Filmi mõisteid: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Väga-väga pooleli, aga plaanin reipalt jätkata :)
P (koostisosa > osa)
(Väga-väga pooleli, aga plaanin reipalt jätkata :))
{{tähed}}
 
* [[aadressplaan]] (ka ''aadresskaader, masterkaader, tutvustav kaader'') – plaanisuurus, harilikult kaugemas kadreeringus plaan, milles kujutatakse stseenis olevate tegelaste, objektide ja tegevuspaiga ruumisuhteid; see avab harilikult stseeni
* '''[[aegvõte]]''', ka '''aegluubis filmilõik''', '''rapiidis filmilõik''', '''rapiidvõte''' – filmimine projitseerimissagedusest suurema sagedusega. Normaalsagedusega projitseerimisel filmitud sündmuse tempo aeglustub
*[[aegvõte]] (ka ''aegluubis filmilõik'', ''rapiidis filmilõik'', ''rapiidvõte'') – filmimine projitseerimissagedusest suurema sagedusega, mille tulemusena normaalsagedusega mängides filmitud sündmuse tempo aeglustub. Vastand: momentvõte
* [[A-film]]
* [[ajaloofilmA-film]] (samaka mis ajalooline''A-kategooria film'') – mängufilmižanr,suure eelarvega mängufilm. ajalooteemalineVastand: B-film
* [[ajaloofilm]] (ka ''ajalooline film'') – mängufilmižanr, mille tegevus toimub minevikus
* [[algustiiter]] (sama mis avatiiter) – graafiline tekst filmi alguses, sisaldab filmi pealkirja, vahel ka näitlejate ja autorite nimesid
* [[algustiiter]] (ka ''avatiiter, avatiitrid'') – filmi alguses näidatav harilikult mittetäielik nimikiri filmi tootmises osalenud inimestest (nt näitlejad, stsenarist, peaoperaator, monteerija, helilooja, produtsendid, režissöör) ning filmi pealkiri. Vastand: lõputiiter
* [[ameerika plaan]] (sama mis {ameerikalik plaan}) – plaanisuurus, kus inimest on kaadris kujutatud põlvedeni
* [[Ameerika plaan]] (ka ''ameerikalik plaan'') – inimest kujutav kesk-üldplaan, kus inimene täidab kaadri põlvedeni
* [[animafilm]] (sama mis animatsioonfilm, animatsioonifilm, animatsioon, multiplikatsioonfilm, multifilm, multikas, {multianimatsioon}) – filmikunsti põhiliik; animatsioonitehnikas loodud film
* [[animafilm]] (ka ''animatsioonfilm'', ''animatsioon'', ''multiplikatsioonfilm'', ''multifilm'', ''{multianimatsioon}'', argiselt ''multikas'') – animatsioonitehnika abil loodud film (nt joonisanimatsioon, arvutianimatsioon, nukufilm)
* [[animatsioon]] (sama mis multiplikatsioon) – animatsioonitehnikas loodu
* [[animatsioon]] (ka ''multiplikatsioon'') – staatilisi pilte järjestades loodud liikumisillusioon; mõistet kasutatakse ka animafilmi tähenduses
* [[animatsioonitehnika]] (sama mis animatehnika, multivõttetehnika) – kaaderhaaval filmimine, mille käigus joonistatud või ruumiliste objektide liikumine jäädvustatakse järjestikuste faasidena
* [[animatsioonitehnika]] (ka ''animatehnika, animafilmitehnika'', ''multivõttetehnika'') – kaaderhaaval objektide joonistamine või liigutamine nõnda, et tekib animatsioon (nt piksilatsioon, ''stop-motion'', rotoskoopia, ''go-motion'')
* [[anime]] – Jaapani joonisfilm. Termin tähistab jaapani traditsioone ja kombestikku järgivat temaatilist ja stilistilist eripära Lääne joonisfilmiga võrreldes
* [[anime]] – Jaapani joonisfilm, millega tähistatakse sealseid traditsioone ja kombestikku järgivat temaatilist ja stilistilist eripära võrreldes lääne joonisfilmiga. Jaapanis tähistab see mõiste igasuguseid joonisfilme
* [[antropoloogiafilm]] (sama mis antropoloogiline film, etnograafiline film, etnograafiafilm) – tõsielufilm; filmide eesmärgiks on jäädvustada ja edastada rahvaste materiaalset ja vaimset kultuuri ning olustikku võimalikult ehedalt
* [[antropoloogiafilm]] (ka ''antropoloogiline film'', ''etnograafiline film'', ''etnograafiafilm'') – dokumentaalfilmi žanr, milles püütakse teiste rahvaste materiaalset ja vaimset kultuuri ja olustikku jääduvustada võimalikult ehedalt
* [[armastusfilm]] (sama mis armastuslugu) – mängufilmižanr, armastusteemaline film
* [[armastusfilm]] (ka ''romantiline film, armastuslugu'') – mängufilmižanr, mille fookuses on armastus, kirg, tunded ja inimestevahelised suhted
* arvutianimatsioon – arvutitehnoloogia abil loodud animatsioon
* [[arvutianimatsioon]] – animatsioonitehnika, milles kasutatakse animatsiooni loomiseks arvutitehnoloogiat
* assotsiatiivne film – filmil pole kindlat süžeed, episoodide järgnevuse aluseks on assotsiatiivsed kujutlused ja kujundid
* [[assotsiatiivne film]] – film, millel puudub kindel süžee, selles põhineb episoodide järgnevus assotsiatiivsetel kujutlustel ja kujunditel
* assotsiatiivne montaaž (sama mis psühholoogiline montaaž) – montaažistiil, mille puhul kaadreid ühendatakse assotsiatsioone ja kujundeid loovalt; vastand loogilisele ja fabulaarsele montaažile
* [[assotsiatiivne montaaž]] (ka ''psühholoogiline montaaž'') – montaažitehnika, kus kaadrid ühendatakse assotsiatsioone ja kujundeid loovalt. Vastand: loogiline montaaž
* audiovisuaalmeedium – heli ja pilti talletav ja reprodutseeriv vahend, nagu film, video, arvuti, side
