Edgar Oissar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 14. juuni 2020, kell 19:38

Edgar Oissar (18. märts (vkj)/ 30. märts 1899 Raudna vald, Viljandimaa – 28. oktoober 1977 Viljandi) oli Eesti pedagoogika- ja raamatuteadlane.^[1]

Elulugu

Edgar Oissar oli metsavahi poeg.^[1]

Osales 1918–1920 Vabadussõjas. Lõpetas 1921 Viljandi Poeglaste Gümnaasiumi, õppis 1921–1925 TÜ matemaatikateaduskonnas ja 1925–28 filosoofiateaduskonnas pedagoogikat, lõpetas 1928 magistrikraadiga, väitekiri "Ristiusk ja iseloomukasvatus". Täiendas end 1931–1933 Haridusministeeriumi stipendiaadina Berliini ja Göttingeni ülikoolis, omandas I järgu raamatukoguhoidja kutse. 1935 kaitses Göttingeni Ülikoolis doktoriväitekirja "Die politische Erziehung".

Oli 1929–1930 Võru Gümnaasiumi õpetaja, aastast 1934 Tallinna Pedagoogiumi ja Õpetajate Seminari õpetaja, Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna ja Õpetajate Koja sekretär, 1939–1940 Tallinna Prantsuse Lütseumi, Kutsevaliku Nõuandebüroo ja Rahvaülikooli õppejõud, 1940–1944 TTÜ rmtk juhataja, 1944–1950 Riiklikus Raamatukogus osakonnajuhataja. Vallandati poliitilistel põhjustel, hiljem töötas juhuslikel töödel ja ENSV TA Raamatukogus.^[1]

Teadustöö

Uuris eesti kooli, pedagoogika, kirjanduse ja bibliograafia ajalugu.

Teoseid

Tõlkis ning andis välja W. Nernsti "Maailm uuemate uurimuste valguses" (Tartu 1927), F. W. Foersteri "Kool ja iseloom" (Tartu 1937) jm. TLÜ Akadeemilises Raamatukogus säilitatakse tema käsikirju: "Eesti kooli arengulugu 1917–1937" (1940), "Eesti biograafilised teatmikud" (1963), "Eesti aabitsa arengulugu" (1971). Koostas bibliograafilisi kogumikke.^[1]

Tartu algkoolide lõpetajate kutsesoovid. Tallinn 1928
Friedrich Fröbel: Elulugu ja pedagoogilised vaated. Võru 1930
G. F. Parroti maailmavaatest ja pedagoogilistest tõekspidamistest. // G. F. Parroti 200.-le sünniaastapäevale pühendatud tead konverentsi materjale. Tartu 1967
Vanematest eesti aabitsatest. // Keel ja Kirjandus (1969), 3
Tartu Ülikoolis kaitstud väitekirjad 1802–1918. Bibliograafia. Tartu 1973
F. M. Klinger ja teatri keelustamine Tartus 19. saj. esimesel poolel. // TÜ ajaloo küsimusi. I. Tartu 1975
Akadeemik F. J. Wiedemanni pedagoogilisi vaateid. // Emakeele Seltsi aastaraamat, 21, 1975
Eesti keele õppetooli loomise katse Tartu Ülikoolis 1902. // Keel ja Kirjandus (1977), 6

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Personaalia

Eesti kirjarahva leksikon. Koostanud ja toimetanud Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 382–383
Oskar Kuningas. "Edgar Oissar". In memoriam. // Keel ja Kirjandus, 2 (1978), 125–126
E. Karus. Oissari osa Eesti haridusloos (käsikiri). Tallinn 1990
Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II kd. Tartu 1994. Lk 168

Välislingid

Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.

