1896. aastal esines ta koos nabiidega Pariisis Le Barc de Boutteville'i galerii näitustel. Mailloli toonane looming kannab tugevaid nabiide mõjutusi. Sel ajastul valminud teoste hulka kuuluvad näiteks maalid "Pesev naine" (1896) ja "Naine päikesevarjuga" (La femme à l'ombrelle, 1895).[3]

1889. aastal hakkas Maillol kujundama tapeete ja kangaid ning avas 1893. aastal kodulinnas Banyuls-sur-Meris töökoja. Tema lõngadele ja kangastele andis ainulaaduse isevärvitud vill. Inspiratsiooni sai ta Cluny keskaegse kunsti muuseumis nähtud keskaja kunstist.[3]

Aastate jooksul hakkas Mailloli nägemine halvenema, ta oli sunnitud tapeedi- ja kangadisainist loobuma ning hakkas kätt proovima hoopis skulptorina.[3] Ta esimesed juugendmõjutustega bareljeefid olid tehtud puust. Tuntuimad neist on bareljeef "Tantsijanna" (Danseuse, 1896; Orsay muuseum)[10], "Naine mandoliiniga" (Femme à la mandoline; Mailloli muuseum Pariisis) ja "Naine mõtisklevas poosis" (Femme assise dans une pose méditative; Mailloli muuseum Pariisis). Üsna pea loobus ta puidu kasutamisest, kuna seda oli ajakulukas viimistleda, ning võttis kasutusele savi ja terrakota.[3]

Pronkssulptuur "La Méditerranéenne" (1905; Perpignani raekoja sisehoov)

Sajandivahetuseks oli Maillol välja kujundanud oma stiili, tänu millele sai hiljem rahvusvaheliselt tuntuks. Tema loomingu keskne teema oli naisekeha. Teda huvitas naise keha massi, volüümikuse, joonelisuse ja ruumilisuse kujutamine.[1] Erinevalt skulptor Auguste Rodinist, kes keskendus pigem emotsionaalsele poolele, oli Maillol huvitatud vormist.[3] Esialgu kujutas ta riietatud naisi, kuid pärast abiellumist lisandusid ta loomingusse aktid. Ta kujutas naisi paljudes poosides, lihtsustades ja harmoniseerides naisekeha vormi.[11]

1902. aastal märkas Mailloli töid kunstikaupmees Ambroise Vollard, kes oli varem olnud ka Paul Cézanne’i, Pierre-Auguste Renoir', Pablo Picasso ja Vincent van Goghi toetaja. Tänu temale leidis Maillol jõukamaid kliente ning sai kasutada kallimaid materjale, nagu pronks ja marmor. Säärane tunnustus ja rahaline toetus andis talle skulptorina suurema enesekindluse. Samal aastal toimus tema esimene isikunäitus Vollardi galeriis, kus olid välja pandud ta kangad, pisiplastika, maalid ja esimesed skulptuurid.[3]

Kaks aastat varem, 1900. aastal oli Maillol alustanud esimest suuremat skulptuuri, pronksskulptuuri "Istuv naine" (ka La Pensée, 1902; New Yorgi moodsa kunsti muuseum). Esimese variandiga ta väga rahule ei jäänud ning paar aastat hiljem valmis teine versioon, "La Méditerranée" (1905; asub Perpignani raekoja sisehoovis). See kujutab poolistuvas-poollebavas asendis naist, mille modellina kasutas ta abikaasat. Kriitikud on öelnud, et mõne rakursi alt meenutab skulptuur kuubikut.[1] "La Méditerranée" jõudis ka 1905. aasta Pariisi Sügissalongi, kus sai suure tähelepanu osaliseks. Teost märkas mitu jõukat klienti, kes soovisid temalt tellida pronkskujusid. 1923. aastal tellis ka Prantsusmaa valitsus sellest ühe versiooni (kuulub Orsay muuseumile, asub Pariisis Carouseli aias). Pärast näitusel osalemist annetas Maillol "La Méditerranée" Perpignani linnale.[2]

Pliiskulptuur "Jõgi" (La Rivière, 1938–1939; Orsay muuseum)

