Jaan Pärn (kunstnik): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Elukäik: link par metallehistööd
PResümee puudub
2. rida: 2. rida:


== Elukäik ==
== Elukäik ==
Lõpetas 1971 [[Sindi Keskkool]]i ning asus õppima [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti]] arhitektuuri erialale. Lõpetas insener-arhitektina [[1976]] ning asus [[1978]] õppima [[Metallehistöö|metallehistööd]] lõpetades ERKI 1982. aastal. Töötanud 1976–1977 [[Eesti Ehitusmälestised|Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses]] arhitektina, 1977–1979 [[Eesti Vabaõhumuuseum|Vabaõhumuuseumis]] asedirektorina ning 1979–1989 [[Filmilaenutuse ja Reklaami Valitsus]]es kunstilise toimetajana, seejärel olnud vabakunstnik.
Lõpetas 1971 [[Sindi Keskkool]]i ning [[1976]]. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektuuri erialal insener-arhitektina. [[1978]]. aastal asus ERKI-sse õppima [[Metallehistöö|metallehistööd]] ja lõpetas 1982. aastal. Töötanud 1976–1977 [[Eesti Ehitusmälestised|Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses]] arhitektina, 1977–1979 [[Eesti Vabaõhumuuseum|Vabaõhumuuseumis]] asedirektorina ning 1979–1989 [[Filmilaenutuse ja Reklaami Valitsus]]es kunstilise toimetajana, seejärel olnud vabakunstnik.


Aastal 1993 tekkis kunstnikul idee rajada Tallinna hoov, kuhu koonduksid käsitöömüüjad. Ta võttis linnalt 60 aastaks rendile kaheksa maja [[Vene tänav|Vene tänaval]] ja haldab seal [[Meistrite Hoov]]i. Jaan Pärn on aastakümneid valmistanud ehteid [[Helle Meri]]le.<ref>[http://kroonika.ohtuleht.ee/623959/ehtekunstnik-jaan-parn-ehk-meister-jaan Ehtekunstnik Jaan Pärn ehk meister Jaan] – Õhtuleht, 28.03.2014
Aastal 1993 tekkis kunstnikul idee rajada Tallinna hoov, kuhu koonduksid käsitöömüüjad. Ta võttis linnalt 60 aastaks rendile kaheksa maja [[Vene tänav|Vene tänaval]] ja haldab seal [[Meistrite Hoov]]i. Jaan Pärn on aastakümneid valmistanud ehteid [[Helle Meri]]le.<ref>[http://kroonika.ohtuleht.ee/623959/ehtekunstnik-jaan-parn-ehk-meister-jaan Ehtekunstnik Jaan Pärn ehk meister Jaan] – Õhtuleht, 28.03.2014
</ref>
</ref>


