Oskar von Riesemann: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P The Prince of Tartu teisaldas lehekülje Oskar Artur von Riesemann pealkirja Oskar von Riesemann alla: Täpsem nimi
Oluliselt toimetatud
1. rida: 1. rida:
[[Fail:Oscar arthur von riesemann.jpg|pisi|Oskar Artur von Riesemann, 1877. aastal]]
[[Fail:Oscar arthur von riesemann.jpg|pisi|Oskar Artur von Riesemann 1877. aastal]]
'''Oskar Artur Riesemann''' (15/[[27. august]] [[1833]] [[Tallinn]] – 15/[[27. juuli]] [[1880]] Tallinn) oli [[Eestimaa]] poliitik ja esimene [[Tallinna linnapea]], aastatel 1877–1878.<ref>[[Arnold Christian Theodor Hasselblatt|Arnold Hasselblatt]]: ''"Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat"'', Dorpat: C. Mattiesen, 1889, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000433/images/index.html?id=00000433&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=421 Matrikkel 5622, lk.413]</ref>
'''Oskar Arthur von Riesemann''' (15. (ukj [[27. august]]) [[1833]] [[Tallinn]] – 15. (ukj [[27. juuli]]) [[1880]] Tallinn) oli [[Eestimaa]] poliitik ja esimene [[Tallinna linnapea]] aastatel 1877–1878.<ref>[[Arnold Christian Theodor Hasselblatt|Hasselblatt, Arnold]]. Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat: C. Mattiesen, 1889. Nr 5622 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000433/images/index.html?id=00000433&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=421].</ref>


==Elulugu==
Oskar Artur von Riesemann sündis Tallinnas, [[Baltisakslased|baltisakslaste]] perekonnas. Isa, Heinrich Christop von [[Riesemann]] töötas Tallinnas notarina ja Toompeal [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e sekretärina, ema oli [[Soomerootslased|Soome rootslanna]] Helena Barbara (sünd) Byström. Oskar sai alghariduse kodus ja õppis seejärel [[Tallinna Toomkool]]is ning aastatel 1851–1855 [[Tartu ülikool]]is [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteadust]]. [[Korporatsioon Estonia]] aktiivne liige.
===Päritolu ja haridustee===
Põlvnes Lübeckist XVII sajandi 2. poolel Tallinnasse rännanud [[Riesemann|rae- ja literaadiperekonnast]]. Tema isa Heinrich Christoph von [[Riesemann]] oli Tallinnas notar ja [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e sekretär, ema oli [[Soomerootslased|Soomest pärit rootslanna]] Helena Barbara (sündinud Byström). Oskar sai alghariduse kodus ja õppis seejärel [[Tallinna Toomkool]]is ning aastatel 1851–1855 [[Tartu ülikool]]is [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteadust]]. [[Korporatsioon Estonia]] aktiivne liige.


===Kubermangu- ja raeametnik===
1857. aastal asus Oskar Riesemann elama Tallinna, kus ta töötas [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e ametnikuna kuni 1862. aastani. 1859. aasta jaanuaris abiellus ta [[Ambla kirik|Ambla]] [[Ambla Maarja kogudus|kogudus]]e [[pastor]]i, [[Alexander Leopold Paulsen]]i tütre Marie Amalie Friederice Paulseniga. aastatel 1862–1864 oli Oskar Riesemann [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ülemsekretäriks ja seejärel 1864. aastast alates 12 aastat [[Tallinna rae liikmete loend#Sündikud|Tallinna rae]] [[sündik]]uks, jätkates tegevust ka advokaadina.
Aastatel 1857−1862 oli ta Tallinnas [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e ametnik. Seejärel oli kaks aastat [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ülemsekretäriks. [[1864]]. aastal sai temast [[Tallinna rae liikmete loend#Sündikud|Tallinna rae]] [[sündik]], kellena jäi ametisse 12 aastaks. Samal ajal jätkas ta tegevust advokaadina.