* [[audiovisuaalmeedium]] – heli ja pilti talletav ja taasesitlust võimaldav vahend (nt film, video, arvuti, side)
* audiovisuaalne – helilis-pildiline, kuulmis- ja nägemismeele abil tajutav
* [[Audiovisuaalsus|audiovisuaalne]] (ka ''helilis-pildiline'') – kuulmise ja nägemise abil tajutav
* autorifilm – selge kunstnikupositsiooniga film; terminit kasutatakse kõikide filmižanrite puhul
* [[autorifilm]] – selge kunstnikupositsiooniga film
* autoritekst – diktoriteksti liik, autoripositsioonilt loetud tekst, sageli minavormis ja filmi autori esitatud
* [[autoritekst]] – diktoriteksti liik, autoripositsioonilt loetud tekst, sageli minavormis ja filmi autori esitatud
* ''cinéma vérité'' – dokumentaalfilmi stiil, kus püütakse elu jäädvustada vahetult ja spontaanselt, ilma eelneva kontseptsiooni või stsenaariumita, portatiivse võttetehnika abil ning otseheliga. Prantsuse filminduses käibele tulnud termin ('kaamera tõde')
*[[B-film]] (ka ''B-kategooria film'') – väiksema eelarvega film. Vastand: A-film
* debüütfilm (sama mis esikfilm, esmafilm) – konkreetse autori esimene film
* ''[[cinéma vérité]]'' – dokumentaalfilmi žanr, milles püütakse elu jäädvustada vahetult ja spontaanselt, ilma eelneva kontseptsiooni või stsenaariumita, kergesti liigutatava võttetehnika abil ja otseheliga. Termin on pärit Prantsuse filmindusest (tõlkes 'kaamera tõde'). Selle Ameerika vaste on ''direct cinema''
* dekoratsioon – võttepaiga kujundus või selle osad; mängufilmi töömahukad dekoratsioonid ehitatakse kunstniku ekskiiside järgi tavaliselt paviljoni
* [[debüütfilm]] (ka ''esikfilm'', ''esmafilm'') – filmilooja esimene film, debüütteos
* detailplaan (sama mis ülisuur plaan, {suur lähiplaan}) – plaanisuurus, kus kaadri täidab kujutis konkreetse objekti detailist
* [[dekoratsioon]] – võttepaiga kujundus või selle osa, mille loob kunstnik. Töömahukad dekoratsioonid võidakse ehitada paviljoni
* dialoog (sama mis filmidialoog) – kahe või enama tegelase vaheline kõne; tavaliselt on enamik dialoogist filmis esitatud sünkroonse kõnena
* [[detailplaan]] (ka ''ülisuurplaan'', ''{suur lähiplaan}'') – plaanisuurus, kus filmitava objekti või tegelase üksik element (nt inimese nina või suu) täidab kogu ekraani
* [[diegees]] – filmimaailm, kolmemõõtmeline ruum, kus hargneb lugu, vaataja poolt loodav rekonstruktsioon, kus toimuvad sündmused, liiguvad tegelased. Filmi sisestatud kaadreid ja helisid eristatakse kui diegeetilisi – filmimaailma kuuluvaid – või mittediegeetilisi – filmimaailma mittekuuluvaid, sellele lisatud (nt taustamuusika)
* [[dialoog]] (ka ''filmidialoog'') – kahe või enama tegelase vaheline kõne, tavaliselt on enamik dialoogist esitatud sünkroonse kõnena
* [[diegeetiline film]]
* [[Diegees (film)|diegees]] – filmiloo maailm ehk kolmemõõtmeline ruum, mis hõlmab filmis hargnevat lugu, vaataja loodavat rekonstruktsiooni, kus toimuvad sündmused ja liiguvad tegelased. Filmis eristatakse ka diegeetilisi ehk filmimaailma kuuluvaid ning mittediegeetilisi ehk filmimaailma lisatud kaadreid ja helisid (nt taustamuusika)
* [[diegeetiline heli]] (ka ''tegelik heli'') – filmis esinev heli, mille allikas on kaadris nähtav või mille kuulumine filmimaailma on filmi tegevustiku põhjal järeldatav. Selle juures eristatakse nihkes diegeetilist heli (heli kõlab enne toimuvate tegevust või pärast tegevuse algust), objektiivset diegeetilist heli (heli kuulevad kõik kaadris olevad tegelased) ja subjektiivset diegeetilist heli (heli kuuleb vaid vaataja, mitte kaadris olevad tegelased). Vastand: mittediegeetiline heli
* [[diktoritekst]] – filmikommentaar, filmi helirea osa
* ''[[direct cinema]]'' – dokumentaalfilmi žanr, millele oli omane ehe ja spontaanne filmimisstiil. Seda kasutasid 1960.–1970. aastate Ameerika Ühendriikide dokumentalistid valgusjõulise optikaga kergete käsikaamerate turule tuleku tuules. Seda žanri on peetud rohkem vaatlevaks kui Euroopa vastet ''cinéma vérité'''d
* ''direct cinema'' – 1960.–1970. aastate Ameerika dokumentaalfilmi vahetu stiil, vaste ''cinéma vérité'' laadile Euroopas. Ehe ja spontaanne jäädvustamisstiil sai võimalikuks tänu valgusjõulise optikaga kergete käsikaamerate tootmisele
* dogmafilm[[dogmefilm]] film, mis on loodud manifesti DogmaDogme 95 reeglite järgi tehtud film. Manifest deklareerib mängufilmi loomisel kasinust: filmida võib üksnes käsikaameraga 35 mm lindile, ilma lisavalgustuse ja -rekvisiitideta, kasutades mitteprofessionaalseid näitlejaidamatöörnäitlejaid, otseheli ja loomulikest allikatestloomulike tulevatallikate muusikatheli
* [[dokumentaalfilm]] (samaka mis''tõsielufilm, dokumentaal'', ''dokfilm'', dokk''tõsielulinateos'', tõsielufilm,argiselt tõsielulinateos''dokk'') – tõsielufilm kitsamas tähenduses; film, milles kunstiline kujund on loodud peamiselt dokumentaalkaadrite abil
* draamafilm (sama miska ''draama'') – mängufilmižanr; tõsise konflikti ja tugevate emotsioonidega mängufilm