== Looming ==
== Looming ==
Jaan Pärn on üks nimekamaid Eesti ehtekunstnikke, kelle looming on äratanud tähelepanu nii kodu- kui välismaal, muuhulgas pälvis ta 2000. aastal hõbemedali XI Benevenuto Cellini nimelisel rahvusvahelisel ehtekonkursil. Juba aastaid teeb kunstnik koostööd tuntud saksa kivilihvija Dieter Lorenziga. Kaelaehete, [[Pross|prosside]], [[Kõrvarõngad|kõrvarõngaste]], [[Sõrmus|sõrmuste]] valmistamiseks kasutab kunstnik nii [[Kuld|kulda]] kui [[Hõbe|hõbedat]], [[Poolvääriskivi|poolvääriskive]] ja [[Vääriskivi|kalliskive]]. Kunstnik on ise öelnud, et ehtele idee annab kivi, eriti inspireerivad teda kordumatu mustriga [[ahhaat]], [[astrofilliit]], [[ametüst-kvarts]], mis sobivalt metalli raamistatuna muutuvad emotsionaalseteks looduspiltideks. Teiseks esiletõusvaks suunaks on ehted, kus kunstnik kasutab [[Filigraan|filigraantehnikat]], muutes ehted väikesteks väärtuslikeks [[Arhitektoon|arhitektoonideks]]. Viimastel aastatel kasutab autor palju [[Merevaik|merevaiku]] ja [[Vulkaaniline kivim|laavakivi]]. <ref>Merevaik ja kaasaegne ehtekunst – Pärnu muuseumi pressiteade 10.05.2016</ref>
Jaan Pärn on üks nimekamaid Eesti ehtekunstnikke, kelle looming on äratanud tähelepanu nii kodu- kui ka välismaal, muuhulgas pälvis ta 2000. aastal hõbemedali XI Benevenuto Cellini nimelisel rahvusvahelisel ehtekonkursil. Juba aastaid teeb kunstnik koostööd tuntud saksa kivilihvija Dieter Lorenziga. Kaelaehete, [[Pross|prosside]], [[Kõrvarõngad|kõrvarõngaste]], [[Sõrmus|sõrmuste]] valmistamiseks kasutab kunstnik [[Kuld|kulda]], [[Hõbe|hõbedat]], [[Poolvääriskivi|poolvääriskive]] ja [[Vääriskivi|kalliskive]]. Kunstnik on ise öelnud, et ehtele idee annab kivi, eriti inspireerivad teda kordumatu mustriga [[ahhaat]], [[astrofilliit]], [[ametüst-kvarts]], mis sobivalt metalli raamistatuna muutuvad emotsionaalseteks looduspiltideks. Teiseks esiletõusvaks suunaks on ehted, kus kunstnik kasutab [[Filigraan|filigraantehnikat]], muutes ehted väikesteks väärtuslikeks [[Arhitektoon|arhitektoonideks]]. Viimastel aastatel kasutab autor palju [[Merevaik|merevaiku]] ja [[Vulkaaniline kivim|laavakivi]]. <ref>Merevaik ja kaasaegne ehtekunst – Pärnu muuseumi pressiteade 10.05.2016</ref>


==Tunnustused==
==Tunnustus==
*2014 [[Tallinna teenetemärk]]
*2014 [[Tallinna teenetemärk]]


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 29. märts 2020, kell 08:39

Jaan Pärn (sündinud 18. mai 1953 Sindis) on eesti ehtekunstnik.

Elukäik

Lõpetas 1971 Sindi Keskkooli ning 1976. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri erialal insener-arhitektina. 1978. aastal asus ERKI-sse õppima metallehistööd ja lõpetas 1982. aastal. Töötanud 1976–1977 Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses arhitektina, 1977–1979 Vabaõhumuuseumis asedirektorina ning 1979–1989 Filmilaenutuse ja Reklaami Valitsuses kunstilise toimetajana, seejärel olnud vabakunstnik.

Aastal 1993 tekkis kunstnikul idee rajada Tallinna hoov, kuhu koonduksid käsitöömüüjad. Ta võttis linnalt 60 aastaks rendile kaheksa maja Vene tänaval ja haldab seal Meistrite Hoovi. Jaan Pärn on aastakümneid valmistanud ehteid Helle Merile.[1]

Looming

Jaan Pärn on üks nimekamaid Eesti ehtekunstnikke, kelle looming on äratanud tähelepanu nii kodu- kui ka välismaal, muuhulgas pälvis ta 2000. aastal hõbemedali XI Benevenuto Cellini nimelisel rahvusvahelisel ehtekonkursil. Juba aastaid teeb kunstnik koostööd tuntud saksa kivilihvija Dieter Lorenziga. Kaelaehete, prosside, kõrvarõngaste, sõrmuste valmistamiseks kasutab kunstnik kulda, hõbedat, poolvääriskive ja kalliskive. Kunstnik on ise öelnud, et ehtele idee annab kivi, eriti inspireerivad teda kordumatu mustriga ahhaat, astrofilliit, ametüst-kvarts, mis sobivalt metalli raamistatuna muutuvad emotsionaalseteks looduspiltideks. Teiseks esiletõusvaks suunaks on ehted, kus kunstnik kasutab filigraantehnikat, muutes ehted väikesteks väärtuslikeks arhitektoonideks. Viimastel aastatel kasutab autor palju merevaiku ja laavakivi. [2]

Tunnustus

Viited

  1. Ehtekunstnik Jaan Pärn ehk meister Jaan – Õhtuleht, 28.03.2014
  2. Merevaik ja kaasaegne ehtekunst – Pärnu muuseumi pressiteade 10.05.2016