===Esimene Tallinna linnapea===
Oskar Arthur von Riesemann oli esimene [[Tallinna linnapea]] raejärgsel ajal. 24.-25. novembril/6.–7. detsembril 1877 toimunud [[Tallinna Linnavolikogu]] valimiste järel toimus 22. detsembril 1877/3. jaanuaril 1878 ([[ukj]]) Tallinna linnavolikogu esimene istung, kus valiti uue seaduse järgi ka 53 häälega endine rae [[sündik]] Oskar Arthur von Riesemann, esimeseks Tallinna linnapeaks. Volikogus andsid tema poolt hääle 53 linnavolinikku 66st kohale ilmunust<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 52</ref>.
[[1877]]. aastal laiendati Läänemereprovintidesse Venemaa keisririigi linnaseadus, millega raad kaotas oma senise funktsiooni − see jäi kuni 1889. aastani tegutsema kohtuinstantsina − ning linnades seati sisse volikogud ja loodi linnapea ametikoht. [[Tallinna Linnavolikogu]] valimised toimusid 1877. aastal 24. − 25. novembril (ukj 6. − 7. detsembril). Volikogu kogunes sama aasta 22. detsembril (ukj [[3. jaanuar]] [[1878]]) oma esimesele istungile, kus valiti ametisse esimene linnapea pärast ligi [[Asehalduskord|saja-aastast vaheaega]]. 53 häälega 66-st sai selleks Oskar von Riesemann.<ref>Rosenberg, Tiit. 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918. − Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, lk 52.</ref>


Oskar Artur von Riesemanni ametiaeg jäi lühikeseks, 1878. aasta 28. märtsi/9. aprilli ööl voolas [[Ülemiste järv]] üle kallaste [[1878. aasta üleujutus Tallinnas|ja ujutas üle]] [[Tartu maantee]] ümbruskonna kuni [[Kivisilla]]ni. Juhtunust närvivapustuse saanud linnapea linnavalitsuse 30. märtsi/11. aprilli koosolekul ei osalenud. 3/15. aprillil esitas ta linnavalitsusele kirja oma ameti mahapanemise kohta<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/12/22/oskar-arthur-von-riesemann/ OSKAR ARTHUR VON RIESEMANN], linnaarhiiv.wordpress.com (vaadatud 07.09.2020)</ref>.
Oskar von Riesemanni ametiaeg jäi aga lühikeseks: 1878. aasta 28. märtsi (ukj [[9. aprill]]i) ööl voolas [[Ülemiste järv]] üle kallaste [[1878. aasta üleujutus Tallinnas|ja ujutas üle]] [[Tartu maantee]] ümbruskonna kuni [[Kivisilla]]ni. Juhtunust närvivapustuse saanud linnapea linnavalitsuse 30. märtsi (ukj [[11. aprill]]i) koosolekul ei osalenud. 3. (ukj [[15. aprill|15.]]) aprillil esitas ta linnavalitsusele kirja oma ameti mahapanemise kohta.<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/12/22/oskar-arthur-von-riesemann/ Oskar Arthur von Riesemann] saidil linnaarhiiv.wordpress.com (vaadatud 07.09.2020).</ref>


===Surm===
Oskar Artur von Riesemann suri 46. aasta vanuses, 15/[[27. juuli]]l [[1880]] Tallinnas, peale haigestumist.
Ta suri haiguse tagajärjel 46-aastaselt 15. (ukj [[27. juuli]]l) [[1880]] Tallinnas.


== Välislingid ==
==Perekond==
1859. aasta jaanuaris abiellus ta [[Ambla kirik|Ambla]] [[Ambla Maarja kogudus|kogudus]]e [[pastor]]i [[Alexander Leopold Paulsen]]i tütre Marie Amalie Friederice Paulseniga.
*[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/12/22/oskar-arthur-von-riesemann/ OSKAR ARTHUR VON RIESEMANN], linnaarhiiv.wordpress.com

== Kirjandus ==
==Viited==
*[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 54–58
== Viited ==
{{viited}}
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Tiit Rosenberg|Rosenberg, Tiit]]. ''1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918''. − Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat. Lk 47-93. Siin: 54-58 [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf].

==Välislingid==
*[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/12/22/oskar-arthur-von-riesemann/ Oskar Arthur von Riesemann] saidil linnaarhiiv.wordpress.com. Vaadatud 07.09.2020.