* dramaturgia (sama miska ''filmidramaturgia'') – teose ülesehitus, eelkõige selle sisu ja osade sihipärane valik ja paigutus, eesmärgigaet pingestada lugu ning seeläbi aktiivselt juhtida vaataja emotsioone ja mõtlemist
* dünaamiline kaader – liikuvat objekti või sündmust jäädvustav kaader, mis on filmitud sujuvalt võttepunkti ja plaanisuurust muutva kaameraga
* eepiline film – mängufilmižanr; rahuliku tempo, lineaarse süžee ja paljude tegelastega mängufilm.film
* ekraniseering (sama miska ''ekraaniversioon'', ''linamugandus'', ''filming'') – kirjandusteose alusel loodud film
* eksperimentaalfilm (sama miska ''avangardfilm'', avangardifilm, ''avangardistlik film'', ''avangardkinematograafia'', ''underground''-''film'') – eksperimenteeriv filmikunst;film, filmidmilles ei järgijärgita jutustavat süžeed ja traditsioonilist filmikeelt, vaid loovadluuakse kujundeid metafoorsetest, sümbolistlikest, sürrealistlikest jms seostest lähtudes
* ekspositsioon – sündmustikku sisse juhatav ja tegelasi tutvustav osa filmis
* episood – filmi kompositsiooni osa, terviklik tegevuslõik, kas üksiksündmusüksiksündmuse või osa mingistosana ulatuslikumast sündmuste seeriast; episood võib koosneda ühest või mitmest stseenist
* esiplaan / tagaplaan – objekti paiknemine kaadriruumis
* faabula – filmi aluseks olevate sündmuste ja tegevuste ajalis-põhjuslik järgnevus
* fabulaarne montaaž – filmi faabulaga põhjendatud loogiline montaaž
* ''fake-documentary'' (sama miska ''faked documentary'', ''mockumentary'', ''fake''-''dokk'') – dokumentaal- ja mängufilmi segažanr; dokumentaalfilmi imiteeriv lavastuslik film, fiktsioon, mis imiteerib dokumentalistikat
* [[film]]
* [[filmiauhind]]
* filmikeel – filmile iseloomulik märgisüsteem, millega kaasnevad filmikunsti väljendusvõimalused; hõlmab filmi pildi ja heli, ruumi ja aja kujutamist ja organiseerimist
* filmikujutis (sama miska ''filmipilt'') – filmitud objekti kujutis filmilindil
* filmikunst (sama miska ''film'', ''kinokunst'', ''kinematograafia'', ''kino'') – kunstiliik, mis kasutab teose loomiseks tehnilisel (kinematograafia) teel saadud kujutist ja heli; kasutab nii eriomaseid kui ka teiste kunstiliikide väljendusvahendeid
* filmimuusika – filmi väljenduslikke osi; sageli konkreetse filmi jaoks loodud muusika
* filmistiil (sama miska ''kujutamisviis'', ''laad'', ''esitluslaad'', ''stilistika'') – filmikeele kunstiliste väljendusvahendite iseloomulik kasutusviis
* filmistsenaarium, (ka ''kinostsenaarium'') – filmikunsti väljendusvahendeid arvestav kirjandusliku stsenaariumi ümbertöötlustöötlus, kusmis onkoondab kirjasepisoodide täpsedja episoodid,dramaturgilise dramaturgilinearengu areng,täpset kirjeldust ning tegelaste dialoog
* filmitiiter (sama miska ''tiiter'') – graafiline tekst filmis; jaguneb algus-, lõpu-, vahe- ja subtiitriteks
* filmižanr (sama miska ''žanr'', {kino žanr}, ''filmiliik'', ''filmitüüp'', ''formaat'', ''{kino žanr}'') – väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega filmivorm; filmižanridfilmižanre eristuvaderistatakse liigi, teema, stiili, ja ülesehituse järgi.
* filmograafia – filmilooja (stsenariststsenaristi, režissöörrežissööri, näitleja jt) tööde põhiandmeid sisaldav kronoloogiline loend.
* fookus (sama mis teravus) –; fookusse võtma, fookuses hoidma (fookuses olema / fookusest väljas olema)
* gangsterifilm – ameerikaAmeerika mängufilmižanr; filmiselle keskmes on kriminaalne tegelane (sageli reaalne isik), takes võitlusvõitleb kohtu- ja politseivõimuga.
* grimm (sama miska ''jumestus'', ''make-up'') – näitleja näojumestusnäo ja/või keha jumestus, näoteisendus;, seemis võibtoetab ollata rollistrolli; sõltuvaltsee vägavõib erinev:olla neutraalne, ajalooline, fantaasia-, karaktergrimm jne.
* hakitud montaaž – kiire, katkendlik montaažistiil.
* harrastusfilm (sama miska ''amatöörfilm'') – asjaarmastajate tehtud film.
* heli (sama miska ''audio'') – filmi auditiivne osis.
* heliefekt – heli kokkusalvestusel tehniliste vahenditega loodud ebareaalne rõhuasetus helireas, nt(näiteks heli kiiruse muutus, kaja, ebaloomulikult vali taustaheli.)
* helifilm – helindatud film; filmi heli võib olla magnetiline, optiline või digitaalne ja esineda kujutisega ühel kandjal või eraldi, kuid ta on lõplik ning kujutisega sünkroonne. Esimene helifilm oli muusikafilm „Don"Don Juan”Juan" (1926).
* helimontaaž (sama miska ''heli montaaž'', ''helilindi montaaž'') – heli monteerimine; kõne, muusika ja taustade sobitamine monteeritud filmilindiga.
* helindamine – flmile heli loomine: helimontaaž, järelsünkroonimine, kokkusalvestus.
* helirida (sama miska ''soundtrack'', ''{heliriba}'') – filmiteose heli; filmi heli kokkusalvestis; ka valik filmimuusikat, mida kassettidel või CD-del tarbekaubana turustatakse.
* helitaust (sama miska ''taustaheli'', ''taust'', ''taustamüra'', ''taustahääl'', ''mürad'') – lisahelid, mis ilmestavad filmis kujutatud keskkonda; filmi helitaustad võivad olla nii sünkroonsed kuivõi mittesünkroonsed, nii filmivõttelvõtetel kuivõi muul ajal lindistatud.
