I Riigikogu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
98. rida: | 98. rida: | ||
*[http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/I_Riigikogu_liikmed.pdf I Riigikogu liikmed] |
*[http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/I_Riigikogu_liikmed.pdf I Riigikogu liikmed] |
||
*[https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1920 Meie parlament ja aeg. I Riigikogu, 20.12.1920-30.05.1923] |
*[https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1920 Meie parlament ja aeg. I Riigikogu, 20.12.1920-30.05.1923] |
||
*[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:388859 I Riigikogu liikmed / koostanud Piret Viljamaa. Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2019.] |
|||
{{Riigikogu}} |
{{Riigikogu}} |
Redaktsioon: 12. jaanuar 2021, kell 16:23
I Riigikogu oli Riigikogu esimene koosseis, Eesti esindusorgan aastail 1920–1923.
I Riigikogu pidas enda istungeid Toompea lossi valges saalis kuni 1922. aasta sügiseni, mil Toompea lossi õuel asunud konvendihoone varemetele valmis Riigikogu hoone.[1]
Valimised
- Pikemalt artiklis I Riigikogu valimised
I Riigikogu valiti 27.–29. novembril 1920. Kohad 100-liikmelises Riigikogus jaotusid nii:
- Tööerakond 22
- Põllumeestekogud 21
- Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei 17
- Eesti Rahvaerakond 10
- Iseseisvad sotsialistid 11
- Kristlik Rahvaerakond 8
- Ametiühingud 5
- sakslased 4
- venelased 1
- majandusrühm 1
Vaadete järgi jaotusid kohad: 46 parempoolsetele, 33 sotsialistidele ja kommunistidele ning 21 kohta tööerakond ehk tsentrum nende vahel. Tallinnas oli eelistusjärjekord selline:
- kommunistid
- Tööerakond
- kristlased
- sakslased
- põllumehed
- rahvaerakond
Tartus on eelistusjärjekord selline:
- rahvaerakond
- sotsiaaldemokraadid
- iseseisvad sotsialistid
- põllumehed
18. jaanuaril 1921 ütles kommunist Johannes Allikso Riigikogu kõnetoolist: Eesti on ametlikult demokraatline Vabariik, sellepärast tuleb vaatamise alla võtta, kas valimised sündisid vastavalt demokraatlistele põhimõtetele. Valimised sündisid sõjaseaduse all. Valitsus andis määruse, et valimise koosolekuid võib pidada ilma komandandi iseäralise loata. Kuid pärast... (Jääb äkki peatama. Vahelhüüded paremalt poolt: „Pange prillid pähe, siis seletate paremini!”) Valimiste ajal oli meil terroor... (Vahelhüüe: Terroor, terroor! See ei käi valimiste kohta.) Ähvardati, – igaüks, kes punastele hääletab, saab kannatada, saab välja saadetud jne. Niisugusel korral ei saa poliitilistest vabadustest valimistel juttu olla. Kõik rühmad võisid Tallinnas koosolekuid pidada ja selleks „Estoonia” kontsertsaali tarvitada, aga meie ei saanud seda mitte. Rõhutud töölised ei saanud oma häält kuidagi tõsta. Teil aga olid kõik kohad ja võimalused tarvitada, isegi kiriku kantslist tehti kihutustööd. Tallinna trükikojad trükivad kodanlisi ajakirju, meie häälekandjaid ei taha aga keegi trükkida. (Vahelhüüe: Teie teete tööd põrandaall!) Kas võib tööliste sõna- ja trükivabadusest juttu olla? Kui korraldatud valimise koosolekule minevate tööliste käest priiskavate kurnajate võimude läbi punased lipud ära kisti, tarvitati töölise vastu vägivalda, pekseti neid kantsikutega, tallati hobustega. Riigikogu Kommunistline Töölisterühm teeb sellepärast järgmise ettepaneku: „Riigikogu tunnistab, et Riigikogu valimised on sündinud sõjaseaduse ja kapitaali surve all, aga mitte vastavalt demokraatia põhimõttele ja otsustab seepärast valimisi tühjaks tunnistada.” (Üleüldine naer.)[2]
Ettepanek lükati nähtava enamusega tagasi.
Põhiseaduse järgi valiti I Riigikogu 3 aastaks, kuid I Riigikogu kuulutas välja ennetähtaegsed valimised. 17.–19. veebruarini 1923 toimus Rahvahääletus Algkooli seaduse muutmiseks. Rahva valdav enamus oli selle seaduse vastu, mistõttu põhiseaduse § 32 alusel korraldati uue Riigikogu valimised. See jäi ka ainsaks korraks, mil Riigikogu selle paragrahvi alusel laiali läks.
28. veebruaril 1921 palus Riigikogu juhatus Vabariigi Valitsuselt ühte sõiduautot enda käsutusse[3].
I Riigikogu liikmed
- Paul Abramson
- Peeter Adamson
- Johannes-August Allikso
- Oskar Amberg
- Hermann Leopold Ammende
- Ado Anderkopp
- Johann Anderson
- Sergei Andrejev
- Jüri Annusson
- Alma Anvelt-Ostra
- Christjan Arro
- Emma Asson
- Karl Ast
- Robert Astrem
- Karl August Baars
- Artur Bach
- Adam Bachman
- Jaan-Johann Bergmann
- Vladimir Binsol
- Ado Birk
- Eduard Birkenberg
- Martin Bleimann
- Max Woldemar Gustav Eduard Bock
- Aksel Brehm
- Karl Einbund
- August Ehrlich
- Jaan Eigo
- Karl Ellis
- Villem Ernits
- Oskar Jüriväli (Jürgenfeldt)
- Jaan Lattik, Kristlik Rahvaerakond
- Johannes Märtson, Kristlik Rahvaerakond
- Konstantin Päts, Põllumeestekogud
- Leopold Raudkepp, Kristlik Rahvaerakond
- Hugo Bernhard Rahamägi, Kristlik Rahvaerakond
Juhatus
Esimehed:
- Otto Strandman, 04.01.–18.11.1921
- Johann Kukk, 18.11.1921–20.11.1922
- Konstantin Päts, alates 20.11.1922
- I abiesimees: Karl Virma, alates 04.01.1921
- II abiesimees: Jaan Järve, 04.01.–04.03.1921
- August Kerem, alates 04.03.1921
- Sekretär: Artur Tupits, 04.01.1921–20.11.1922
- Tõnis Kalbus, alates 20.11.1922
- I abisekretär: Jaan-Johann Bergmann, alates 04.01.1921
- II abisekretär: Walter von Pezold, alates 04.01.1921