{{algus}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=[[Tallinna linnapea]]|aeg=1877–1878|järgnev=[[Alexander Rudolf Karl von Uexküll]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=Ametikoht loodi|nimi=[[Tallinna linnapea]]|aeg=1877–1878|järgnev=[[Alexander Rudolf Karl von Uexküll]]}}
{{lõpp}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Riesemann, Oskar Arthur von}}
{{JÄRJESTA:Riesemann, Oskar Arthur von}}
[[Kategooria:Tallinna linnapead]]
[[Kategooria:Tallinna linnapead]]

Redaktsioon: 15. detsember 2020, kell 10:50

Oskar Artur von Riesemann 1877. aastal

Oskar Arthur von Riesemann (15. (ukj 27. august) 1833 Tallinn – 15. (ukj 27. juuli) 1880 Tallinn) oli Eestimaa poliitik ja esimene Tallinna linnapea aastatel 1877–1878.[1]

Elulugu

Päritolu ja haridustee

Põlvnes Lübeckist XVII sajandi 2. poolel Tallinnasse rännanud rae- ja literaadiperekonnast. Tema isa Heinrich Christoph von Riesemann oli Tallinnas notar ja Eestimaa kubermanguvalitsuse sekretär, ema oli Soomest pärit rootslanna Helena Barbara (sündinud Byström). Oskar sai alghariduse kodus ja õppis seejärel Tallinna Toomkoolis ning aastatel 1851–1855 Tartu ülikoolis õigusteadust. Korporatsioon Estonia aktiivne liige.

Kubermangu- ja raeametnik

Aastatel 1857−1862 oli ta Tallinnas Eestimaa kubermanguvalitsuse ametnik. Seejärel oli kaks aastat Tallinna rae ülemsekretäriks. 1864. aastal sai temast Tallinna rae sündik, kellena jäi ametisse 12 aastaks. Samal ajal jätkas ta tegevust advokaadina.

Esimene Tallinna linnapea

1877. aastal laiendati Läänemereprovintidesse Venemaa keisririigi linnaseadus, millega raad kaotas oma senise funktsiooni − see jäi kuni 1889. aastani tegutsema kohtuinstantsina − ning linnades seati sisse volikogud ja loodi linnapea ametikoht. Tallinna Linnavolikogu valimised toimusid 1877. aastal 24. − 25. novembril (ukj 6. − 7. detsembril). Volikogu kogunes sama aasta 22. detsembril (ukj 3. jaanuar 1878) oma esimesele istungile, kus valiti ametisse esimene linnapea pärast ligi saja-aastast vaheaega. 53 häälega 66-st sai selleks Oskar von Riesemann.[2]

Oskar von Riesemanni ametiaeg jäi aga lühikeseks: 1878. aasta 28. märtsi (ukj 9. aprilli) ööl voolas Ülemiste järv üle kallaste ja ujutas üle Tartu maantee ümbruskonna kuni Kivisillani. Juhtunust närvivapustuse saanud linnapea linnavalitsuse 30. märtsi (ukj 11. aprilli) koosolekul ei osalenud. 3. (ukj 15.) aprillil esitas ta linnavalitsusele kirja oma ameti mahapanemise kohta.[3]

Surm

Ta suri haiguse tagajärjel 46-aastaselt 15. (ukj 27. juulil) 1880 Tallinnas.

Perekond

1859. aasta jaanuaris abiellus ta Ambla koguduse pastori Alexander Leopold Paulseni tütre Marie Amalie Friederice Paulseniga.

Viited

  1. Hasselblatt, Arnold. Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat: C. Mattiesen, 1889. Nr 5622 [1].
  2. Rosenberg, Tiit. 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918. − Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, lk 52.
  3. Oskar Arthur von Riesemann saidil linnaarhiiv.wordpress.com (vaadatud 07.09.2020).

Kirjandus

  • Rosenberg, Tiit. 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918. − Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat. Lk 47-93. Siin: 54-58 [2].

Välislingid


Eelnev
Ametikoht loodi
Tallinna linnapea
1877–1878
Järgnev
Alexander Rudolf Karl von Uexküll