* interjöör – sisevõttepaik; võttepaviljon või muu sobiv ruum.
* joonisfilm (sama miska ''joonisanimatsioon'') – animafilmi alaliik; filmi tegelased on joonistatud.
* juhtkaader (sama miska ''aadressplaan'', ''{põhiplaan}'', ''master shot'', ''parem aadresskaader'') – stseeni keskkonda avav kaader.
* jutustaja – reaalne või kujutletav isik, kelle jutustusena filmilugu esitatakse. Jutustaja võib olla konkreetne tegelane filmis, kaadritagune kommentaator või tinglik sündmuste jälgija, kelle pilkpilgu samastubläbi kaamerategevustikku objektiiviga.näidatakse
* kaader (samaka mis''plaan, filmikaader'', ''montaažikaader'') – filmiteose struktuuri väikseim üksus, ühe katkematu filmimise tulemusena saadud ja montaažilõigetega piiratud filmilõik, millel kujutatu kulgeb ühest vaatepunktist jälgitud pideva tegevusena.
* kaadrik (samaka mis kaadri(pilt)''kaader, üksikkaader, kaaderkaadripilt'') – üksik fotokujutis filmilindil, mille mõõtmed määrab filmikaamera pildiaken, ja selle analoog videolindil; ühe sekundi pikkune filmilõik koosneb tavaliselt 24 kaadrikust (videolõik 25 kaadrikust).
* kaadrikompositsioon (sama miska ''kompositsioon'') – kaadri vormiline ja ruumiline ülesehitus.
* kaadrisisene (sama miska ''kaadris'') – kaadri piirides toimuv.
* kaadrisisene montaaž – keerulise misanstseeniga kaader.
* kaadrisügavus (sama miska ''kaadri sügavus, kaadrisisene perspektiiv'') – kaadri ruumilisus; iseloomustab ruumi sügavusse lahendatud misanstseeni ja selle kajastust filmis.
* kaadritagune (hääl) (sama miska ''kaadriväline (hääl)'', ''voice over'') – filmi kommenteeriv või jutustav, helindamise käigus sisseloetudsisse loetud tekst: diktoritekst, kommentaar, jutustaja monoloog, tegelase sisehääl jms.
* kaadriväline (sama miska ''kaadrist väljas, kaadri taga'') – tegevus, mis toimub võttekaadri piiridest ehk kadreeringust väljaspool ja misning seetõttu filmilindilenähtaval (või muule kandjale)materjalil ei jäädvustu.
* kaamera liikumine – iga liigutus kaameraga, mis tekitab kujutise liikumise või muudab selle perspektiivi;, ntnäiteks panoraam-, relsivõte, peale- või ärasõit.
* kaamera liikumine (sama miska ''travelling'') – tegevust jälgiv, vabalt kaamera võttenurka ja sujuvalt kaadris plaanisuurust muutev võttestiil. Terminit kasutatakse tavaliselt käsikaameraga filmitu iseloomustamiseks.
* kadreering – kaadri piiride, plaanisuuruse ja rakursi valik.
* käsikaamera – kerge kaamera, millega saab filmida käest, ilmastatiivi statiivita.kasutamata
* [[kaugplaan]] (ka ''kauge plaan (sama mis, {suur üldplaan}, parem kaugplaan'') – plaanisuurus, kusmis konkreetnehõlmab objektavara onruumi, kujutiselkus vägategelane väike,on kaadriümbritsevas täidabkeskkonnas keskkondvähemärgatav, maastik;seda kasutatakse sageli episoodi või stseeni aadressplaanina.
*[[kesk-kaugplaan]] (ka ''väga üldine plaan'') – plaanisuurus, kus kaadrikompositsioonis domineerib ümbruskond, inimene on küll nähtaval, kuid ta ilme, kehakeel ja riietus on vaid aimatavad
* keskplaan – plaanisuurus, kus konkreetse objekti kujutis täidab vähemalt pool kaadrist, inimest on kujutatud vööni.
*[[kesk-lähiplaan]] kesksuur(ka plaan''kesk-suurplaan'') – plaanisuurus, kus objekti kujutis täidab vähemalt inimest kujutatakse õlgadeni.alates rinnast
* [[keskplaan]] – plaanisuurus, kus objekti kujutis täidab vähemalt pool kaadrist (nt inimest on kujutatud alates vööst ning žeste ja ilmeid võib selgesti eristada)
* kiirluup ehk kiirendus – normaalsest väiksema kiirusega (sagedusega) filmimise tulemusel saadud filmilõik; normaalkiirusega (sagedusega) projitseerimisel kiireneb aeglustatult filmitud sündmuse tempo.
* kiirluup (ka ''kiirendus'') – normaalsest väiksema kiirusega (sagedusega) filmimise tulemusena saadud filmilõik (normaalkiirusega/sagedusega projitseerides kiireneb aeglustatult filmitud sündmuse tempo)
* kinematograafia, ka filmimaailm, filmindus, filmiasjandus, kinomasinavärk, kinokontekst – kõik filmidega seotu, eelkõige filmitootmise asjaajamis- ja majandusala.
* kinematograafia (ka ''filmimaailm, kinokontekst'', argiselt ''kinomasinavärk, filmiasjandus, filmindus'') – kõik filmidega seotu, eelkõige filmitootmise asjaajamis- ja majandusala
* komöödiafilm (sama mis komöödia, filmikomöödia) – mängufilmižanr; sõltuvalt koomika laadist või karakterist eristatakse mitmeid alaliike; filmi põhitunnusteks on koomilised situatsioonid, veidrikest peategelased, huumor ja nali.
* komöödiafilm (ka ''komöödia, filmikomöödia'') – mängufilmižanr; sõltuvalt koomika laadist või karakterist eristatakse mitmeid alaliike; filmi põhitunnusteks on näiteks koomilised olukorrad, veidrikest peategelased, huumor ja nali
* kompositsioon (sama mis filmikompositsioon, ülesehitus) – teose osade süsteem, nende seostatus tervikuks; eelkõige filmi vormiline ja ruumiline ülesehitus, kuid sageli hõlmab ka dramaturgia.
