Idakirik

Idakirikud on kristlikud organisatsioonid idamaades, mis ei ühinenud bütsantsi riigikirikuga. Laiemalt on idakirikuteks peetud kõiki Euroopast ida pool olevaid kirikuid (vastand ida – lääs). Kitsamalt on/olid idakirikud süüria keele vahendusel või mõne rahvuskiriku vormis Kesk-Aasias levinud kristlikud organisatsioonid.

Tunnused:

• Levisid Rooma impeeriumi idaosas (Süürias, Egiptuses) või väljaspool impeeriumi (Iraanis, Indias, Turkmeenias, Hiinas).
• Levisid idamaades väljaspool kreekakeelset hellenistlikku kultuuriruumi.
• Lähtusid Süüriast ja pidasid jumalateenistust süüria keeles (v.a koptid Egiptuses).
• Võtsid kohe kristluse levitamisel kasutusele rahvuskeele ja muutusid rahvuskirikuteks (Armeenias, Etioopias).

Idakirikute liigitus:

• ida õigeusu kirikud (enam-vähem seotud Konstantinoopoli patriarhaadiga);
• vanad idakirikud ehk orientaalsed kirikud (monofüsiidid ja nestoriaanid);
• uniaatkirikud;
• muud kirikud ja usuühendused.