[ETBL-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Edgar Oissar''' ([[30. märts]] (vkj 18. märts) [[1899]] [[Raudna vald]], [[Viljandimaa]] – [[28. oktoober]] [[1977]] [[Viljandi]]) oli Eesti pedagoogika- ja raamatuteadlane.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref>
+'''Edgar Oissar''' (18. märts ([[vkj]])/ [[30. märts]] [[1899]] [[Raudna vald]], [[Viljandimaa]] – [[28. oktoober]] [[1977]] [[Viljandi]]) oli Eesti pedagoogika- ja raamatuteadlane.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref>
 ==Elulugu==
 Edgar Oissar oli metsavahi poeg.<ref name="ETBL" />
-Osales 1918–20 Vabadussõjas. Lõpetas 1921 [[Viljandi Poeglaste Gümnaasium]]i, õppis 1921–25 [[TÜ]] matemaatikateaduskonnas ja 1925–28 filosoofiateaduskonnas pedagoogikat, lõpetas 1928 magistrikraadiga, väitekiri "Ristiusk ja iseloomukasvatus". Täiendas end 1931–33 [[Haridusministeerium]]i stipendiaadina [[Berliini ülikool|Berliini]] ja [[Göttingeni ülikool]]is, omandas I järgu raamatukoguhoidja kutse. 1935 kaitses Göttingeni Ülikoolis doktoriväitekirja "Die politische Erziehung" (Tartu, 1935). Oli 1929–30 [[Võru Gümnaasium]]i õpetaja, aastast 1934 [[Tallinna Pedagoogium]]i ja [[Tallinna Õpetajate Seminar|Õpetajate Seminari]] õpetaja, Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna ja [[Õpetajate Koda|Õpetajate Koja]] sekretär, 1939–40 [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i, [[Kutsevaliku Nõuandebüroo]] ja [[Rahvaülikool]]i õppejõud, 1940–44 [[TTÜ]] rmtk juhataja, 1944–50 [[Riiklik Raamatukogu|Riiklikus Raamatukogus]] osakonnajuhataja. Vallandati poliitilistel põhjustel, hiljem töötas juhuslikel töödel ja [[ENSV TA Raamatukogu]]s.<ref name="ETBL" />
+Osales 1918–1920 Vabadussõjas. Lõpetas 1921 [[Viljandi Poeglaste Gümnaasium]]i, õppis 1921–1925 [[TÜ]] matemaatikateaduskonnas ja 1925–28 filosoofiateaduskonnas pedagoogikat, lõpetas 1928 magistrikraadiga, väitekiri "Ristiusk ja iseloomukasvatus". Täiendas end 1931–1933 [[Haridusministeerium]]i stipendiaadina [[Berliini ülikool|Berliini]] ja [[Göttingeni ülikool]]is, omandas I järgu raamatukoguhoidja kutse. 1935 kaitses Göttingeni Ülikoolis doktoriväitekirja "Die politische Erziehung".
+Oli 1929–1930 [[Võru Gümnaasium]]i õpetaja, aastast 1934 [[Tallinna Pedagoogium]]i ja [[Tallinna Õpetajate Seminar|Õpetajate Seminari]] õpetaja, Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna ja [[Õpetajate Koda|Õpetajate Koja]] sekretär, 1939–1940 [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i, [[Kutsevaliku Nõuandebüroo]] ja [[Rahvaülikool]]i õppejõud, 1940–1944 [[TTÜ]] rmtk juhataja, 1944–1950 [[Riiklik Raamatukogu|Riiklikus Raamatukogus]] osakonnajuhataja. Vallandati poliitilistel põhjustel, hiljem töötas juhuslikel töödel ja [[ENSV TA Raamatukogu]]s.<ref name="ETBL" />
 ==Teadustöö==
-Uuris eesti kooli, [[pedagoogika]], kirjanduse ja [[bibliograafia]] ajalugu, koostas bibliograafilisi kogumikke. Tõlkis ning andis välja W. Nernsti "Maailm uuemate uurimuste valguses" (Tartu, 1927), F. W. Foersteri "Kool ja iseloom" (Tartu, 1937) jm. TLÜ Akadeemilises Raamatukogus (endine ENSV TA Akadeemiline Raamatukogu) säilitatakse tema ulatuslike tööde käsikirju: "Eesti kooli arengulugu 1917–1937" (1940), "Eesti biograafilised teatmikud" (1963), "Eesti aabitsa arengulugu" (1971).<ref name="ETBL" />