* kompositsioon (ka ''filmikompositsioon, ülesehitus'') – teose osade süsteem, nende seostatus tervikuks; eelkõige filmi vormiline ja ruumiline ülesehitus, kuid sageli hõlmab ka dramaturgia
* kostüüm – näitleja rollikohane riietus.
* kostüüm – näitleja rollikohane riietus
* kostüümidraama – mängufilmižanr; film kajastab konkreetset ajalooperioodi, interjöörides ja tegelaste rõivastuses on taotletud autentsust.
* kostüümidraama – mängufilmižanr; film kajastab konkreetset ajalooperioodi, interjöörides ja tegelaste rõivastuses on taotletud autentsust
* kriminaalfilm (sama mis detektiivfilm, krimifilm) – mängufilmižanr; film kuriteo avastuskäigust.
* kriminaalfilm (ka ''detektiivfilm, krimifilm'') – mängufilmižanr; film kuriteo avastuskäigust
* kroonikafilm (sama mis kroonika, kinokroonika) – tõsielufilmi liik, päevasündmusi kujutav filmilõik või sellistest lõikudest kokku monteeritud film.
* kroonikafilm (ka ''kroonika, kinokroonika'') – tõsielufilmi liik, päevasündmusi kujutav filmilõik või sellistest lõikudest kokku monteeritud film
* [[Kulešovi efekt]]
* [[Kulešovi efekt]] – montaažiefekt, kus vaatajad tajuvad kahe järjestikuse kaadri mõjul teistsugust infot kui sama kaader eraldi tajutuna
* kunstfilm (sama mis ''art-movie'', ''art''-film, ''art-house'' film, ''arthouse''-film, {kunstfilm}) – selge kunstnikupositsiooni ja omanäolise käekirjaga film, vastandub meelelahutuslikele kommertsfilmidele.
* kunstfilm (ka ''art-movie,'' ''art-film,'' ''art-house-film,'' ''arthouse-film, {kunstfilm}'') – selge kunstnikupositsiooni ja omanäolise käekirjaga film, vastandub meelelahutuslikele kommertsfilmidele
* kunstifilm – kunstiteemaline dokumentaalfilm.
* kunstifilm – kunstiteemaline dokumentaalfilm
* kõne – tegelaste esitatud tekst filmis; ka diktoritekst.
* kõne – tegelaste esitatud tekst filmis, ka diktoritekst
* liikuv kaamera – võttestiil, kus operaator vahetab sageli võttepunkti, rakurssi, plaanisuurust, panoraamib, suumib jne.
* liikuv kaamera – võttestiil, kus operaator vahetab sageli võttepunkti, rakurssi, plaanisuurust, panoraamib, suumib jne
* loodusfilm – dokumentaalfilmi alaliik, filmi aineks on ehe loodus.
* loodusfilm – dokumentaalfilmi alaliik, mille aineks on ehe loodus
* lõpuepisood (sama mis lõppepisood) – viimane episood.
*loogiline montaaž (ka ''fabulaarne montaaž'') – montaažitehnika, kus kaadrid ühendatakse filmi faabula alusel. Vastand: assotsiatiivne montaaž
* lõpustseen (sama mis lõppstseen) – viimane stseen.
* lõpuepisood (ka ''lõppepisood'') – viimane episood
* lugu (sama mis filmilugu, narratiiv, stoori, ''story'') – filmi sündmustik ja tegevustik üldiselt, narratiivi alusmaterjal; kattub mõnes käsitluses osaliselt termini faabula sisuga.
* lõpustseen (ka ''lõppstseen'') – viimane stseen
* maanteefilm (sama mis ''road-movie'', ''road movie'') – mängufilmižanr; lineaarselt kulgeva filmi tegevus toimub auto- või mootorrattarännakul ja päädib sihtmärki jõudmisega, tegelasteks seiklev sõidukijuht koos kaaslastega, iseloomulikuks stiilitunnuseks on sõidult filmitud maantee ja maastikud.
*lõputiiter (ka ''lõputiitrid'') – filmi lõpus näidatud täielik nimekiri filmi tootmises osalenud inimestest
* mängufilm (sama mis kunstiline film) – filmi põhiliik; mängufilm on lavastatud film, mis põhineb kirjanduslikul stsenaariumil ja näitlejate mängul.
* lugu (ka ''filmilugu, narratiiv, story,'' argiselt ''stoori'') – filmi sündmustik ja tegevustik üldiselt, narratiivi alusmaterjal; kattub mõnes käsitluses osaliselt faabula terminiga
* märulifilm (sama mis mürglifilm, ''action''-film, ''action'') – mängufilmižanr; kiire rütmi ja tempoga film, kus on konflikt kahe vastaspoole vahel, palju seiklusi, põnevust, tagaajamisstseene, trikkvõtteid.
* [[Road movie|maanteefilm]] (ka ''road-movie'', ''road movie'') – mängufilmižanr; lineaarselt kulgeva filmi tegevus toimub auto- või mootorrattarännakul ja päädib sihtmärki jõudmisega, tegelasteks seiklev sõidukijuht koos kaaslastega, iseloomulikuks stiilitunnuseks on sõidult filmitud maantee ja maastikud
* melodraama – mängufilmižanr; filmi põhitunnused on liialdatud tunded, põnev sündmustik, naispeaosaline, heade ja halbade tegelaste vastandus.
* [[mängufilm]] (ka kunstiline film) – filmi põhiliik; lavastatud film, mis põhineb kirjanduslikul stsenaariumil ja näitlejate mängul
* misankaader – ühest võttekaadrist koosneva stseeni ruumiline ülesehitus.
* [[märulifilm]] (ka ''mürglifilm'', ''action''-film, ''action'') – mängufilmižanr; kiire rütmi ja tempoga film, kus on konflikt kahe vastaspoole vahel, palju seiklusi, põnevust, tagaajamisstseene, trikkvõtteid
* misanstseen (sama mis ''mise-en scène'') – stseeni või selle osa ruumiline ülesehitus; tegelaste paiknemine ja liikumine stseenis ning kaamera liikumine ja rakurss stseeni filmimisel.
