Rahvaülikool

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on õppeasutusest; endise kirjastuse kohta vaata Rahvaülikool (kirjastus)

Rahvaülikool on täiskasvanutele mõeldud õppeasutus, mis üldiselt ei anna akadeemilist kraadi, kuigi mõned rahvaülikoolid pakuvad võimalust läbida akadeemilise hariduse aineid, sooritada eksameid ning saada vajalike ainepunkte.

Rahvaülikoolid (folkehøjskole) Taanis[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvaülikooli mõiste tekkis Taanis 19. sajandil, mis on üks Taani haridussüsteemi nurgakividest. Rahvaülikoolide kontseptsioon pärineb Taani kirjanikult, luuletajalt, filosoofilt ja pastorilt Nikolaj Frederik Severin Grundtvigi (1783–1872). Grundtvig oli inspireeritud Markii de Condorcet "Üldise avaliku organisatsiooni juhendamise raportist" ("Report on the General Organization of Public Instruction"), mis oli kirjutatud 1792. aastal Prantsuse revolutsiooni ajal. Tema mõte põhineb tasuta hariduse omandamise võimaldamisel tavarahvale.

Esimene Taani rahvaülikool asutati 1844. aastal Røddingis (Rødding Højskole). Selle asutaja Christen Kold oli Grundtvigi järgija. Kool oli inspireeritud vajadusest koolitada vaeseid inimesi, talurahvast ja neid, kellel muudel põhjustel polnud võimalust omandada ülikooli haridust.

Praeguseks on Taanis ligi 70 rahvaülikooli. Mõned neist on:

Enamik õpilasi rahvaülikoolides on vanuses 18–24 aastat, kuid mõned koolid pakkuvad õppimise võimalust noortele alates 16. eluaastast (Egå Ungdoms-Højskole), mõned ka kuni 60+ seenioridele (SeniorHøjskolen, Nørre Nissum). Tüüpiline õpingute kestus on 4 kuud, kuid tihti saab osa võtta ka lühikestes 1-2-nädalastes kursustes ja vastupidi, kus saab õppida ka terve õppeaasta jooksul. Õppimine on tasuline ja statsionaarne, õppeprotsessi jooksul üldjuhul kooli territooriumil ka elatakse (internaadi põhimõtte järgi). Rahvaülikoolides pakutavad ained on varieeruvad, kuhu kuuluvad: muusika, kunst, disain, keeleõpe, ajalugu, sport, aga ka intellektuaalsed kursused nagu religioon, filosoofia, kirjandus ja psühholoogia. Mõned koolid on spetsialiseerunud valitud valdkondadele, näiteks Idrætshøjskolen Bosei on spordile spetsialiseerinud, Luthersk Missions Højskole religioonile ja Kunsthøjskolen i Holbæk kunstile. Akadeemilised nõuded ja eksamid puuduvad ning kooli lõpetades saadakse diplom. Paljud koolid on avatud nii taanlastele ja teistele välismaalastele. Taolist hariduse varianti kasutavad tavaliselt noored pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist ja enne vastavalt gümnaasiumi või ülikooli sisseastumist. Tavaliselt veedavad noored rahvaülikoolis pool aastat või terve õppeaasta. Samuti on selline haridus populaarne pensionäride seas, kes võtavad tihti lühikesi 1-2-nädalasi kursusi.


Tänapäeval leidub rahvaülikoole kõige sagedamini Põhjamaades, Saksamaal ja Austrias. Ka teised riigid olid inspireeritud Grundtvigi populaarhariduse mõistest. Mõned koolid Aafrikas, Ameerika Ühendriikides ja Indias on ehitatud Grundtvigi põhimõtete järgi. Vaatamata sarnastele nimedele ja mõnevõrra sarnastele eesmärkidele, institutsioonid Saksamaal ja Rootsis on üsna erinevad Taanis ja Norras olevatega võrreldes.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]