Järgmisteks kaalukamateks teosteks sellest perioodist on 1907. aastal valminud skulptuurid "Iha" (Désir; Orsay muuseum) ja "Rattur" (Le Coureur cycliste või Le Petit cycliste; Foggi kunstimuuseum)[12]. Viimase lõi ta jalgrattur Gaston Colini auks ning see kujutas endast saledat lihaselist meesvormi. Kriitikud ei hinnanud teost ja nimetasid seda ülepingutatuks.[3] "Rattur" oli üks kolmest meest kujutavast skulptuurist "Atleedi" (Athlète) ja "Sureva sõdalase" (Guerrier mourant, 1932; asub Banyuls-sur-Meri hukkunute monumendil) kõrval.[13]

1904. aastaks oli Maillolil Pariisi lähedal Marly-le-Rois ateljee, kus ta veetis enamiku ajast, kuid talved oli ta siiski kodulinnas. 1906. aastal tellis Puget-Théniersi kommuun Maillolilt monument mälestamaks sotsialistist riigitegelast Louis Auguste Blanquid, kes oli põhimõtete tõttu pea poole elust vanglas veetnud.[1] Naisakt "Ahelreaktsioon" (L'Action enchaînée, 1905–1908; originaal asub Puget-Théniersis) ei ole Mailloli stiilile iseloomulik, sest kujutab agressiivses poosis naist. Tavaliselt on ta teosed rafineeritud, tundliku, süütu ja melanhoolse tooniga.[14]

1908. aastal reisis Maillol Kreekasse, kus tutvus lähemalt vanakreeka klassikalise kunstiga. Märkmetes kirjeldab ta, et nähtud arhitektuur ja kunstiteosed täiustasid teda skulptorina väga palju.[11][15]

Pronksskulptuur "Pomona tuunikas" (Pomone à la tunique, 1921; Hyacinthe-Rigaud' muuseum Perpignanis)

Kuigi Maillol eelistas 40. eluaastatest peale skulptorina töötada, naasis ta aastate jooksul mitu korda kahemõõtmeliste teoste juurde. Ta illustreeris Paul Verlaine'i luulekogu "Laulud temale" (1891) ning lõi Vergiliuse eepost "Bukoolika" (ilmus 1912) illustreerivad puulõiked. 1939. aastal jätkas ta isegi maalimist.[16]

Tema loomingu esimene välisnäitus toimus 1913. aastal Hollandis Rotterdamer Kunstringis. 12 aastat hiljem toimus esimene suurem näitus Ameerika Ühendriikides. Kahe maailmasõja vahel lõi ta tasuta neli monumenti, millega mälestas Esimeses maailmasõjas hukkunuid. Tema loodud lahendusega monumendid asuvad Elne'is (1918–1925), Port-Vendres's (1919), Céret's (1922) ja Banyuls-sur-Meris (1932). Ta pühendas ühe skulptuuri, pliiskulptuuri "Jõgi" (La Rivière, 1938–1939, lõpetatud 1943; Orsay muuseum, koopia New Yorgi moodsa kunsti muuseumis) ka romaanikirjanik Henri Barbusse'ile. Ta viimane teos, "Harmoonia" (Harmonie, alustatud 1940), jäi ta ootamatu surma tõttu poolikuks.[2][4]

Mailloli figuratiivsed teosed mõjutasid Šveitsi skulptorit ja maalikunstnikku Alberto Giacomettit ning Inglise skulptorit Henry Moore'i. Mailloli huvi geomeetria vastu rajas teed sellistele abstraktsetele skulptoritele nagu Constantin Brâncuși ja Jean Arp.[3][17]

Pärand muuseumides

Paljud Aristide Mailloli teosed asuvad Prantsusmaal kahes Mailloli-nimelises muuseumis. Muuseumide asutamist suunas ta sõber Dina Vierny, kes oli aastaid tema nagu ka Henri Matisse'i ja Pierre Bonnardi modell. Vierny oli muusaks skulptuuridele "Mägi", "Õhk ja mägi". Pariisis asuvas muuseumis on mahukas töödekogu, Banyuls-sur-Meris asuvas kodumuuseumis on võimalik näha visandeid ja muid töid.