* [[melodraama]] – mängufilmižanr; filmi põhitunnused on liialdatud tunded, põnev sündmustik, naispeaosaline, heade ja halbade tegelaste vastandus
* [[mittediegeetiline heli]]
* misankaader – ühest võttekaadrist koosneva stseeni ruumiline ülesehitus
* montaaž (sama mis järjestus) – kaadrite (helilõikude) mõtestatud järjestus.
* [[Misanstseen (filmikunst)|misanstseen]] (ka ''mise-en scène'') – stseeni või selle osa ruumiline ülesehitus; tegelaste paiknemine ja liikumine stseenis ning kaamera liikumine ja rakurss stseeni filmimisel
* montaažfilm – film on kokku monteeritud teistest filmidest ja kroonikast pärit lõikudest ning ümberfilmitud fotodest.
* [[mittediegeetiline heli]] (ka ''kommenteeriv heli'') – filmis esinev heli, mille allikat pole kaadris näha ja mille olemasolu pole filmimaailmas toimuva tegevuse põhjal järeldatav (nt diktorihääl, lisatud heliefektid, meeleolumuusika). Vastand: diegeetiline heli
* montaažiefekt – rõhutatud kaadrivahetus, mille tulemusena katkeb pildirea reaaluse illusioon; mis tahes tehniline nipp kaadrite ühenduskohal, nt sulamine, rullimine, hajumine musta.
*momentvõte – hetkevõte
* multiekraan, mitmeks jaotatud kaader – kaader, mille kujutis jaguneb kaheks või enamaks ekraaniväljaks, igal neist võib etenduda eri ajal filmitud filmilõik; selline efekt luuakse video- või arvutimontaaži abil.
* [[montaaž]] (ka ''järjestus'') – kaadrite (helilõikude) mõtestatud järjestus
* must film (''film noir'', ''film noire'') – 1940. aastate mängufilmi stiil Prantsusmaal; vägivaldset, kriminaalset ja korrumpeerunud linnakeskkonda, alatuid ja neurootilisi tegelasi käsitlev film ('must film'), mille võttestiili iseloomustavad tugevad valguskontrastid, teravad varjud, kõle ümbrus.
* montaažfilm – film, mis on kokku monteeritud näiteks teistest filmidest ja kroonikast pärit lõikudest ning ümber filmitud fotodest
* muusikal (sama mis muusikaline komöödia) – Ameerika mängufilmižanr; lüürilises võtmes filmi keskmes on laul ja tants, tegelaste unistused ja lootused, tavaliselt õnnelik lõpp.
* montaažiefekt – rõhutatud kaadrivahetus, mille tulemusena katkeb pildirea reaaluse illusioon; mis tahes tehniline nipp kaadrite ühenduskohal (näiteks sulamine, rullimine, hajumine musta)
* muusikasse monteerima – filmi muusika rütmi järgi monteerima.
* multiekraan (ka ''mitmeks jaotatud kaader'') – kaader, mille kujutis jaguneb mitmeks ekraaniväljaks, igal neist võib etenduda eri ajal filmitud filmilõik; selline efekt luuakse video- või arvutimontaaži abil
* narratiiv – teoses jutustatud lugu; oluline on vaatajas jutustamise illusiooni tekitamine läbi tajutava vaatepunkti, millest filmi lugu esitatakse. Mõnes käsitluses samastatakse süžeega.
* [[Film noir|must film]] (ka ''film noir'', ''film noire'') – mängufilmistiil, kus käsitletakse vägivaldset, kriminaalset ja korrumpeerunud linnakeskkonda, alatuid ja neurootilisi tegelasi, mille pildikeelt iseloomustavad tugevad valguskontrastid, teravad varjud, kõle ümbrus
* nukufilm – animafilmi alaliik; filmi tegelasteks on nukud.
* [[muusikal]] (ka ''muusikaline komöödia'') – Ameerika mängufilmižanr; lüürilises võtmes filmi keskmes on laul ja tants, tegelaste unistused ja lootused, tavaliselt õnnelik lõpp
* originaalstsenaarium (sama mis algupärane käsikiri) – stsenaarium, mis ei põhine varem loodud kirjandusteosel.
* muusikasse monteerima – filmi muusika rütmi järgi monteerima
* õudusfilm (sama mis hirmufilm, ''horror'') – mängufilmižanr; filmis on põimunud reaalsus ja müstika, eesmärgiks on vaatajat samaaegselt hirmutada ja kütkestada.
* [[narratiiv]] – teoses jutustatud lugu; oluline on vaatajas jutustamise illusiooni tekitamine läbi tajutava vaatepunkti, millest filmi lugu esitatakse. Mõnes käsitluses samastatakse seda süžeega
* panoraam (sama mis panoraamkaader, panoraamvõte) – kaader, milles kaamera vaatepunkt liigub mööda telgjoont kas horisontaalselt (vasakult paremale või vastupidi) või vertikalselt (ülalt alla või vastupidi).
* [[nukufilm]] – animafilmi alaliik; filmi tegelasteks on nukud
* paralleelmontaaž (sama mis paralleelne montaaž) – montaaživõte, mille puhul kaht süžeeliselt järjepidevat tegevust monteeritakse vaheldumisi.
* originaalstsenaarium (ka ''algupärane käsikiri'') – stsenaarium, mis ei põhine varem loodud kirjandusteosel
* pealesõit (sama mis peale-''zoom'') – suumi liik, filmitavale objektile lähenemine.
* õudusfilm (ka ''hirmufilm'', ''horror,'' argiselt ''õudukas'') – mängufilmižanr; filmis on põimunud reaalsus ja müstika, eesmärgiks on vaatajat ühtaegu hirmutada ja kütkestada
* pildiefekt (sama mis pildiline efekt, visuaalefekt, visuaalne efekt) – illusoorsete ja tehislike elementide lisamine filmi kujutisele mitmesuguste tehniliste võtete abil.
* panoraam (ka ''panoraamkaader, panoraamvõte'') – kaader, milles kaamera vaatepunkt liigub mööda telgjoont kas horisontaalselt (vasakult paremale või vastupidi) või vertikalselt (ülalt alla või vastupidi)
* plaan – kaadris kujutatud objekti mastaapi iseloomustav termin.