+Uuris eesti kooli, [[pedagoogika]], kirjanduse ja [[bibliograafia]] ajalugu.
+==Teoseid==
+Tõlkis ning andis välja W. Nernsti "Maailm uuemate uurimuste valguses" (Tartu 1927), F. W. Foersteri "Kool ja iseloom" (Tartu 1937) jm. TLÜ Akadeemilises Raamatukogus säilitatakse tema käsikirju: "Eesti kooli arengulugu 1917–1937" (1940), "Eesti biograafilised teatmikud" (1963), "Eesti aabitsa arengulugu" (1971). Koostas bibliograafilisi kogumikke.<ref name="ETBL" />
+*Tartu algkoolide lõpetajate kutsesoovid. Tallinn 1928
+*Friedrich Fröbel: Elulugu ja pedagoogilised vaated. Võru 1930
+*[[G. F. Parrot]]i maailmavaatest ja pedagoogilistest tõekspidamistest. // G. F. Parroti 200.-le sünniaastapäevale pühendatud tead konverentsi materjale. Tartu 1967
+*Vanematest eesti aabitsatest. // Keel ja Kirjandus (1969), 3
+*Tartu Ülikoolis kaitstud väitekirjad 1802–1918. Bibliograafia. Tartu 1973
+*F. M. Klinger ja teatri keelustamine Tartus 19. saj. esimesel poolel. // TÜ ajaloo küsimusi. I. Tartu 1975
+*Akadeemik [[F. J. Wiedemann]]i pedagoogilisi vaateid. // Emakeele Seltsi aastaraamat, 21, 1975
+*Eesti keele õppetooli loomise katse Tartu Ülikoolis 1902. // Keel ja Kirjandus (1977), 6
 ==Viited==
 {{viited}}
-==Teoseid==
+==Personaalia==
+*{{EKL|382–383}}
-* Tartu algkoolide lõpetajate kutsesoovid. Tallinn, 1928
+*[[Oskar Kuningas]]. "Edgar Oissar". In memoriam. // Keel ja Kirjandus, 2 (1978), 125–126
-* Friedrich Fröbel: Elulugu ja pedagoogilised vaated. Võru, 1930
+*E. Karus. Oissari osa Eesti haridusloos (käsikiri). Tallinn 1990
-* [[G. F. Parrot]]i maailmavaatest ja pedagoogilistest tõekspidamistest. // G. F. Parroti 200.-le sünniaastapäevale pühendatud tead konverentsi materjale. Tartu, 1967
+*''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944''. II kd. Tartu 1994. Lk 168
-* Vanematest eesti aabitsatest. // Keel ja Kirjandus (1969), 3
-* Tartu Ülikoolis kaitstud väitekirjad 1802–1918. Bibliograafia. Tartu, 1973
-* F. M. Klinger ja teatri keelustamine Tartus 19. saj. esimesel poolel. // TÜ ajaloo küsimusi. I. Tartu, 1975
-* Akadeemik [[F. J. Wiedemann]]i pedagoogilisi vaateid. // Emakeele Seltsi aastaraamat, 21, 1975
-* Eesti keele õppetooli loomise katse Tartu Ülikoolis 1902. // Keel ja Kirjandus (1977), 6.
-==Kirjandus==
-* Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 168
-* {{EKL|382–383}}
-* Kuningas, O. Edgar Oissar. In memoriam. // Keel ja Kirjandus, 2 (1978), 125–126
-* Karus, E. E. Oissari osa Eesti haridusloos (käsikiri). Tallinn, 1990
-* {{ETBL|3}}
+==Välislingid==
+*{{ETBL|3}}
+*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=2543 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944'']
 {{ETBL}}
 {{JÄRJESTA:Oissar, Edgar}}
 [[Kategooria:Eesti pedagoogikateadlased]]
@@ 36. rida: / 40. rida: @@
 [[Kategooria:Eesti raamatuteadlased]]
 [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]]
-[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
+[[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]]
+[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
 [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]
+[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
+[[Kategooria:Õpetajate Koda]]
 [[Kategooria:Sündinud 1899]]
 [[Kategooria:Surnud 1977]]