Mailloli looming on muudest riikidest laiemalt esindatud Ameerika Ühendriikides. New Yorgi ooperiteatri Metropolitan Opera treppi kaunistavad kolm Mailloli pronkskuju: "Suvi" (L'Été, 1910), "Käteta Veenus" (Vénus sans bras, 1920) ja "Põlvitav naine: Debussy monument" (Monument à Debussy, femme agenouillée, 1930–1933), mille ta lõi helilooja Claude Debussy auks.[1] 1976. aastal toimus New Yorgis Mailloli tagasivaatenäitus, kus eksponeeriti peaaegu kõiki ta tuntumaid teoseid.[3][17]

Mailloli teoseid leiab ka New Yorgist Metropolitani moodsa kunsti muuseumist ja Guggenheimi muuseumist, Harvardis asuvast Foggi kunstimuuseumist, Washingtonist Hirshhorni muuseumist ja skulptuuriaiast ning rahvusgaleriist, Peterburist Ermitaažist, Essenist Folkwangi muuseumist, Londonist Tate Modernist ja Münchenist Uuest Pinakoteegist.[1] Tema teoseid on ka erakogudes.

Teoseid

  • "Eva õunaga" (Eva à la pomme, 1899; Rahvusgalerii Berliinis)
  • "Naine taldadel istumas" (Femme assise sur ses talons, u 1900; Orsay muuseum)
  • "Iha"
  • "Õhus"
  • "Rattur" (Le Coureur cycliste või Le Petit cycliste, 1907; Foggi kunstimuuseum)
  • "Põlvitav naine" (1909; Ermitaaž)
  • "Öö" (1909)
  • "La Méditerranée"
  • "Naine krabiga"
  • "Ile de France" (1910–1925)
  • "Kevad" (1911)
  • "Flora ja suvi" (1911)
  • "Venus" (1918–1928)
  • "Jeune fille a la draperie" (1921)
  • "Pomona langetatud kätega" (1921)
  • "Jeune fille allongée" (1921)
  • "Põlvitav naine: Debussy monument" (Monument à Debussy, femme agenouillée, 1930–1933; Metropolitan Opera New Yorgis)
  • "Nümfid aasal" (1931–1937)
  • "Harmoonia" (Harmonie, alustatud 1940, lõpetamata)

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Aristide Maillol". Guggenheim.org. Vaadatud 17. jaanuaril 2022.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 "Aristide Maillol". Cheminsdememoire.gouv.fr. Vaadatud 6. detsembril 2017.
  3. ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 "Aristide Maillol (1861–1944)". Visual-arts-cork.com. Vaadatud 6. detsembril 2017.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 "Aristide Maillol". Nndb.com. Vaadatud 17. jaanuaril 2022.
  5. ↑ Karen L. Carter, Susan Waller, toim (2017). Foreign artists and communities in modern Paris, 1870–1914: Strangers in Paradise. Routledge. Lk 214. ISBN 9781351566926.
  6. ↑ 6,0 6,1 "Maillol et son œuvre". Musée Maillol. Vaadatud 18. jaanuaril 2022.
  7. ↑ Lara Marlowe (27. juuli 2001). "Carving a place in art history". The Irish Times. Vaadatud 19. jaanuaril 2022.
  8. ↑ "Musée Aristide Maillol Banyuls-sur-Mer". Banyuls-sur-mer.com. Vaadatud 18. jaanuaril 2022.
  9. ↑ "Le lieu". Musée Maillol. Vaadatud 18. jaanuaril 2022.
  10. ↑ "Aristide Maillol: Danseuse". Orsay muuseum. Vaadatud 19. jaanuaril 2022.
  11. ↑ 11,0 11,1 "Aristide Maillol". The J. Paul Getty Museum. Vaadatud 17. jaanuaril 2022.
  12. ↑ "Maillol, Aristide". Frenchsculpture.org. Vaadatud 19. jaanuaril 2022.
  13. ↑ "Le Cycliste". Orsay muuseum. Vaadatud 20. jaanuaril 2022.
  14. ↑ "Aristide Maillol". Tate Modern. Vaadatud 17. jaanuaril 2022.
  15. ↑ Alexandra Koroxenidis (2. august 2004). "Modern forms of human figure hark back to ancient past". Ekathimerini.com. Vaadatud 17. jaanuaril 2022.
  16. ↑ "Aristide Maillol". Britannica. Vaadatud 17. jaanuaril 2022.
  17. ↑ 17,0 17,1 Bennett Schiff (31. mai 1997). "Aristide Maillol: The sculptor, the man and his muse". Smithsonianmag.com. Vaadatud 17. jaanuaril 2022.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aristide_Maillol&oldid=6034883"