* paralleelmontaaž (ka ''paralleelne montaaž'') – montaažitehnika, mille korral kaht süžeeliselt järjepidevat tegevust monteeritakse vaheldumisi
* plaanisuurus – plaanisuurused on kaug-, üld-, ameerika- kesk-, lähikesk-, suur- ja detailplaan; jaotuse kokkuleppeliseks aluseks on inimese kujutise kadreering.
* pealesõit (ka ''peale-zoom'') – suumi liik, filmitavale objektile lähenemine
* põnevusfilm (sama mis põnevik, põnevuslugu, triller) – mängufilmižanr; filmis luuakse pinge põnevat sündmustikku ja tegelaste psüühilisi üleelamisi kujutades; sageli esitatakse sündmusi ohvri või kurjategija pilgu läbi.
* pildiefekt (ka ''pildiline efekt, visuaalefekt, visuaalne efekt'') – illusoorsete ja tehislike elementide lisamine filmi kujutisele mitmesuguste tehniliste võtete abil
* portreefilm (sama mis filmiportree, portreteering) – dokumentaalfilmižanr; filmi keskmes on konkreetne isik
* plaan (ka ''kaader, montaažikaader'') – saatilises või liikuvad kadreeringus filmitud, üks katkematu montaažilõigetega piiratud kaadrike jada filmi lõppversioonis
* [[postmodernistlik film]]
* plaanisuurus – plaanisuurused on kaug-, üld-, Ameerika, kesk-, lähikesk-, suur- ja detailplaan; jaotuse kokkuleppeliseks aluseks on inimese kujutise kadreering
* [[põnevusfilm]] (ka ''põnevik, põnevuslugu, thriller'') – mängufilmižanr; filmis luuakse pinge põnevat sündmustikku ja tegelaste psüühilisi üleelamisi kujutades, sageli esitatakse sündmusi ohvri või kurjategija pilgu läbi
* portreefilm (ka ''filmiportree, portreteering'') – dokumentaalfilmižanr; filmi keskmes on konkreetne isik
* [[postmodernistlik film]] – film, kus kasutatakse postmodernismi ideid ja tunnuseid, seda iseloomustab kõrgkultuuri ja massikultuuri vahelise piiri ähmastumine ning traditsioonilise väljenduslaadi ümbermängimine popkultuuri sõnavara ja strateegiate abil
* probleemfilm – dokumentaalfilmižanr; film keskendub mõnele konkreetsele probleemile, iseloomulik žanritunnus on intervjuude ja kommentaaride suur osa
* proloog (sama miska ''tiitriteeelne proloog, tiitrite eelne lõik'') – eellugu, sissejuhatav filmilõik, mis on tavaliselt enne filmi algustiitreid või koos nendega.
* propagandafilm – dokumentaalfilmi alaliik; film propageerib kindlat, tavaliselt poliitilist ideed eesmärgiga mõjutada vaataja arvamust; tunnusteks on reaalsete isikute sõnavõtud ja kroonikastiil.
* rekvisiit – filmi lavastuses kasutatav tarbeese
* ringvaade (sama miska ''ringvaatefilm, kinožurnaal'') – tõsielufilmi liik, koosneb mitmest iseseisva süžeega kroonikalõigust, nn ringvaatepalast.
* rütm – filmi(stseeni) kõiki elemente ja väljendusvahendeid hõlmav ajalise ja ruumilise liikumise korrastatud vaheldumine.
* seiklusfilm – mängufilmižanr; filmi keskmes on põnevad situatsioonidolukorrad ja seiklused, reisid, ekspeditsioonid, vallutused; stiilitunnusteks romantiline alatoon, palju looduskaadreid.
* sõltumatu film (sama miska ''independent film,''-film, ''indie-film''-film) – ilma suurstuudio finantseeringufinantseeringuta ja nõueteta loodud film; vastandub. ''mainstreamMainstream''-filmile.filmi vastand
* staatiline kaader – liikumatut objekti jäädvustav kaader, mis on filmitud paigalseisva kaameraga võttepunkti ja plaanisuurust muutmata.
* staatiline kaamera (sama miska ''seisev kaamera, liikumatu rakurss'') – ühest võttepunktist liikumatu kaameraga filmimine
* statiivkaamera – kaamera, mida kasutatakse ainult statiiviga, tavaliselt suur vahetatava optikaga sünkroonkaamera
* stoppkaader – kaader, milles tegevus on seiskunud, see efekt tekib ühe kaadriku pideva kordamise tulemuseltulemusena
* struktuur (samaka mis''filmistruktuur, filmistruktuurfilmi struktuur'') – teoseüldine linateose ülesehitus kõige üldisemas mõttes, süsteemi elementide korrastatud kogum
* [[stseen]] (ka ''filmistseen'') – filmi kompositsiooni osa, millele on iseloomulik aja- ja koha- ja tegevuse ühtsus; võib koosneda misanstseenidest
* [[stsenaarium]] (sama miska ''filmistsenaarium, käsikiri, filmikäsikiri, skriptscreenplay,'' argiselt ''screenplayskript'') – filmi üksikasjalik kirjalik kavand, mis sisaldab tulevase filmi dramaturgiat ja tegelaskonda; mängufilmile kirjutatakse kolm stsenaariumivarianti: kirjanduslik, filmija režiistsenaarium, dokumentaalfilmil on tavaliselt ideekavand ja stsenaarium
* subjektiivne plaan – võttestiil, kus kaamera võttepunktid ühtivad tegelaste vaatepunktidega
* [[Subtiitrid|subtiiter]] – selgitava tekstiga tiiter filmi ekraanikujutise allosas, ntnäiteks esineja nime, ametikohta jms või dialoogi tõlget vahendav kiri.
* suurplaan (sama miska ''suur plaan, lähiplaan, lähivõte'') – plaanisuurus, kus kaadris kujutatud konkreetne objekt täidab enamiku kaadrist, inimesest on näha pea ja kael.
* süžee (sama miska ''filmisüžee'') – teoseks arendatud faabula, filmi aluseks olevate sündmuste ja tegevuste kulgemise järjekord.
