Mine sisu juurde

Subtiitrid

Allikas: Vikipeedia

Subtiiter on filmi või telesaate dialoogi lühike tõlketekst või transkriptsioon, mis kuvatakse tavaliselt ekraani allservas (või kui seal on juba muu tekst, siis ülaservas).

Kui subtiitrid on mõeldud vaegkuuljatele, on neis lisaks kirjeldatud muid olulisi helisid, näiteks "(ohkab)" või "(uks paugub)". Subtiitrite loomisse on kaasatud ka audiovisuaalne märgisüsteem, mis kompenseerib subtiitrite lühendatud olemust.

Subtiitreid võib näidata ka eraldi ekraanil, näiteks filmifestivalide ajal, mis kaotab ära filmist subtitreeritud versiooni loomise vajaduse, eriti kui filmi kavatsetakse ainult üks kord näidata. Sama tehakse ka ooperis, kus subtiitrid ilmuvad väljaspool lava asuvale või tooli seljal olevale ekraanile, mida publik saab jälgida. Kui ooperidialoog on lava kohal, nimetatakse neid surtiitriteks.

Subtiitrite loomine

[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval kasutavad professionaalsed subtitreerijad spetsiaalset tark- ja riistvara, kus video salvestatakse kõvakettale, mistõttu on iga kaader kiiresti leitav. Peale subtiitrite loomise saab subtitreerija paika panna ka iga subtiitri algus- ja lõpuaja, samas kui kinos hoolitsevad selle eest eraldi tehnikud. Tulemuseks on subtiitrifail, mis sisaldab peale subtiitrite ka märget iga subtiitri algusest ja lõpust. Tavaliselt kasutatakse subtiitrite kestuse märkimiseks ajakoode (nt telesaadetes ja DVD-l), kuid traditsioonilise kinofilmi puhul mõõtetakse nende kestust filmilindi pikkuse põhjal (jalgades ja kaadrites).

Subtiitreid saab luua ka vabavara abil, näiteks Subtitle Workshop Windowsile, MovieCaptioner Macile ja Windowsile ning Subtitle Composer Linuxile.

Subtiitrite liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Subtiitreid võib liikideks jagada lingvistilistel või tehnilistel alustel.[1]

Lingvistlilistel alustel:

  • interlingvistilised subtiitrid – filmi või telesaate dialoogi tõlge. Hõlmab ka kakskeelset subtitreerimist (nt eesti- ja venekeelsed subtiitrid Eesti kinodes);
  • intralingvistilised subtiitrid – samas keeles kui filmi või telesaate dialoog. Siia alla kuuluvad ka kuulmispuudega inimestele ja keeleõppijatele mõeldud subtiitrid. Kasutatakse ka oludes, kus inimesed ei pruugi aktsendist aru saada.

Tehnilistel alustel:

  • vabalt valitavad subtiitrid (inglise k. closed caption) – subtiitrid, mille vaataja saab ise võimaluse korral pildile lisada (nt teleteksti ja DVD-de puhul);
  • pealekõrvetatavad subtiitrid (inglise k. open caption) – filmile või saatele n-ö pealekõrvetatavad subtiitrid, mistõttu ei saa neid pildilt eemaldada. Mõeldud nii kuuljatele kui ka vaegkuuljatele.

Reaalajas subtitreerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Reaalajas subtitreerimine (inglise k. real time captioning) on muutunud üha tavapärasemaks, eriti Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides, eeskätt regulatsioonide tõttu, mis sätestavad, et sisuliselt kõik teles näidatu peab olema vaegkuuljatele kättesaadav. Tavaliselt on reaalajas subtiitrid helist paar sekundit maas transkribeerimisele, kodeerimisele ja subtiitrite edastamisele kuluva aja tõttu. Kuna teksti toimetamiseks pole aega, esineb reaalajas esitatud subtiitrites trüki- ja suulise teksti valesti kuulmisest tingitud vigu.

Reaalajas subtitreeritakse stenografistide ehk kiirkirjutajate abil, kes kasutavad subtiitrite loomiseks kas spetsiaalset klaviatuuri või loevad dialoogi hääletuvastustarkvarasse. Viimane on tehnoloogia arengu tõttu muutunud reaalajas subtitreerimisel üsna populaarseks. Kuna reaalajas subtitreerivad stenografistid peavad teksti tootma täpselt ja vahetult, on neil vaja leida viise, kuidas näiteks homofoone eristada (inglise keeles there, their ja they’re eristamine).

Ka reaalajas subtiitrite tõlkimine on võimalik. Sel juhul teevad tõlk ja stenografist samaaegselt tööd: esimene tõlgib dialoogi suuliselt ja teine kirjutab selle üles. Seda tüüpi subtitreerimine on haruldane, kuna subtiitrid ilmuvad ekraanile viivitusega, ajapuuduse tõttu ei ole võimalik teksti toimetada ning teenus on kulukas. Kiirem ja odavam võimalus on lasta tõlgil otse vaatajatega suhelda, kuid sel juhul ei ole tõlge kuulmispuudega inimestele kättesaadav.

  1. Bartoll, Eduard 2004. Parameters for the classification of subtitles. Topics in Audiovisual Translation. Toim. Pilar Orero. John Benjamins Publishing Company: Amsterdam/Philadelphia. Lk 53–60

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]