* süžeepööre (sama miska ''süžeekäänak'') – järsk muutus filmi sündmustiku kulus.
* tagasivaade (sama miska ''tagasihüpe, retrospektiiv,'' ''flashback'') – süžeepööre ajas, stseen või kaader minevikust.
* teema – teost läbiv juhtmõte, millele on allutatud sündmustik, karakterid, ja esitusviis.
* tonaalsus (sama miska ''toon'') – ühest põhitoonist lähtuv värvikäsitlus, muljet loova värvi küllastatus kujutisel.
* tõsielufilm (sama miska ''dokumentalistika'', ''filmidokumentalistika'', ''kinodokumentalistika'', ''dokumentaalkinematograafia'') – filmikunsti põhiliik; tõsielusündmusi kajastav film, milles on kasutatud peamiselt reaalsituatsioonis filmitud autentset materjali.
* [[ulmefilm]] – mängufilmižanr; ebareaalse tegelaskonna ja sündmustikuga film
* üldplaan (sama mis üldine plaan) – plaanisuurus, mis näitab objekti keskkonnas, inimest on kaadris kujutatud täispikkuses.
* uurimusfilm (ka ''teadusfilm, teaduslik film, teaduslik uurimusfilm'') – tõsielufilmi alaliik, eesmärgiks kinematograafia vahendeid kasutades jäädvustada teaduseksperiment või -katse
* üleõlaplaan (sama mis üleõlavõte) – dialoogistseeni kaader, mis on filmitud nagu ühe tegelase silmade läbi, tema selja tagant, nii et kaadrisse jääb ta õlg ja suurplaanis vastaskõneleja.
* väärtfilm (ka ''kvaliteetfilm'') – kunstiliselt õnnestunud, filmiloo seisukohast oluline teos
* ulmefilm – mängufilmižanr; ebareaalse tegelaskonna ja sündmustikuga film.
* vaatepunkt – kaamera võttepunkt, kust filmiti. Terminit kasutatakse eriti nn tegelase pilgu läbi filmitud kaadri või stseeni kirjeldamisel
* uurimusfilm (sama mis teadusfilm, teaduslik film, teaduslik uurimusfilm) – tõsielufilmi alaliik, eesmärgiks kinematograafia vahendeid kasutades jäädvustada teaduseksperiment või -katse.
* vahetiiter – filmikaadrite vahele monteeritud tiitrid, näiteks vahepealkirjad; tummfilmis asendasid vahetiitrid dialoogi
* väärtfilm (sama mis kvaliteetfilm) – kunstiliselt õnnestunud, filmiloo seisukohast oluline teos.
* varjatud kaamera (ka ''peidetud kaamera'') – maskeeritud kaamera, millega filmitakse salaja, subjektide teadmata, eesmärgiga saada ehe jäädvustus
* vaatepunkt – kaamera võttepunkt, kust filmiti, muutub filmis vaatepunktiks. Terminit kasutatakse eriti nn tegelase pilgu läbi filmitud kaadri või stseeni kirjeldamisel.
* vestern (ka ''western'') – mängufilmižanr; filmi tegevus toimub 19. sajandi lõpu Ameerikas, keskmes on konflikt seadusliku võimu ja karmides tingimustes elavate inimeste moraali vahel; iseloomulikud on tulistamisstseenid, kiired hobused, rongiröövid, rasked loodustingimused, armastuslugu
* vahetiiter – filmikaadrite vahele monteeritud tiitrid, nt vahepealkirjad; tummfilmis asendasid vahetiitrid dialoogi.
* võttepaik (ka ''võttekoht, võttekeskkond'') – koht, kus filmivõte toimub; neutraalsem termin kui võtteplats
* varjatud kaamera (sama mis peidetud kaamera) – maskeeritud kaamera, millega filmitakse salaja, subjektide teadmata, eesmärgiga saada ehe jäädvustus.
* võttepunkt – kaamera asukoht filmimisel; seda iseloomustavad kaugus objektist, kõrgus ja võttesuund
* vestern (sama mis ''western'') – mängufilmižanr; filmi tegevus toimub 19. sajandi lõpu Ameerikas, keskmes on konflikt seadusliku võimu ja karmides tingimustes elavate inimeste moraali vahel; iseloomulikud on tulistamisstseenid, kiired hobused, rongiröövid, rasked loodustingimused, armastuslugu.
* võtterakurss (ka ''rakurss'') – kaamera suhestumine filmitava objektiga; nurk, mille all objekti filmitakse
* võttepaik (sama mis võttekoht, võttekeskkond) – koht, kus filmivõte toimub; neutraalsem termin kui võtteplats.
* [[õppefilm]] – tõsielufilmi alaliik; õppeotstarbeks loodud film, võib kasutada ka mängu- ja animafilmi elemente
* võttepunkt – kaamera asukoht filmimisel; võttepunkti iseloomustavad kaugus objektist, kõrgus ja võttesuund.
* [[ärasõit]] (ka ''zoom-out, {mahasõit}, {maha-zoom}'') – suumi liik, filmitavast objektist kaugenemine
* võtterakurss (sama mis rakurss) – kaamera suhestumine filmitava objektiga; nurk, mille all objekti filmitakse.
*[[üksikplaan]] – plaanisuurus, kus on kujutatud ainult üht objekti
* [[õppefilm]] – tõsielufilmi alaliik; õppeotstarbeks loodud film, võib kasutada ka mängu- ja animafilmi elemente.
*[[üldplaan]] (ka ''üldine plaan'') – plaanisuurus, mis haarab suhteliselt avarat ruumi, näidates filmitavat objekti täies suuruses (nt inimest täies pikkuses)
* [[ärasõit]] (sama mis {mahasõit}, {maha-''zoom''}, ''zoom-out'') – suumi liik, filmitavast objektist kaugenemine.
* [[üleõlaplaan]] (ka ''üleõlavõte, üleõlakaader'') – plaani/vastasplaani vaheldumisel kasutatav tavaliselt dialoogistseeni kadreering, kus vaateväljas domineeriva tegelase õlg ja/või kukal jääb nähtavale ning selle tulemusena tugevneb tegelaste ruumiline pidevus
 
==Allikas==
1341

muudatust

Navigeerimismenüü